← Eesti

3-18-969/9

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. oktoober 2018, Tartu 3-18-969 Kalle Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
  2. veebruari
  3. a otsuste nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 tühistamiseks,
  4. veebruari
  5. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamiseks,
  6. aprilli
  7. a vaideotsuse nr 124/18/62-1 tühistamiseks, PRIA-le esitatud toetustaotluste rahuldamise kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  8. juuli
  9. a määrus Kalle Danieli määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kalle Daniel Esindaja Guido Daniel Vastustaja PRIA RESOLUTSIOON Jätta Kalle Danieli määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  10. juuli
  11. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Kalle Daniel esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  13. aprilli
  14. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 vaidlustamiseks ja soovis
  15. aasta ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ning noore põllumajandustootja toetuse täies mahus määramist ning väljamaksmist koos väljamakse viivitusest põhjustatud kahjuga.
  16. Tartu Halduskohus tagastas
  17. juuni
  18. a määrusega kaebaja kaebuse kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ning tühistamis- ja kohustamisnõude osas jättis kaebuse käiguta. Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõude täiendamiseks selliselt, et kaebaja taotleks ka PRIA
  19. veebruari
  20. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Lisaks tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuselt tasuda riigilõiv 15 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega.
  21. Kaebaja esitas
  22. juunil 2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse ja taotles PRIA
  23. veebruari
  24. a otsuste nr 12-6/18/311, nr 12-6/18/305 ja nr 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Kaebaja leidis, et PRIA on seaduse järgi ette nähtud toetuste mittemääramisega tekitanud kahju ning kahju tekitajalt on õigus nõuda selle hüvitamist. Kohtu hinnang, et kaebajal ei ole kahju hüvitamise nõude esitamiseks subjektiivset õigust, ei ole kaebaja hinnangul õiguspärane ja piisavalt põhjendatud.
  25. Tartu Halduskohus tegi
  26. juunil 2018 määruse, leides, et kuna kaebaja
  27. juuni
  28. a avalduses sisaldub määruskaebus Tartu Halduskohtu
  29. juuni
  30. a määruse resolutsiooni p 1 peale, siis tuleb see edastada lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Sama määrusega jättis kohus kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta, kuna kaebaja ei olnud endiselt nendelt nõuetelt tasunud kohtu nõutud summas riigilõivu ega olnud esitanud ka menetlusabi taotlust kaebuselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  31. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  32. juuni
  33. a määrusega halduskohtu
  34. juuni
  35. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse. Ringkonnakohtu
  36. juuni
  37. a määrus on jõustunud.
  38. Tartu Halduskohus tagastas
  39. juuli
  40. a määrusega kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemiseni tühistamis- ja kohustamiskaebuselt kohtu märgitud summas riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente kohtule edastanud ega ka tasumiseks täiendavat tähtaega palunud, kuulub kaebus tühistamis- ja kohustamisnõude osas tagastamisele. Kaebaja sai halduskohtu
  41. juuni
  42. a määruse kätte
  43. juunil 2018 ja kaebaja esindaja sai sama määruse kätte
  44. juunil 2018, kuid riigilõivu tasumise kohta kohtul andmed puuduvad.
  45. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  46. juuli
  47. a määruse vaidlustamiseks. Määruskaebuses selgitab kaebaja, et halduskohus ületas oma võimupiire kaebaja kaebust menetlusse mitte võttes, kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 sätestab, et riigilõivu tasumisest on vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Kohus pani toime õigusrikkumise nõudes riigilõivu tasumist isikult, kes ei pea riigilõivu maksma. Halduskohtu määrus on vastuolus põhiseaduse §-ga 14, kuna on eiratud kaebaja õigusi. Kaebaja palus võtta kaebus otse ringkonnakohtu menetlusse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  48. Ringkonnakohus leiab, et K. Danieli määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  49. juuli
  50. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).
  51. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  52. Tartu Halduskohus jättis
  53. juuni
  54. a määrusega kaebaja kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõude osas korduvalt käiguta ja andis tähtaja viis päeva määruse kättesaamisest arvates riigilõivu tasumiseks. Kaebaja sai halduskohtu
  55. juuni
  56. a määruse kätte samal päeval ning kaebaja esindaja sai halduskohtu
  57. juuni
  58. a määruse kätte
  59. juunil
  60. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamiseni
  61. juulil puudusid andmed, et kaebaja oleks nõutud riigilõivu 15 eurot tasunud või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist taotlenud. Samuti ei olnud kaebaja esitanud halduskohtule menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine takistab kaebuse menetlusse võtmist ja läbivaatamist, mistõttu tagastas halduskohus õigesti kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
  62. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud väited, et halduskohus nõudis võimupiire ületades riigilõivu ning pani sellega toime õigusrikkumise. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et kaebaja kaebuse nõueteks pärast täpsustuste esitamist jäid PRIA
  63. veebruari
  64. a otsuste nr 12-6/18/311 ja nr 12-6/18/305 tühistamine, 2
  65. veebruari
  66. a otsuse nr 12-6/18/303 osaliselt tühistamine,
  67. aprilli
  68. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamine ning PRIA kohustamine esitatud toetustaotlused rahuldada.
  69. RLS § 60 lg 1 alusel tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõivu 15 eurot. Kaebaja viide RLS § 22 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna see ei näe ette kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest riigiabiga andmisega seotud kaebuse esitamisel. Haldusasjades kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustus riivab isiku õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Selle põhiõiguse riive legitiimsete eesmärkidena on Riigikohus oma praktikas1 tunnustanud menetlusökonoomiat ja menetlusosalise poolt menetluskulude osalist kandmist. Riigikohtu arvukad lahendid haldus- ja tsiviilkohtumenetluses riigilõivumäärade suuruse põhiseaduslikkuse kontrollimisel lubavad järeldada, et halduskohtumenetluses kehtiv 15-eurone riigilõiv on selle kehtestamise legitiimseid eesmärke silmas pidades sobiv, vajalik ja mõõdukas meede. Riigilõivu tasumise kohustusest tulenevat põhiõiguse riivet on seadusandja leevendanud, nähes ette võimaluse mõnda liiki kaebusi esitada riigilõivu tasumata, samuti taotleda menetlusabi, kui isik maksevõimetuse tõttu ei ole suuteline riigilõivu tasuma.
  70. RLS § 22 lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Ringkonnakohus mõistab viidatud sätet selliselt, et sellega on kehtestatud lõivuvabastus halduskohtumenetluses kaebuse esitamisel nendes asjades, mis seonduvad isiku sotsiaalse toimetuleku tagamiseks makstavate toetuste ja pensionidega, s.t eelkõige sotsiaaltoetuste, pensionide ja muude isiku toimetuleku tagamiseks kehtestatud toetusabinõude ebaõige maksmise ja maksmata jätmise korral. K. Daniel taotles PRIA-lt ühtse pindalatoetuse maksmist seoses oma põllumajandusliku tegevusega. PRIA poolt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite arvel põllumajandustootjatele makstavad toetused on aga olemuslikult riigiabi, s.o selle kaudu toetatakse avalikest vahendite arvel erandlikult eraisikute majandustegevust. Majandustegevusega seotud kaebuste (aga isiku vahetut toimetulekut mittepuudutavate kaebuste kohta üldiselt) saab eeldada, et riigilõiv ei takista isikute õiguste kaitset halduskohtumenetluses ebaproportsionaalselt. Sel põhjusel ei ole põhjendatud tõlgendada RLS § 22 lg 2 p 2 laiendavalt, s.t selliselt, et sättega kehtestatud riigilõivuvabastus hõlmaks kõiki vaidlusi avalike vahendite arvelt isikutele tehtavate maksete üle sõltumata vaidluse iseloomust. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et erinevalt isiku toimetulekuks kehtestatud toetustest ja pensionidest, puudub isikul subjektiivne õigus PRIA makstavale põllumajandustoetusele
  71. Seega nendes asjades ei kontrolli kohus, kas PRIA on rikkunud isiku õigust saada toetust, vaid seda, kas PRIA on õiguspäraselt otsustanud toetuse maksmata jätmise või osalise maksmise. Vastavalt ei ole tegemist vaidlusega toetuse ebaõige maksmise või maksmata jätmise üle.
  72. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et halduskohus on põhjendatult nõudnud kaebajal riigilõivu tasumist halduskohtumenetluses PRIA otsuse tühistamiseks kaebuse esitamisel. Seega on kaebaja ekslikult asunud seisukohale, et tema poolt halduskohtule esitatud kaebus on riigilõivuvaba. Halduskohus on nii
  73. juuni
  74. a määruses kui ka
  75. juuni
  76. a määruses kaebajale selgitanud kohustust tasuda riigilõiv, aga ka õigust esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Olukorras, kus kaebaja ei ole kumbagi võimalust kasutanud, puudus halduskohtul võimalus kaebus menetlusse võtta. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole kogu menetluse jooksul väitnud, et majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda ega esitanud sellise väite kontrollimist võimaldavaid andmeid ega tõendeid. 1 2 Vt RKÜK
  77. novembri
  78. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p-d 27-29 vt RKHK
  79. aprill 2013 otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18 3
  80. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et ringkonnakohus on teise astme kohtus, mis vaatab läbi ja lahendab maakohtu ja halduskohtu kohtulahendite peale esitatud kaebusi. Seega ei saa ringkonnakohus omaalgatuslikult vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel halduskohtule ja võtta kaebust otse ringkonnakohtu menetlusse.
  81. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  82. juuli
  83. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.