KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14112 Tsiviilasi XX avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja YY avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- mai 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja, ema): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov Puudutatud isik I (isa): YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Beljakova Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood XXXXXXXXXXX) ja NN (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu), esindaja Airi Vaaderpall Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Harju Maakohtu
- mai 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos edaspidi „vanemad“) on ühised lapsed AA (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II), kes sündis XX.XX.XXXX, ja NN (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos edaspidi „lapsed“), kes sündis XX.XX.XXXX. Lapsed elavad koos emaga Eestis, isa elab Vene Föderatsioonis (edaspidi „Venemaa“). Ema esitas
- septembril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Avalduse kohaselt ei osale isa alates jaanuarist 2013 laste kasvatamises, kuna vahistati ja anti välja Venemaale süüdistatuna pettuses, mis pandi toime
- aastal. Isa vabastati vanglast ennetähtaegselt septembris 2016, kuid tal on Venemaalt väljasõidukeeld 1,5 aastat. Isa vaidles avaldusele vastu ja leidis, et emale ei peaks jääma laste ainuhooldusõigus. Isa soovib osaleda laste elus täismahus, ta soovib saada teavet laste elust, tervisest ja kasvatamisest. Isa arvates tuleb lastega seotud olulised küsimused temaga läbi arutada ja tal peab olema võimalik lastega suhelda. Vaatamata sellele, et isal puudub praegu võimalus isiklikult olla Eestis ja võtta osa laste kasvatamisest, kavatseb ta peale väljasõidukeelu lõppu kolida Eestisse ja olla koos lastega nii palju kui võimalik. Isa esitas
- oktoobril 2016 avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kuna isal ei ole võimalik
- aasta lõpuni lahkuda Venemaalt, soovib ta seni lastega aega veeta kevadisel koolivaheajal ühe nädala, talvevaheajal ühe nädala ja vähemalt ühe kuu suve jooksul Venemaal. Ema või emapoolne vanaema, kes ka elab Peterburis, tooks lapsed isa juurde või piirile, kuhu isa lastele vastu läheb. Kõik reisimisega seotud kulud kannab isa. Samuti palus isa määrata aja, millal ta saab lastega suhelda skype’i vahendusel. See võiks olla vähemalt üks tund nädala sees ja kokku 2–3 tundi nädalavahetusel. Alates
- jaanuarist 2018 kavatseb isa kolida Eestisse ja tihedalt siduda oma igapäevaelu lastega. Lähtudes sellest palub ta määrata järgmine lastega veetmise aeg: lapsed veedavad vähemalt kaks korda kuus nädalavahetustel aega isaga tema elukohas. Isal on ka võimalus veeta lastega õhtuid nädala sees või ka muudel või muudel aegadel, kui vanemad on selles eelnevalt kokku leppinud; muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine vanem ette vähemalt 3 päeva; ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik; laste koolivaheaegadel on isal õigus lastega koos olla paaritutel aastatel kevadvaheajal ning paarisaastatel sügisvaheajal, talvisel koolivaheajal üks nädal ja suvel üks kuu; lastega kohtumiseks tuleb isa ema ja laste ühisesse elukohta lastele järgi ning viib lapsed ka nende elukohta tagasi; sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus lastega arvestaks laste magamamineku aega; isadepäeval on isal õigus olla lastega isa valitud kohas; laste sünnipäevadel on isal õigus lastega kohtuda; perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud; vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad ja arvestama, et puhkuste ajal saaksid lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga. Samuti on lastel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal 2
(6)pikemalt koos nii ema kui isa vanematega, kes samuti tagavad laste eemalviibimisel suhtluse telefonitsi laste ema või isaga; vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid; suhtluskorras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. Eestkosteasutus toetas ema avaldust vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks laste suhtes ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks emale. Kuna isal on Venemaalt väljasõidukeeld, siis ta ei saa isikuhooldusõigust laste suhtes teostada. Teadaolevalt oli isa kinni peetud pettuse eest eriti suures mahus, tema enda sõnade kohaselt on tal kohtuvaidlus pangaga, seega ei ole alust arvata, et ta oleks usaldusväärne isik teostama laste varahooldusõigust. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-le 1 on isal võimalus taotleda hooldusõiguse taastamist, kui ta on tulevikus suuteline seda faktiliselt teostama. Laste esindaja leidis, et hooldusõiguse lõpetamine ja täielikult emale üleandmine ei ole laste huvidega vastuolus, kuna ema tegeleb laste kasvatamisega ja muretseb laste heaolu pärast ning on võimeline tagama lastele turvalise keskkonna. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus rahuldas 22. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste igakordse viibimiskoha Eestis, tervist ja õppeasutuste määramist puudutavate küsimuste lahendamise osas üle emale (resolutsiooni p 2). Samuti rahuldas maakohus isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra (resolutsiooni p 4). Selles osas tegi maakohus mh järgmised otsustused: kevadise (1 nädal) ja sügisese (1 nädal) koolivaheaja veedavad lapsed Venemaal isa elukohas. Soovi korral viibivad lapsed mõlema vaheaja esimesel ööl Peterburis laste vanaema elukohas (resolutsiooni p 4.1); suvisest koolivaheajast kaks järjestikkust nädalat veedavad lapsed Venemaal isa elukohas. Soovi korral viibivad lapsed vaheaja esimesel ööl Peterburis laste vanaema elukohas (resolutsiooni p 4.2); juhul, kui lapsed jäävad haigeks perioodil, mil nad viibivad isaga, teavitab isa viivitamatult kirjalikult ema ja vajadusel viib lapsed nende vanaema juurde (resolutsiooni p 4.3); isa ei tohi lapsi Peterburist välja viia ilma ema kirjaliku nõusolekuta. Juhul, kui ema keeldub nõusoleku andmisest, tuleb tal keeldumist motiveerida (resolutsiooni p 4.4). Lisaks määras maakohus, et isa ja laste esimene kokkusaamine Venemaal toimub ema juuresolekul; laste Peterburis viibimise täpsemad kuupäevad kooskõlastavad vanemad kirjalikult üks kuu ette; ajal, kui lapsed viibivad isaga, on isal kohustus teavitada ema laste viibimiskohast; kõik lastega seotud sõidukulud Venemaale katab isa; ema tagab võimaluse isal suhelda lastega skype’i kaudu, lähtudes laste elukorraldusest kolmapäeviti ajavahemikul 19.30– 20.30 ja laupäeviti 15.00–17.00; laste haiguste tõttu ära jäänud kohtumiste suhtes teevad ema ja isa kõik selleks, et kohtuda lastega esimesel võimalusel. Laste haiguste kohta, mis takistavad laste suhtlemist isaga, esitab ema meditsiinilise tõendi elektroonilise posti kaudu; ema informeerib ajal, mil lapsed viibivad temaga, isa laste terviseseisundist, õppimisest ja viibimiskohast; vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lastega ka muul ajal, kui on määratud suhtluskorras. Vanemad lepivad selles osas kokku kiirete sidevahendite kaudu (SMS, e-post, viber, skype); vanemad suhtlevad omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti teel või kirjalikult SMS-i kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult ning vanematel on keelatud laste juuresolekul teineteist halvustada. 3
(6)Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel laste suhtes lähtus maakohus (PKS) §-st
- Avaldusest, menetlusosaliste ütlustest ja tõenditest nähtuvalt elavad lapsed ema juures. Igapäevaselt hoolitseb laste eest ja kasvatab neid ema. Koostöö vanemate vahel puudub. Ema selgitas, et on siiani ainuisikuliselt võtnud vastu otsustused, mis puudutavad laste hooldusõigust. Samas ei ole ema kooskõlastanud laste kasvatamist puudutavat isaga, tagantjärele ei ole isa vastuväiteid esitanud. Kuna ema ei ole esile toonud vanemate vahelisi ületamatuid erimeelsusi, siis puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et isa viibib välisriigis, kust on tal väljasõidukeeld, mistõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste igakordse viibimiskoha osas Eestis ning tervist ja õppeasutuste määramist puudutavates küsimustes ning neis anda ainuhooldusõigus üle laste emale. Isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel tugines maakohus PKS § 123 lg-le 1 ja lähtus eelkõige laste huvidest. Kohus märkis, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati oma õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtluskorra. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUS Ema palub määruskaebuses vaidlustatud määruse muutmist resolutsiooni p-de 2, 4.1, 4.2, 4.4, 4.5 osas, millega piirati ema otsustusõigust laste viibimiskoha osas Eesti territooriumiga ja laiendati isa sama kohtumäärusega äravõetud hooldusõigust laste tervise küsimuses. Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: jättes vanematele ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas (v.a. Eesti territooriumil), ei lahendanud kohus vaidlust sisuliselt. Emal ei ole võimalik ilma isa nõusolekuta viia lapsi reisile või saata neid laagrisse, spordivõistlustele ja vanaema juurde. Seega on igakordse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse piiramine Eesti territooriumiga vastuolus laste huvidega; määruse resolutsiooni p-d 4.1, 4.2, 4.5 ei ole ühiselt täidetavad, sest p-des 4.1 ja 4.2 nähakse ette laste viibimine isa elukohas, aga kui isa peaks muutma oma elukohta, muutub p 4.5 mõttetuks. Kohus ei saa piirata isa elukoha valikut; resolutsiooni p-d 4.4 ja 2 on samuti vastuolus. Vaatamata sellele, et p-ga 2 lõpetas kohus ühise hooldusõiguse laste tervise osas ja andis emale ainuotsusõiguse, võimaldab p 4.4 isal võtta vastu laste tervist puudutavaid otsuseid ajal, kui lapsed viibivad tema juures. Ema palub selles osas maakohtu määratud suhtluskorda muuta viisil, et laste Venemaal haigestumise korral tuleb isal lapsed igal juhul viia vanaema juurde. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, laste esindajale ja eestkosteasutusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Isa, laste esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
- juulil
- 4
(6)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu
- novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu
- juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
- mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii ka
- veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Seega on esimese astme kohtul nii suhtluskorra määramisel kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme rikkunud isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel ega hooldusõiguse vaidluse lahendamisel. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus võib piirata lapse viibimiskoha määramise õigust ja anda vanemate lahuselu korral ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õigus vanemate ja lapse elukohariigi piires, et säilitada teisele vanemale õigus otsustada lapse välisriiki elama asumise üle, kuna see puudutab vahetult tema ja lapse õigust omavahel suhelda (vt Riigikohtu
- veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Ema väljendas
- aprilli 2017 kohtuistungil selgelt, et võimaluse korral (parem tööpakkumine) asuks ta koos lastega elama mõnda teise riiki (I kd tl 147 pöördel). Ema sellise otsuse puhul võib isal suure tõenäosusega kaduda kontakt lastega ja võimalus nende käekäiku mõjutada, lapsed omakorda kaotavad võimaluse oma isaga suhelda. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks selliselt, et ema õigus laste igakordse viibimiskoha määramisel on piiratud Eestiga. Selliselt piiratud laste viibimiskoha määramise õigus ei takista lastel üksi või koos emaga reisida, kui vanemad on selles küsimuses ühel meelel. Sellisel juhul reisivad lapsed vanemate kokkuleppel, nagu ka siis, kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et isaga poleks võimalik laste reisimist puudutavates küsimustes kokku leppida. Kui vanematel on aga põhimõttelised erimeelsused laste lühiajaliste välisriigis viibimiste (reiside) küsimuses, saab vanem taotleda kohtult selles küsimuses otsustusõigust. Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et vaidlustatud määrus piirab isa elukoha valikut. Isa ei ole avaldanud, et ta soovib oma elukohta Venemaal muuta. Isa on hoopis korduvalt väljendanud, et soovib esimesel võimalusel tulla Eestisse elama, kus tal oleks paremad võimalused laste eluga kursis olla ja nende eest hoolitseda. Vanemad võivad mõlemal juhul, st kui isa asub elama Eestisse või soovib vahetada elukohta Venemaal, kohtu määratud suhtluskorda ise kokkuleppel muuta või korrigeerida arvestades tekkinud olukorda. Vaidlustatud määrus seda ei takista. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus on laste ja isa suhtluskorra määramisel arvestanud üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teada olnud asjaoludega, mis oli ka ainuvõimalik. Hagita menetluses tehtavatele lahenditele ongi omane reguleerida vaidlusalust õigussuhet kindla aja seisuga, TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise muutumise korral varasemat määrust muuta. 5
(6)Alusetu on ema seisukoht, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4.4 on vastuolus. Resolutsiooni p-s 4.4 on ette nähtud, et isa peab laste haigestumise korral viivitamatult emale teatama ja vajadusel viima lapsed nende vanaema juurde. Seega ei ole kuidagi takistatud emal laste tervise küsimustes otsuseid teha ka sel ajal, kui lapsed viibivad isa juures. Pigem võib ema soov, et lapsed viidaks igal juhul vanaema juurde, seada laste tervise ohtu, kui on vajalik kiire meditsiiniline sekkumine. Lisaks on maakohus õigesti lähtunud just laste huvidest, sest isaga koos olles vajavad lapsed terviseprobleemide korral esmast abi ning nende huvides ei ole võimalik viivitus meditsiinilise abi saamisel. Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega ja lähtunud nii vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel kui ka isal lastega suhtluskorra kindlaksmääramisel põhjendatult eelkõige laste huvidest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6
(6)