← Eesti

3-18-895/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 27.09.2018, Tartu 3-18-895 Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus, Justiitsministeeriumi 29.03.

  1. a vaideotsuse nr 11-3/179-2 tühistamiseks ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 26.07.
  2. a määrus M.M. määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M.M. Vastustaja I Viru Vangla Vastustaja II Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.
  3. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata, täiendades halduskohtu 26.07.
  4. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Määruskaebuse esitaja paigutati 03.01.2017 justiitsministri 25.03.
  6. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 4 alusel Tallinna Vanglast Viru Vanglasse.
  7. Määruskaebuse esitaja esitas 27.12.2017 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
  8. Viru Vangla jättis 16.01.
  9. a otsusega nr 6-10/44197-2 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata ning ümberpaigutamise menetluse algatamata.
  10. Määruskaebuse esitaja esitas 01.02.2018 Viru Vangla otsuse nr 6-10/44197-2 peale vaide.
  11. Viru Vangla edastas 27.02.2018 määruskaebuse esitaja vaide kaaskirjaga nr 6-12/67-2 Justiitsministeeriumile lahendamiseks.
  12. Justiitsministeerium jättis 29.03.
  13. a vaideotsusega nr 11-3/1790-2 vaide rahuldamata.
  14. Määruskaebuse esitaja esitas 30.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Justiitsministeeriumi 29.03.
  15. a vaideotsus nr 11-3/1790-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Justiitsministeeriumi paigutada ta Tallinna Vanglasse. Samuti palus määruskaebuse esitaja tuvastada, et Viru Vangla ületas tema vaide edastamiseks ettenähtud tähtaega. Määruskaebuse esitaja märkis, et kaebus on esitatud preventiivsel ning perekonna- ja eraelu kaitse eesmärgil.
  16. Tartu Halduskohus tagastas 31.05.
  17. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel ning tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  18. Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.07.
  19. a määrusega Tartu Halduskohtu 31.05.
  20. a määruse ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.
  21. Tartu Halduskohus 26.07.
  22. a määrusega võttis määruskaebuse esitaja kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõude osas menetlusse ning tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Tartu Halduskohus leidis 31.05.
  23. a määruses, et vaide lahendamisel menetlusnormide järgimata jätmise eraldiseisvaks õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa määruskaebuse esitajal antud juhul esineda põhjendatud huvi, ning tagastas selle nõude osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus küll tühistas Tartu Halduskohtu 31.05.
  24. a määruse, kuid ei põhjendanud absoluutselt, miks oli halduskohtu poolt kaebuse tagastamine tuvastamisnõude osas õigusvastane. Kohtumääruse põhjendustes käsitles ringkonnakohus üksnes HKMS § 121 lg 2 p 2¹ eelduste esinemist, millele halduskohus tugines üksnes kohustamis- ja tühistamisnõude tagastamisel. Antud juhul ei esinenud mingit vajadust vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvaks ületuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ning määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Vaide edastamisega viivitamine ei saanud antud juhul kuidagi ka rikkuda määruskaebuse esitaja mittemenetluslikke õigusi ega tingida määruskaebuse esitaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Samuti ei esinenud reaalset ohtu, et haldusorgan võib määruskaebuse esitaja suhtes edaspidi samamoodi õigusvastaselt käituda. Sellises olukorras ei saa tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olla preventiivne huvi ning määruskaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Seega tagastas halduskohus kaebuse tuvastamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  25. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 26.07.
  26. a määruse resolutsiooni p 6 peale määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.07.
  27. a määruse resolutsiooni p 6 tühistada. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tal tuvastamiskaebuse osas kaebeõigus. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine oli olukorras, kus haldusorgan eirab menetlustähtaegasid, määruskaebuse esitaja jaoks ainus võimalus end rikkumise kordumise eest kaitsta. Määruskaebuse esitaja leidis, et on rikutud tema mittemenetluslikke õigusi ja et 2 vabandamine ei vabasta Viru Vanglat vastutusest. Kui kohus tuvastab menetlustähtaegade ületamise, tuleb tuvastamiskaebus rahuldada. Käesoleval juhul ei ole õiguslik regulatsioon menetluse jooksul muutnud, mistõttu esines reaalne oht rikkumise kordumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD
  28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.06.
  29. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
  30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ei esine mingit vajadust vangla tegevuse eraldiseisvaks ületuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ning määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Ringkonnakohus lisab, et käesoleval juhul on kaebeõiguse puudumise seisukohast oluline juba küsimus vaidluse olemasolust. HKMS § 120 lg 1 p 1, mis käsitleb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel, sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. Seega peab selleks, et halduskohus saaks kaebust menetleda, olema osapoolte vahel vaidlus. Olukorras, kus Viru Vangla on määruskaebuse esitaja ees vabandanud ja oma eksimust tunnistanud, puudub ringkonnakohtu hinnangul menetlusosaliste vahel vaidlus, mida halduskohus saaks lahendada. Kuna määruskaebuse esitaja on seega saavutanud juba kõik, mida ta ka tuvastamiskaebuse rahuldamisel saavutada saaks, ei saa määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebuse esitamisega oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes ning halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse õigesti.
  31. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.07.
  32. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi määruse põhjendustega. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.