Obsah (4)

§ 21§ 18§ 14§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-5969 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Va

, mis määratleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerib

-i 3.jagu, milles § 18 lg 1 sedastab, et kriminaalasja kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist ning kohus otsustab kahju hüvitamise kohtuotsusega.

§ 21

lg 4 sätestab, et juhul, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse

1. peatüki
2. jaos sätestatut. Juhul, kui nii maa- kui ringkonnakohtus toimunud menetluse raames on jäetud kahju hüvitamise taotlus esitamata, annab seadus isikule õiguse esitada taotlus kahju hüvitamiseks prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale, kes hindab niisugust taotlust saades, kas mõjuv põhjus taotluse varem esitamata jätmiseks on olemas või mitte. Seadusandja on seletuskirjas märkinud, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peaks tegu olema tõepoolest erandliku võimalusega (mõjuval põhjusel), mistõttu ei saa sellele tugineda isik, kes lohakusest või teadmatusest jätab maakohtule taotluse esitamata - näiteks palub küll enda õigeksmõistmist, aga ei too välja, et peale selle tuleks talle hüvitada ka tekitatud kahju. Taotlust ei tohiks olla võimalik esitada ka isikul, kes mõistetakse Riigikohtu poolt õigeks, ja kes ongi kogu aeg taotlenud enda õigeksmõistmist, pole aga ei maa- ega ringkonnakohtus nõudnud kahju hüvitamist. 3.2 Kriminaalasjas, mille raames väidetavalt kahju tekkinud, edastati riigiprokurör V. Verte poolt
3. oktoobril 2015.a Harju Maakohtu ning isik anti
4. novembri
5. a määrusega KrMS § 2451 lg 1 alusel kohtu alla. Harju Maakohtu
6. aprilli
7. a otsusega nr 1-15-8438 mõisteti M.M. süüdi ning nimetatud otsus jõustus
8. oktoobril
9. Seega on taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

§ 18lg 1 kohaselt jäänud esitamata.

3.3 Riigiprokurör leidis, et erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid taotluse esitada tagantjärele, ei nähtu. Kaebusest nähtuvalt põhjendab M.M. kaebuse hilinenult esitamist tõigaga, et ta lootis enne kahjuhüvitamise nõude esitamist saada kaelavigastuse diagnoosi. 3.3.1 Prokurör osundas, et M.M. le oli kriminaalmenetluse käigus tagatud professionaalne õigusabi. Kokkuleppel kaitsjana kaitsesid teda vandeadvokaat Alar Neiland ja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt. Advokaadi ülesanne on kaitsealuse seisukohtade väljaselgitamine, võimalike taotluste ning nõuete perspektiivikuse hindamine ning sellest lähtuvalt tema huve arvestavalt seaduse nõuetele vastavate taotluste esitamine. 3.3.2 Kriminaalasja nr 15230100870 (1-15-8438) materjalidest nähtub, et M.M. peeti 13. mail 2015.a Tallinnas Ravi 18 kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni. Seejuures nähtub kahtlustatavana kinnipidamise kohta koostatud protokolli punktist 10, et kahtlustatava kinnipidamisel kasutati erivahendeid, s.o käeraudu. Protokolli punktist 9 nähtub, et isikul nähtavad tervisekahjustused puuduvad. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub ühtlasi, et kahtlustatavale tutvustati kinnipidamisel tema õigusi ja kohustusi (millist asjaolu kinnitas M.M. enda allkirjaga protokolli esimesel leheküljel), sh õigusest teha menetlustoimingu käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, ent protokolli punktidest 13 ja 15 nähtuvalt on M.M. avaldanud, et tal avaldused ja taotlused, samuti märkused protokolli kohta puuduvad. Koopia kinnipidamise kohta koostatud protokollist anti ühtlasi üle M.M. le, ent kriminaalasja nr 2 15230100870 toimiku materjalide koopiatega, sh nimetatud kinnipidamisprotokolliga tutvus kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse lõpuleviimise järel nii vandeadvokaat Alar Neiland, ent hilisema menetluse käigus ka vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt. Seega puudub vaidlus tõigas, et nii M.M. kui ka tema kokkuleppel kaitsjad olid teadlikud sellest, et isiku kinnipidamisel kasutati vahetut sundi (käeraudu). Juhul kui kaebaja leiab, et teda kaitsnud advokaat ei selgitanud kaitsealusele piisavalt oma tegevust kriminaalmenetluses või ei lähtunud oma tegevuses kaitsealuse huvidest, on kaebajal võimalik pöörduda vastavasisulise esildisega advokatuuri.

jõustus

1. mail 2015.a, s.o aasta enne kõnealuse kriminaalasja arutamist maakohtus, mistõttu ei saanud nimetatud seaduse ning selle sätete näol olla tegu n.ö uue ja üllatusliku õiguskorra muutumisega.
3. juulil 2018 saabus Viru Maakohtusse M.M. taotlus riigi õigusabi määramiseks tema esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Taotluses märgib M.M. , et politsei tekitas talle vahistamisel kehavigastusi ning ta arvas, et saab selle eest nõuda kahjutasu. M.M. esitas kahjunõude Politsei-ja Piirivalveametile, kes selle tagastas, väites, et tegu on kriminaalasjaga ning kahjunõue tuleb esitada

§ 14lg 2 kohaselt prokuratuurile.

Viimane kinnitas, et M.M. peab taotlema kriminaalasjas nr 15230100870 menetluse tähtaja ennistamist. M.M. ei ole jurist ning ei oska end võrdselt vastustajaga kaitsta. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on õiglus, st rikkumise toime pannud ametniku süü tuvastamine ja tekitatud kahju hüvitamine. M.M. peab vastama hiljemalt

1. augustil
2. Oma staatusest tulenevalt ei saa M.M. toimetuleku- ega töövõimetoetust ja kuna Viru Vangla on keeldunud M.M. le tööd andmast, siis ise ta kaitsjat palgata ei saa. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et M.M. l puudub sissetulek aga ka vara. Samas on tal võlausaldajate ees kohustusi 40 000 euro ulatuses ning vältimatud püsikulutused kuus ligikaudu 100 eurot.
3. Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrusega jäeti M.M. le riigi õigusabi andmata, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kahju hüvitamise taotluse esitamine ei nõua erilisi õigusteadmisi, vaid piisab, et välja toodaks põhilised asjaolud, miks ja kuidas isikule kahju tekitati. Tähtaja ennistamise all peab taotleja põhjendama, miks ta ei pidanud määratud tähtaegadest kinni (

§ 13lg 2).

1. M.M. taotleb maakohtu määruse tühistamist ja õigusabi andmist. Kohtu viide RÕS § 7 lg-le 1 on asjakohatu, kuna säte peab silmas õigusharidusega isikuid. M.M. l sellist haridust ei ole. Igaühel on õigus kaitsta end riigivõimu omavoli vastu ja kasutada selleks professionaalset õigusabi. Kui riik võtab M.M. lt õiguse raha teenida, peab ta võimaldama tasuta õigusabi. Kohtu viide sellele, et kahju hüvitamise taotluse esitamine ei nõua erilisi õigusteadmisi, on kohatu, sest kahju hüvitamise taotluse on M.M. juba esitanud. Ilma õigusnõustajata puudub M.M. l võimalus kasutada oma õiguste kaitseks avalikku teavet ja eksperte (näiteks ei tea M.M. tänaseni, kus asub see luu, mille riigivõim tal kaelas ära lõhkus). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud M.M. riigi õigusabi taotluse, vaidlustatava määruse, riigiprokurör V. Verte
3. juuni
4. a määruse ning M.M. kaebusega Riigiprokuratuurile, leiab, et M.M. taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
5. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. M.M. on kinnitanud, et tal puuduvad sissetulekud ning vara, samas kui tal on kohustusi 3 ca 40 000 euro ulatuses. Seega on M.M. kahtlemata isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi eest tasuda.
6. Majanduslikule seisundile lisaks peab aga kohus hindama riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid (RÕS § 7). Praegusel juhul on maakohus leidnud, et M.M. on suuteline oma õigusi kaitsma ise (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning taotlus on seetõttu jäetud rahuldamata. M.M. vaidleb sellisele seisukohale vastu, märkides, et tal puudub õigusharidus ning kohtu põhjendused, mille kohaselt ei nõua kahju hüvitamise taotluse esitamine erilisi õigusteadmisi, on asjakohatu, kuivõrd kahju hüvitamise taotluse on M.M. juba iseseisvalt esitanud.
7. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-08, p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. M.M. taotlusest nähtuvalt on ta pöördunud erinevatesse asutustesse (Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur) ja ringkonnakohtule teadaolevalt ka Riigiprokuratuuri enda õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab siiski sedagi, et arvestades õigusvaidluse sisu (taotluse kohaselt vahistamisel kaebajale tervisekahjustuse tekitamine), ei ole tegemist lihtsa vaidlusega, milles isik ise oma õigusi eeldatavasti kaitsta oskaks. Kohtukolleegiumi hinnangul näitab maakohtu määruse pealiskaudsust see, et M.M. taotlus on jäetud rahuldamata sisuliselt vaid taotluse pinnalt, sest nagu kaebaja õigesti ütleb: oli ta maakohtusse riigi õigusabi esitades juba ise pöördunud prokuratuuri poole ja esitanud ka taotluse kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel M.M. riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kohaldas vääralt materiaalõigust.
8. Küll aga ei näe ka ringkonnakohus sellegipoolest alust maakohtu määrust tühistada, kuivõrd leiab, et asjaoludest tulenevalt on M.M. võimalus oma õiguse (s.o M.M. taotluse: talle kriminaalasjas nr 15230100870 (1-15-8438) tekitatud kahju hüvitamiseks

-i järgi) kaitseks ilmselt vähene. Nimelt on riigiprokurör M.M. le selgitanud kahju hüvitamise korda

-i järgi.

§ 18

lg 1 järgi esitab kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist.

§ 21

lg 1 sätestab, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku

1. või
2. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Nimetatud taotluse võib ta esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. Sama sätte lõige neli sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Riigiprokurör V. Verte koostatud menetluse kokkuvõttest nähtub, et M.M. suhtes tehtud otsus jõustus
3. oktoobril
4. M.M. taotlus saabus Riigiprokuratuuri
5. mail 2018, s.o ligikaudu 1,5 aastat peale Riigikohtu lahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri seisukohaga, et M.M. on jäänud taotluse esitamisega hiljaks. Seetõttu ei saa M.M. l ringkonnakohtu hinnangul antud õigusvaidluses olla edulootust.
6. Riigiprokurör V. Verte määrusele on M.M. esitanud määruskaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuurile esitatud avalduses taotleb M.M. ühtlasi kahju hüvitamise taotluse tähtaja ennistamist asjas nr
7. Ringkonnakohus leiab, et M.M. on piisava selgusega põhjendanud, miks ta ei ole varasemas menetluses esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigiprokuratuur ei ole M.M. avalduses esitatud taotluste osas veel seisukohta võtnud. 4
8. Lisaks võib nii taotlusest, kus taotleja eesmärgiks on „rikkumise toime pannud ametniku süü tuvastamine“, kui ka Riigiprokuratuurile adresseeritud avaldusest teha järelduse, et M.M. sooviks on kohustada prokuratuuri menetlema tema poolt
9. mail
10. a esitatud taotlust kuriteokaebusena. Antud küsimuses ei ole varasemad menetlejad seisukohta avaldanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et osad toimingud (sh kuriteokaebuse esitamine) on kujundatud selliseks, et menetlusosaline ei vaja tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste kaitsmiseks. Kuriteoteate esitamise korral (või ka ükskõik millist informatsiooni saades võimaliku kuriteo kohta olenemata selle lähteallikast) peavad Eesti Vabariigis maksva legaliteedipõhimõtte kohaselt (KrMS § 6) uurimisasutus ja prokurör oma pädevuse piires kuriteo asjaolude ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS § 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Nimetatud institutsioonid on ka pädevad otsustama, kas alus kriminaalmenetluse algatamiseks esineb või mitte. Veelgi enam, kuriteoteate esitaja ei pea olema õigusalaste eriteadmistega, sest kaebus uurimisasutusele on vormivaba ja selle läbivaatamisel on viimane kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. Kuivõrd prokuratuur on kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud, ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise peale, ei eelda kaebuse esitamine põhjalikke süvateadmisi. M.M. esitatud kaebustest Riigiprokuratuurile nähtub, et ta on kirjeldanud väidetava kuriteo toimepanemise asjaolusid ning lisanud ka seda põhistavad tõendid. Seega jääks (juhul kui M.M. sooviks riigi õigusabi kuriteokaebuse esitamiseks), selline taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi rahuldamata.
11. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et M.M. taotlus tühistada Viru Maakohtu
12. juuli
13. a määrus ja anda talle õigusabi, tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et M.M. võimalused oma õiguste kaitseks kriminaalasjas nr 15230100870 (1-15-8438) tekitatud kahju hüvitamiseks

-i järgi on ilmselt vähene. Kuriteokaebust on aga isik ise võimeline esitama, kuna see ei nõua eriteadmisi. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau 5