Obsah (5)

§ 104§ 111§ 203§ 47§ 121

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ta

) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 8). 3) Kuna kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 3500 eurot, siis on tal kohustus tasuda riigilõivu 105 eurot (

§ 104lg 1, riigilõivuseadus (RLS) § 60 lg 2).

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (04.10.2017-03.02.2018) nähtub, et kaebaja sissetulek ei ole lõivu tasumiseks piisav (40 eurot). Menetlusabi andmise eelduseks on ka see, et kaebus omaks piisavaid eduväljavaated (

§ 111lg-d 1 ja 3; RKHKm 3-3-1-40-15, p 20).

Kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole väidetava mittevaralise kahju tekkimise eest 3500 euro väljamõistmine tõenäoline

§ 111lg 1 mõttes.

Kaebaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. J. Kolesnikov esitas 20.06.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määrus, anda talle advokaat ja vabastada riigilõivust halduskohtus. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei saa kaebuse esitamisega hakkama. Kaebaja pöördus kohtusse, et kohus tunnistaks vangla tegevuse õigusvastaseks, kuid teda sunniti kirjutama kahju hüvitamisest, kuigi algne eesmärk on vangla süüd tõendada. Õigusvastase tegevuse tuvastamine on kaebaja jaoks preventiivse tähendusega. See annab rohkem garantiisid, et tulevikus sarnaseid juhtumeid ei esine. Ka on kohtu poolt tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseta kasutu pöörduda Justiitsministeeriumisse ja prokuratuuri. Kahju hüvitamise nõude esitamine toimuks hiljem. Kohus ei saanud aru kaebuse nõuete sisust ja ilma advokaadita kaebaja hakkama ei saa. Kaebaja ei usu, et kahju hüvitamise nõude puhul ei anta advokaati, kuna maakohtus talle anti advokaat (nr 2-18-1624). Kaebaja ei tea, mida tähendab avalik huvi ja seda saaks talle selgitada advokaat, misjärel saab ta selgeks, kas avalik huvi on olemas või tekib. 2) Määrus kaebuse tagastamise osas on ebaõige. Kõigepealt peab kindlaks tegema õigusvastasuse ja siis saab rääkida kahju hüvitamisest. Kaebaja on kahju hüvitamise taotluses vanglale märkinud, et talle ei antud ratastooli ja meedik ise ei tulnud teda üle vaatama. 3) Raviloos nr 516 on märgitud, et kaebaja võib kasutada ratastooli valude korral. 15.05.
3. a P. Kool vastuses nr 2-3/1339-2 märkis, et kui arst on määranud abivahendi, siis patsient peab selle saama. Tunnistajatena tuleks üle kuulata A. Nebel ja M. Aaren. Kaebaja ei saanud 1 tund päevas õues käia, kuigi tal on astma ja värske õhk on talle vajalik. Käed pandi raudu jõuga selja taha, kuigi varem lubati, et seda enam ei tehta. Kaebaja paigutati ebastandardse mööbli paigutusega kambrisse, seades tema tervise ohtu ja võttes võimaluse normaalselt liikuda. Tegelikkusele ei vasta, et kaebaja ründas meedikut ja sellepärast pandi tema käed raudu. Tartu Ringkonnakohus asjas nr 3-16-1924 rahuldas tema kaebuse kõikides episoodides, mis olid sarnased käesolevas kaebuses kirjeldatuga. Riigilõivu 105 euro nõudmine ei ole õige, sest kaebaja esialgne eesmärk on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Kompensatsiooni summa saab määrata kohtu äranägemisel. Füüsilise ja vaimse valu ja kannatuste tekitamise eest ei nõuta riigilõivu. Kaebaja on maksejõuetu. Maakohus tegi asjas nr 2-17-12150 ettepaneku maksta kuus 7 eurot, kuid kaebaja ei suutnud ka seda summat maksta.
4. Tartu Ringkonnakohus palus 26.06.
5. a kohtunõudes Tartu Vanglal teatada, kas vangla on lahendanud J. Kolesnikovi taotluse seoses meditsiiniosakonda minemisel ratastooli andmata jätmisega ning et meedik ei tulnud kaebajat ise üle vaatamata (01.11.2017) ning kas vangla arvates on J. Kolesnikovil selles osas kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbitud.
6. Tartu Vangla märkis 28.06.2018 vastuses kohtunõudele, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud kirjelduse (ei antud meditsiiniosakonda minekuks ratastooli ja meedik ei tulnud kohapeale teda üle vaatama) näol ei ole tegemist nõude aluseks oleva asjaoluga, vaid J. Kolesnikovi põhjendusega ratastooli vajalikkuse kohta ja rõhutamaks jalutuskäigule ratastooli andmata jätmise õigusvastasust, mistõttu ei ole vangla selliste asjaolude pinnalt taotlust lahendanud ning ühtegi muud kahju hüvitamise taotlust seonduvalt 01.11.
7. a sündmustega ei ole J. Kolesnikov esitanud. Seega ei ole eeltoodud osas J. Kolesnikovil läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9. Ringkonnakohus analüüsib esmalt kaebaja määruskaebust riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale (I), seejärel kaebuse tagastamise peale vaidlustatud kohtumääruses toodud osas (II) ning viimaks riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise peale (III). I
10. Tartu Halduskohus jättis 08.06.
11. a määruse resolutsiooni p-i 1 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks eelnimetatud osas määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse tühistamise. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebaja väitel ei saa ta kaebuse esitamisega hakkama. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on J. Kolesnikov esitanud kohtutele väga suurel hulgal erinevaid kaebusi ja muid taotlusi ning on korduvalt kasutanud ka edasikaebeõigust. Ka käesolevas asjas on J. Kolesnikov esitanud mitmeleheküljelise kaebuse, mitu täiendavat seisukohta ja ka määruskaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on arvukates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate kaebuste ja taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma.
2. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja väitel ei tea ta, mida tähendab avalik huvi. Ringkonnakohus selgitab, et avaliku huvi mõiste ei ole ühegi seadusega üheselt defineeritud ning see kuulub määratlemata õigusmõistete hulka. Vikipeedias1 on avaliku huvi mõistet selgitatud järgmiselt: Avalik huvi on ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju ning avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Kaebaja ei vaidlusta määruskaebuses seda halduskohtu arusaama, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ka ringkonnakohtule ei nähtu esitatud tõenditest ja väidetest, et asjas esineks tungiv avalik huvi.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Ringkonnakohus täiendab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kaebaja on ka käesolevas asjas kohtu abil kõrvaldanud kaebuses esinenud puudused. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et kaebaja ei suuda edaspidi menetlusdokumente koostada ja menetluses osaleda. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Avalik_huvi 6
4. Kaebaja viitab talle maakohtu poolt riigi õigusabi korras advokaadi andmisele tsiviilasjas nr 2-18-
5. Kuigi teises kohtuasjas riigi õigusabi andmine ei oma käesoleva haldusasja seisukohalt mingit tähtsust, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et KIS-i andmetel kaebaja viidatud tsiviilasjas andis Tartu Maakohus J. Kolesnikovile menetlusabi 18.05.
6. a määrusega, kuid Eesti Advokatuur on maakohtu määruse vaidlustanud, millest J. Kolesnikov on ka teadlik, kuna määruskaebuse edastuskirja sai ta kätte 20.06.
7. Seega tegelikkuses puudub jõustunud kohtulahend J. Kolesnikovile riigi õigusabi korras advokaadi andmise kohta eelmärgitud tsiviilasjas.
8. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.06.
9. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale ja halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata. II
10. Tartu Halduskohus tagastas 08.06.
11. a määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt J. Kolesnikovi kaebuse osas, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses meditsiiniosakonda minemisel ratastooli andmata jätmisega ning seoses sellega, et meedik ei tulnud kaebajat ise üle vaatamata, viidates

§ 47lg-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 4 ning Vang

S § 1¹ lg-le 8. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määrusega kaebuse tagastamise osas. Seega on määruskaebemenetluses vaidlus selle üle, kas halduskohtu poolt kaebuse tagastamine eelmärgitud osas on põhjendatud. 32.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetava puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS, mille § 1¹ lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude korral kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Kuna halduskohus saab kaebust menetleda vaid osas, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, tuleb kontrollida, kas vaidemenetluses ja kohtumenetluses esitatud nõue või nõuded on kattuvad. Kui esitatud nõuded on sisult erinevad, siis ei ole kohtutel võimalik kaebust sisuliselt läbi vaadata (Riigikohtu 11.11.

1. a määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 12.11.
2. a määrus nr 3-3-1-70-09, p-d 13-14; 17.06.
3. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 12).
4. Kaebaja väitel on ta vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses märkinud, et talle ei antud ratastooli ja meedik ise ei tulnud teda üle vaatama. Asja materjalidest nähtuvalt taotles J. Kolesnikov vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 17-21) kahju hüvitamist summas 1000 eurot käeraudade kasutamise (02.11.2017), ratastooli mitteandmise (01.11.2017) ja värskes õhus viibimise mittevõimaldamise eest (01.11.2017). Kaebaja on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kirjeldanud 01.11.2017 ja 02.11.2017 sündmusi ning lõpuks esitanud taotluse muuhulgas saada kahjuhüvitist ratastooli mitteandmise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ratastooli andmise taotlusega seondub nii kaebaja jalutuskäigule minemise soov kui 7 ka meditsiiniosakonda minemise soov. Seega on kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses pidanud silmas mõlemat sündmust, mille mõlema puhul talle ratastooli 01.11.2017 ei antud. Eeltoodule tuginedes asub ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas on kaebaja siiski esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli mitteandmise eest.
5. Asjas puudub samas vaidlus selle üle, et vangla ei ole kaebaja sellekohast kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Nimelt vangla kinnitusel (28.06.
6. a vastus kohtunõudele) ei ole ta asjaolu, et kaebajale ei antud meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli, alusel kahju hüvitamise taotlust lahendanud. VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinnipeetaval on õigus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse ka siis, kui vangla on taotluse tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui vangla ei ole kahju hüvitamise taotlust selleks ettenähtud tähtaja jooksul sisuliselt lahendanud, on kohtul pädevus hinnata taotluse nõuetekohasust ja anda seeläbi hinnang kohustusliku kohtueelse menetluse sisulise läbimise kohta (RKHK 27.04.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10). Kuna vangla on jätnud eelmärgitud osas kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, siis on eeltoodud osas halduskohus vaidlustatud määruses ebaõigesti otsustanud kaebuse tagastamise kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu. J. Kolesnikov on eelmärgitud osas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul kaebajal lubatud esitada kohtule hüvitamiskaebus seoses meditsiiniosakonda minemisel ratastooli andmata jätmisega.
8. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vanglalt taotlenud kahju hüvitamist selle eest, et meedik ei tulnud teda ise üle vaatamata (01.11.2017). Üksnes vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse põhjenduses sellekohase kirjelduse märkimine ei tähenda ka vastavas osas kahju hüvitamise taotlemist. Kuna kaebaja ei ole vanglalt kahju hüvitamise taotlemisel tuginenud asjaolule, et meedik ei tulnud teda ise üle vaatama, nagu halduskohus vaidlustatud määruse p-s 12 õigesti märgib, siis selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et eelmärgitud osas ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetluse läbitud ning selles osas ei ole kaebajal õigust kohtusse pöörduda. Määruskaebuses esitatud väited ei lükka halduskohtu järeldust ümber. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui kaebaja kahju hüvitamise taotlus on õigusvastaselt tagastatud, jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

1. Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab J. Kolesnikovi määruskaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määruse resolutsiooni punkti 2 kaebuse tagastamiseks osas, milles J. Kolesnikov nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses meditsiiniosakonda minemisel ratastooli andmata jätmisega. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. III
3. Tartu Halduskohus jättis 08.06.
4. a määruse resolutsiooni p-ga 3 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kuna kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole väidetava mittevaralise kahju tekkimise eest 3500 euro väljamõistmine tõenäoline

§ 111lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud kaebaja taotluse rahuldamata jätmise osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist väidet, mis tingiks eelnimetatud osas 8 määruskaebuse rahuldamise ja halduskohtu määruse tühistamise. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Asja materjalidele tuginedes leidis halduskohus, et 01.11.2017 eluosakonda tagasi saabudes oli osakonna jalutuskäik lõppenud, ning J. Kolesnikov ei avaldanud soovi sama päeva õhtul jalutama minna. Eelmärgitu õigsust ei ole J. Kolesnikov määruskaebuses sisuliselt kahtluse alla seadnud. J. Kolesnikovi väitel ei vasta tegelikkusele, et ta ründas meedikut ja sellepärast pandi tema käed raudu. Siiski nõustub ringkonnakohus halduskohtu märgituga, et kohtule esitatud materjalidest (vangla 05.01.
2. a otsus, tl 6-6p) nähtub, et kaebajale paigaldati käerauad, kuna ta ründas 02.11.2017 kell 2.27 kambris talle terviseteenust osutama tulnud meedikut, lüües viimast mitmel korral rusikatega pea piirkonda ja sõimates teda. Seega ei lükka J. Kolesnikovi paljasõnaline väide halduskohtu märgitut ümber. Ringkonnakohus nõustub seetõttu halduskohtu seisukohaga selles, et kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole väidetava mittevaralise kahju tekkimise eest 350 euro väljamõistmine tõenäoline.
3. Kaebaja viide haldusasjale nr 3-16-1924 ei ole asjakohane, kuna eelnimetatud asjas esitas kaebaja kaebuse Tartu Vangla toimingute (kartserisse paigutamine ja sinna sooja vee ning koristusvahendite andmisest keeldumine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis ei seondu käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses märgituga.
4. Kaebaja ei ole määruskaebuses sisuliselt vaidlustanud halduskohtu seisukohta 08.06.
5. a määruse põhjenduste p-s 11, et kaebaja taotleb Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 3500 eurot. Kaebaja üksnes märgib määruskaebuses, et riigilõivu nõudmine ei ole õige, sest tema esialgne eesmärk on vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ning valu ja kannatuste tekitamise eest ei nõuta riigilõivu.

§ 104

lg 1 ls 2 kohaselt kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Kuna kahjuhüvitise nõude puhul summas 3500 eurot kuulub RLS § 60 lg 2 järgi tasumisele riigilõiv 105 eurot ning õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul kuuluks tasumisele RLS § 60 lg 1 järgi 15 eurot, siis on hüvitamisnõude esitamisel käesoleval juhul ette nähtud riigilõiv suurim. Halduskohus ei ole eelmärgitud osas eksinud. Veel märgib kaebaja, et hüvitise summa saab määrata kohtu äranägemisel. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja peaks soovima õiglase hüvitise määramist kohtu äranägemisel, siis RLS § 60 lg 3 kohaselt tuleb sel juhul tasuda riigilõivu veelgi rohkem, s.o summas 250 eurot. Kaebaja viide tsiviilasjale nr 217-12150 ei ole käesoleva haldusasja seisukohalt asjassepuutuv. 41. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.06.2018. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale ja halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 3 osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9