Obsah (10)

§ 409§ 412§ 423§ 321§ 306§ 464§ 466§ 452§ 435§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2018. a, Tartu Tsiviilasja number 2-17-10653 Tsiviilasi O

§ 409ja selle alusel otsustas jätta hagi läbi vaatamata.

Kohus kontrollis kohtuistungil

§ 412

sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piirangute olemasolu, kuid kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis keelaks jätta hagi läbi vaatamata. Taotluse menetluse taastamiseks

§ 412

lg 3 ja 4 alusel saab esitada ainult pärast hagi läbi vaatamata jätmise kirjaliku määruse tegemist ja hagejale kättetoimetamist. Kuna taotlus on esitatud enne vastava määruse tegemist, ei ole esitatud taotlusega hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kohus jättis taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata. Hageja ega tema esindaja ei ilmunud 15.05.2018 kohtuistungile. Kohtukutse on hagejale isiklikult kätte toimetatud AET-i kaudu 15.03.2018. Hageja kohtukutse on kohtu poolt tehtud nähtavaks hageja lepingulisele esindajale AET-i 15.03.2018 alates. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, sh et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (tl 101). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt

§ 409

p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei esinenud

§ 412lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist välistavaid asjaolusid.

Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole, kohtukutse on hagejale kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kostja hagi omaks ei võtnud. Kohus leidis, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning menetleda hageja menetluse taastamise taotlust ning taastada tsiviilasjas menetlus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja põhimõtteid. Samas leiab hageja, et hagi läbi vaatamata jätmine on antud juhul lubamatu. Kohus rikkus kutse kättetoimetamise reegleid. AET-is ei olnud kohtuistung tehtud esindajale nähtavaks. Hagejal oli lepinguline esindaja, keda kohus istungile ei kutsunud.

§ 321

lg 1 järgi eeldatakse, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated alati esindajale.

§ 306

lg 1 kohaselt tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamine korraldada selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Arvestades, et hageja esindaja teatas kohtule oma esindusõigusest 15.03.2018 (st 2 kuud enne istungi toimumist), oli kohtul nii kohustus kui ka võimalus hageja esindajat määratud istungist nõuetekohaselt teavitada. Hageja esindaja leiab, et tema istungile kutsumata jätmisega on eiranud istungile kutsumise nõudeid

§ 412lg 1 p 2 mõttes.

Kuna esindajale ei ole kutset kätte toimetatud, leiab hageja esindaja, et hagejal ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust (vt ka RKTKo nr 3-2-1-40-07, p 10, 11). Kohtuistungi protokollist ei selgu, et kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks vastavalt

§ 409lg 1 p-le 1.

Maakohus jättis alusetult taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata. Kohus tegi määruse hagi läbi vaatamata jätmiseks 15.05.2018 toimunud kohtuistungil

§ 464lg 2 alusel, määrus on protokollitud.

Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et menetluse taastamise taotlus on esitatud enne vastava määruse tegemist. Samas ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et esitatud taotlusega ei ole hageja taotlevat eesmärki võimalik saavutada. Hageja leiab, et olukorras, kus kohus on teinud määruse, mida ei ole kirjalikult vormistatud, võib taotleda menetluse taastamist ja kohtul puudub sel alusel õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Hageja leiab, et kohus jättis selgitamiskohustuse täitamata ja on eksitanud hagejat edasikaebeõiguse osas. Kohtumäärusest võib teha järelduse, et hagejal on õigus esitada määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale lisaks menetluse taastamise avaldusele ja mõlemad vahendid annavad ühe ja sama tulemuse – menetluse taastamise (RKTKm 13.03.2007, 3-2-1-14-07, p 9).

1. Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja leiab, et kohus ei pidanuks võtma määruskaebust menetlusse, kuna määruskaebus on esitatud hilinemisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab hageja esitatud menetluse taastamise taotluse läbivaatamata jätmist. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, jättes menetluse taastamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 4
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohtul oli kohustus toimetada kohtuistungi kutse kätte hageja esindajale olukorras, kus hagejal lepingulise esindaja olemasolu sai kohtule teatavaks pärast kohtukutse hagejale endale kättetoimetamist. Toimiku materjalide kohaselt tegi maakohus hagejale kohtukutse 15.05.2018 määratud istungile AET-is nähtavaks 14.03.
4. Hageja, kellel 14.03.2018 seisuga esindajat menetluses ei olnud, sai kohtukutse kätte isiklikult 15.03.
5. 15.03.2018 teatas advokaat Andrei Matvejev kohtule, et esindab hagejat ning palub juurdepääsu toimiku materjalidele AET-is.

§ 306

lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul piisab kättetoimetamisest ühele neist.

1. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungi kutse hagejale kättetoimetatavaks tegemise aja seisuga ei olnud hagejal esindajat, mistõttu toimetas kohus kohtuistungi kutse õigesti kätte hagejale isiklikult. Kohtudokumendi AET-is nähtavaks muutmine on võrreldav menetlusdokumendi väljasaatmisega nt posti teel. Kohus oli juba seega teinud omalt poolt esialgselt vajaliku, et kohtukutse hagejale kätte toimetada. Kuivõrd kohtule teatati lepingulise esindaja olemasolust pärast seda, ei tulnud kohtul teha sama toimingut uuesti, toimetades kutse kätte ühtlasi ka hageja esindajale. Hageja advokaat sai tsiviilasja materjalidele (sh kohtukutsele) ligipääsu AET-i kaudu 15.03.2018 ehk samal päeval, kui advokaat oma esindusõigusest kohtule teatas ning asja materjalidele ligipääsu taotles. Hageja ei ole millegagi põhistanud oma väidet, et esindajale ei ole tehtud kohtuistungi kutset AET-is nähtavaks. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on hageja esindajale tehtud kohtuistungi kutse koos ülejäänud tsiviilasja materjalidega nähtavaks 15.03.
2. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus rikkunud kohtuistungi kutse kättetoimetamise korda ning hagejal või tema esindajal oli kohustus ja võimalus kohtuistungile ilmuda. Hageja ega tema esindaja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jätmisest ega selle mõjuvast põhjusest.
3. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus ei võinud hagi jätta läbi vaatamata, kuna selleks puudus kostja taotlus.

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulga eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Seega on § 409 lg 1 p 1 ja § 423 lg 3 alusel hagi läbi vaatamata jätmise eelduseks kostja taotlus. Hageja on korduvalt väitnud, et 15.05.2018 toimunud istungiprotokollist kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ei nähtu. Maakohtu istungi protokollist (tl 105) nähtub aga, et kostja on istungil taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist. 12. Määruskaebuse esitaja on viidanud

§ 412

lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja mitteilmumisest, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid. 5 Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja oli nõuetekohaselt istungile kutsutud ning tema esindajal oli võimalik tsiviilasja materjalidega tutvudes AET-is alates juurdepääsu taotlemisest (15.03.2018) teada saada istungi toimumise ajast. Asjas ei esinenud ka muid hagi läbivaatamata jätmist takistavaid asjaolusid. Hagejale adresseeritud kohtukutses (tl 101) on selgitatud

§ 409sätestatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi.

Seega võis maakohus jätta hagi kostja taotlusel läbi vaatamata.

1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse ja eksitas hagejat edasikaebamise osas. Maakohtu 25.05.
2. a määrus sisaldab edasikaebamise kohta selgitust, mille kohaselt võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Samuti selgitas maakohus, et hageja võib taotleda 14 päeva jooksul alates hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Ringkonnakohus möönab, et kohtumääruse resolutsioon sisaldab mitut eri sisu ja tagajärgedega otsustust, mille peale edasikaebamise kord on erinev. Advokaadist lepingulisele esindajale pidanuks siiski olema mõistetav, et kohus on esmalt selgitanud üldist edasikaebamise korda, teises järjekorras on aga selgitatud hageja toimimise võimalust juhul, kui ta soovib saavutada menetluse taastamist.
3. Asja lahendamisel omab tähtsust, millal ja missuguses vormis tegi kohus otsustuse jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu 15.05.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus määranud jätta hagi

§ 409

lg 1 p 1, § 412 ja § 429 lg 3 alusel läbi vaatamata.

§ 464

lg 2 kolmas lause sätestab, et kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult eesti keeles ja allkirjastada. Riigikohus on leidnud, et hagi läbivaatamata jätmist (istungile ilmumata jätmise tõttu) saab vaidlustada üksnes menetluse taastamise kaudu, esitades vajadusel määruskaebuse menetluse taastamisest keeldumise määruse peale (Riigikohtu 13.03.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 9 ja 15.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 8). Seega ei olnud hagi läbivaatamata jätmine praegusel juhul määruskaebemenetluse korras vaidlustatav ning menetluse jätkamiseks tuli hagejal esitada kohtule sellekohane taotlus, põhistades mõjuvate põhjuste esinemist istungile mitteilmumiseks ning seda, et kohtule ei olnud võimalik sellest õigeaegselt teatada. 15. Samas tuleneb

§ 466

lõikest 2, et määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras.

§ 452

lõike 2 kohaselt kuulutatakse otsus asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kuivõrd kostja esitas istungil taotluse jätta hagi läbi vaatamata, tuli kohtul võtta kostja taotluse osas seisukoht määrusega. Maakohus tegi oma seisukoha kostja taotluse osas teatavaks 15.05.2018 istungil ning märkis, et jätab hagi läbi vaatamata. Samuti lisas kohus, et lahend tehakse teatavaks 25.05.2018 (tl 105 pöördel). Seega oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus maakohus otsustas vormistada hagi läbivaatamata jätmise määruse kirjalikult 25.05.2018 (

§ 464

lg 3) ning teha määruse avalikult teatavaks kohtu nimetatud kuupäeval (25.05.2018) Narva kohtumaja kantselei kaudu (

§ 452lg 2, § 453).

6

§ 435lg 3 kohaselt on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev.

Tulenevalt

§ 466

lõikest 2 tuleb ringkonnakohtu arvates seega lugeda, et maakohus tegi määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta 25.05.2018. a. 15.

§ 412

lg 3 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

§ 412

lõigete 3 ja 4 järgi võib hageja taotleda menetluse taastamist pärast hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamist. Hageja esitas juba 17.05.2018, s.o enne 25.05.2018 määruse tegemist, taotluse menetluse taastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorras puudus maakohtul siiski alus menetluse taastamise taotluse läbivaatamata jätmiseks põhjendusel, et see oli esitatud ennatlikult, enne hagi läbivaatamata jätmise määruse kirjalikku vormistamist ning selle avalikult teatavakstegemist.

§ 412

lõikes 3 sätestatud tähtaeg menetluse taastamise taotlemiseks on käsitatav eeskätt õigust lõpetava tähtajana hageja jaoks, mille vältel tuleb menetlustoiming hiljemalt teha. Kui hageja on tsiviilasja materjalide põhjal teadlik, et kohus on otsustanud jätta hagi läbi vaatamata (kohus on seda väljendanud istungi protokollis), siis hageja menetluslikku olukorda ei tohiks halvendada see, kui ta esitab oma menetlusliku taotluse võimalikult varakult. 16. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja taotlus menetluse taastamiseks tuli läbi vaadata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluse taastamise taotluse läbi vaatamata (kohtumääruse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus peab võimalikuks kõrvaldada maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine ilma asja maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks saatmata. Määruskaebuse esitaja (hageja) on esile toonud asjaolud, mis võimaldavad hinnata menetluse taastamise aluste esinemist.

§ 412

lg 3 järgi tuli hagejal kohtule põhistada, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hageja on alates 17.05.2018 tuginenud peamiselt väitele, mille kohaselt on kohus rikkunud menetlusnorme kohtukutse kättetoimetamisel sellega, et hageja esindajale ei koostatud ega edastatud eraldi kutset. Just kohtukutse kättetoimetamise korra väidetav rikkumine tõi kaasa tagajärje, et hageja esindaja ei olnud kohtuistungi toimumisest teadlik ega saanud sellel osaleda. Eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et hageja oli nõuetekohaselt kutsutud maakohtu istungile (käesoleva määruse p 10). Muid põhjendusi mitteilmumiseks ei ole hageja esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud mistahes põhistusi selle kohta, et tal ei olnud võimalust kohtule õigeaegselt teatada mõjuvast takistusest kohtuistungile ilmumisel. Seega tuleb hageja taotlus tsiviilasjas nr 2-17-10653 menetluse taastamiseks jätta rahuldamata. 17. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Vastavalt maakohtu 25.05.2018. a määruses märgitule lahendab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp 7