KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 3.oktoober 2018.a. , Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht T

§ 113lg 1 sätestatud määras, s.o 0,054 % päevas (1,31 eurot) alates 4.10.2018.a.

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Jätta menetluskulud kostja kanda.
Määrata kindlaks Marina Polina poolt Bondora Servicer OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurus 775 (seitsesada seitsekümmend viis) eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur Bondora AS vahendusel alljärgnevad laenulepingud : - XX.XX.XXXX.a. laenulepingu nr XXX (hagiavalduses ekslikult märgitud lepingu sõlmimise aastaks 2016, lepingust (tl.35 pöördel) nähtuvalt on kostja kinnitanud oma andmed digitaalselt portaali vahendusel 05.11.2014), mille alusel talle väljastati laenusummana 1000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingutasu; - XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX alusel väljastati kostjale täiendav laen summas 1000 eurot, millest oli arvestatud maha lepingutasu; - XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX alusel väljastati kostjale täiendav laen summas 1060 eurot, millest oli arvestatud maha lepingutasu. Kostja on nimetatud lepingutest tulenevalt teinud põhisumma tagasimakseid vastavalt 245,80 eurot, 216,91 eurot ja 178,58 eurot. Kuna kostja ei täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi, on võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud päras kolme maksega viivitamist 6.06.2017.a. Alates 7.06.2017.a. on arvestatud viivist põhivõlgnevuselt lepingutes kokkulepitud madalaima intressi määraga 19,67 % aastas ehk 0,054 % päevas. Bondora AS loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu 26.11.2017.a. hagejale Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees eelnimetatud lepingutest tulenevalt 2418,71 eurot ja intressivõlgnevus ajavahemiku 15.02.2017-25.05.2017 eest kokku 546,94 eurot. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt laenulepingus kokkulepitud tingimustele laenu hooldustasu, mille suurus perioodi 15.02.2017 – 25.05.2017 on kõikide lepingute alusel kokku 89,26 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kuni hagi esitamiseni 308,24 eurot. Ülaltoodu alusel ja toetudes võlaõigusseaduse (

) §-dele 396 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 4, 195 lg 1, 113 lg 1, 1131 lg 1 ja 115 lg 1 ning TsMS § 367 taotleb hageja kostjalt võla, intressi, viivise, lepingute hooldustasu ja sissenõudmiskulude, kokku summas 3403,15 eurot ning alates hagi esitamisest lisanduvate viiviste väljamõistmist. Kostja vastus hagile ja hageja arvamus kostja vastuse kohta 2

(4)Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest( tl.80-81). Kostja Marina Polina on vastuses hagile (tl.84) võtnud hagi õigeks ning nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid ta on avaldanud soovi lahendada asi hagejaga kokkuleppel selliselt, et ta tasub võlga osade kaupa kuumaksega kuni 40 eurot. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Hageja arvamuse kohaselt ei ole antud juhul põhjendatud TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord sedavõrd pikaks ajavahemikuks nagu see oleks kostja poolt taotletud igakuiste 40 euroste maksete korral. Hageja on teinud ettepaneku võla tasumiseks 200 euroste osamaksetena kuus (tl.90-91). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks – 12.septembriks 2018.a. esitanud kohtule kompromissilepingut. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 76

lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lõike 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees (tl.105). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema kohustused tulenevad teiste laenuandjatega sõlmitud lepingutest (AB Kreditex, Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu, B2 Kapital Sia, Creditreform Eesti OÜ). Kostjal on sõlmitud maksegraafikud võlgade tasumiseks ka BB Finance OÜ-ga, Rävala Õigusbüroo OÜ-ga ning ITM Inkasso OÜ-ga. Kohus leiab, et kuna kostja on eelnimetatud kohustused, kaasa arvatud kohustuse hageja ees, ise endale võtnud, siis puudub alus otsuse täitmise viisi ja korra määramiseks selliselt, et käesolevas asjas hageja satuks teiste võlausaldajatega võrreldes halvemasse olukorda. Kohus selgitab, et hageja ja kostja vahel on kompromissi sõlmimine võla tasumiseks võimalik ka kohtuotsuse täitmise käigus. 3

(4)Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl. 161-162), milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 325 eurot (sealhulgas 107,59 eurot maksekäsu kiirmenetluses) ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 450 euro väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 90 eurot (käibemaksuta), millist hinda on kohtupraktikas peetud mõistlikuks. Hageja esindaja on õigusabi osutamiseks 5 töötundi, mis on arvestades tsiviilasjas teostatud toimingute mahtu vajalik ajakulu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 775 (325+450) eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt Ts

MS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Toetudes TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale