KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6024 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 1 aasta vangistust ja mõisteti Ü.

Raadikule lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Ü. Raadiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.03.2018 kuni 07.03.2018, s.o 3 päeva. Ü. Raadiku ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et Ü. Raadikule mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ü. Raadik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, Jõgeva vald, Jõgeva maakond ja KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Ü. Raadikut 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ära kandmisest pöörduda psühhiaatri või seksuoloogi poole seksuaalhälbelise käitumise hindamiseks ja kindlakstegemiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluda ravile.

1. Tartu Maakohtu 28.09.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista Ü. Raadikule karistus tervikuna tingimisi. Apellatsiooni kohaselt on maakohus karistust mõistes liigselt tähelepanu pööranud üldpreventiivsele eesmärgile, rõhutades, et ühiskond taunib ja on valmis karmilt karistama Ü. Raadiku suguseid. Seega on tahaplaanile jäetud süüdistatav üksikindiviidina. Süüdistatav on varasemalt karistamata ning ta on pöördunud pärast temale kahtlustuse esitamist abi ja ravi saamiseks psühhiaatri poole. Seega on vähetõenäoline, et süüdistatav jätkab tulevikus samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Samuti tuleb arvestada süüdistatava vanust. Karistus täidaks Ü. Raadiku puhul eesmärki ka juhul, kui mõistetakse üksnes tingimuslik vangistus. Maakohus on karistust mõistes olnud liiga range. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav Ü. Raadiku kaitsja apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud väga põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Maakohus on põhjalikult analüüsinud süüdistatava süü suurust, isikuga seotud asjaolusid ja teo tagajärgi. Karistust mõistes on maakohus arvestanud, et süüdistatavat ei ole varasemalt karistatud. On märkimisväärne, et maakohus on juba käsitlenud Ü. Raadiku pöördumist psühholoogi ja psühhiaatri poole, kuid seda mitte seoses toimepandud teo aluseks oleva käitumise tõttu, vaid seoses stressi ja muude probleemidega. Ü. Raadik on kohtuotsuse kohaselt kohtuistungil kinnitanud, et seksuaalkälbelise käitumise hindamiseks ta psühhiaatri või muu spetsialisti poole pöördunud ei ole. Tuleb nõustuda maakohtuga, et kuni süüdistatav ei ole tunnistanud probleemi, ei ole võimalik eeldada, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Seda riski ei vähenda ka süüdistatava vanus ega meeste eeldatav eluiga. Tutvudes maakohtu poolt mõistetud karistuse põhistustega ei saa asuda seisukohale, et kohus oleks liigselt keskendunud karistuse üldpreventiivsetele asjaoludele, vaid on lähtunud ka süüdistatavast endast. Esitatud apellatsioon ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks.
2. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb apellatsiooni koostamisest kokku 4 pooltunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu taotlus sellises ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ja kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades 2 apellatsiooni mahtu, mis sisuliselt koosneb ainult põhjendusest poolel leheküljel ja maakohtu otsuse väljavõtetest, on põhjendatud rahuldada apellatsiooni koostamine 2 pooltunni ulatuses, s.o summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot.

§ 175lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb Ü.

Raadikul hüvitada A. Kello kaitsjatasu 60 eurot. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau