Obsah (5)

§ 180§ 326§ 318§ 339§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6800 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru

§ 180

lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 1081 eurot, riigi kanda.

1. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D. Berjozkin, kes palub tühistada kohtuotsuse temalt menetluskuluna 2390,68 euro väljamõistmise osas ja jätta see täielikult riigi kanda. Põhjenduseks tuuakse see, et viibides pikaajalises vangistuses tal puuduvad vahendid sellise suure summa kasvõi osaliseks tasumiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. D. Berjozkin on vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmise. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik D. Berjozkinilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 14.09.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus ringkonnaprokurör J. Hüva, D. Berjozkin ja tema kaitsja vadv J. Jevšina muuhulgas leppisid kokku, millised menetluskulud kuuluvad D. Berjozkinilt väljamõistmisele ning millised jäävad riigi kanda. Samuti näidati ära põhjused, miks osa menetluskuludest jäeti riigi kanda (II kd lk 32-35). 5.
3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt D. Berjozkinile selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielikult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde (II kd lk 30). Seega lepiti kokku, et menetluskulud summas 2390,68 eurot maksab D. Berjozkin ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning ülejäänud summa, 1081 eurot, jääb riigi kanda.
4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

6.1. Ringkonnakohus leiab, et D. Berjozkini puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. -2- Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

Antud juhul D. Berjozkini apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et

§ 180

lg 3 kohaselt võib osa menetluskuludest jätta riigi kanda ning nende täielikult riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Osalist riigi kanda jätmist antud asjas maakohus juba kohaldas.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus D.

Berjozkini apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-