Obsah (5)

§ 75§ 76§ 65§ 68§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3318 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XX, Tartu linn; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. 1) 2) 3)

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 8 ja 9 alusel kohustada Ivar Mäeranda katseajal: mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas; osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 4) alluma kahe kuu jooksul elektroonilisele valvele.

1. Määrus Ivar Mäeranna suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
2. Kui Ivar Mäerand katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu
3. mai
4. a otsusega tunnistati Ivar Mäerand süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati I.

Mäerannale mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. I. Mäerannale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti I.

Mäerannalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. mail 2018 ja lõppeb
2. juulil
3. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes isikul
4. augustil
6. Tartu Maakohtu
7. septembri
8. a määrusega jäeti I. Mäerand vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.1 I. Mäerand kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on I. Mäerand temale mõistetud karistusajast (1 aasta 3 kuud 21 päeva) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud vangistust. Samuti on I. Mäerand andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud I. Mäeranna vabanemisjärgset elukohta XX, Tartus. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega on olemas formaalsed alused I. Mäeranna vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2.2 I. Mäerannal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vangistust kannab I. Mäerand esimest korda. I. Mäerand on varasemalt kahel korral süüdi tunnistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval ajal kannab I. Mäerand samuti karistust samalaadse liiklussüüteo, s.o joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. I. Mäerand pani süüteo toime
9. märtsil
10. Viimati anti I. Mäerannale võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu
11. mai
12. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-
13. I. Mäerannale mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga (katseaeg kuni
14. mai 2018). Seega on I. Mäerand liiklussüüteo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal. Seejuures oli süüdistusest nähtuvalt mootorsõiduki juhtimisel alkoholisisaldus I. Mäeranna väljahingatavas õhus 1,27 mg/l kohta. 2 2.3 I. Mäeranna puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Ta on kõik kuriteod toime pannud alkoholisõltuvusest tingituna. I. Mäeranna kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta viibinud seoses alkoholisõltuvusega haiglaravil ja kohtunud igakuiselt ka psühhiaatriga. Seega on I. Mäerand saanud asjakohast ravi, mille tulemusena on tema elus esinenud pikemaid kaineid perioode. Vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele on I. Mäerand siiski hakanud uuesti alkoholi tarvitama. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus olla veendunud, et I. Mäerand oleks sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (alkoholi tarvitamine) muutma ja seda vaatamata asjaolule, et I. Mäerand on väljendanud valmisolekut uuesti sõltuvusravile minna. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Mäerannalt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 2.4 Kohus hindab positiivseks I. Mäeranna käitumist karistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu osaleb alates
15. juulist 2018 vangla tööhõives ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. I. Mäeranna vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt head. Tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste (vanemad, elukaaslane) toetus. Samuti on oluline, et I. Mäerand soovib osaleda oma alaealise lapse elus. Samas leidis kohus, et I. Mäerannal oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik, võimalus osaleda lapse kasvatamisel ja kindel töökoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele jätkas ta alkoholi tarvitamist ja pani taaskord toime liiklussüüteo.
16. I. Mäeranna kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja I. Mäeranna vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on kohus eiranud kaalutlusõiguse reegleid. 3.1 Kui hinnata, kuidas I. Mäerand on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, siis selles osas on kohus leidnud vaid positiivset. Samuti on kohus hinnanud positiivseteks isiku resotsialiseerumisvõimalusi, tema lähivõrgustiku ja töökoha olemasolu. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad I. Mäeranna osas turvalisusriskid ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 17%. Seega on vangla hinnanud uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorit väga madalaks, mistõttu on toetatud tema vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Nende materjalide pinnalt on I. Mäeranna vabanemist toetanud ka prokuratuur. 3.2 Kaitsja on teadlik, et kohus ei ole seotud vangla arvamuse ega prokuratuuri seisukohaga, kuid kohus peaks vähemalt põhjendama, miks need hinnangud ei kalluta kohtu otsustust I. Mäeranna kasuks. Kui Riigikohus on öelnud, et

§ 76

lg 4 alusel vabastamise eelduste olemasolu tuleb hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, siis kaitsja arvates on just need eeldused toetamas I. Mäeranna vabastamist. 3.3 Kohus on omistanud liiga suurt tähendust kuriteo asjaoludele ja täpsemalt sellele, et I. Mäerand on pannud toime joobes juhtimise ja et viimane otsus tähistab kolmandat samalaadset tegu. I. Mäerand on tunnistanud probleeme alkoholiga, mis on otseselt seotud toimepandud kuritegudega, kuid selle eest on ta juba kandmas esmakordselt vanglakaristust ja saanud sellest teha omad järeldused. I. Mäerand on motiveeritud oma probleemidega tegelema. Kuriteo toimepanemise asjaolud olid küll kahetsusväärsed, aga siiski mitte nii rasked, et need välistaksid ennetähtaegse vabastamise võimaluse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta vangla esitatud ohuprognoosi, mis on tähelepanuväärselt madal. 3.4 Kohus pole pööranud tähelepanu sellele, et I. Mäeranna isik ja varasem elukäik on olnud vägagi riigitruu ja eeskujulik. Ta on töötanud perioodil 1991–2003 XX ja perioodil 2003–2015 Eesti XXX. Teda on eeskujuliku teenistuse eest auhinnatud teenetemärkide ja aukirjadega. 3.5 I. Mäeranna vabastamine elektroonilise valve alla tähendaks seda, et riik saaks tema üle järelevalvet teostada. Samuti on võimalik isikule panna alkoholitarvitamise keeld, nagu on 3 soovitanud kriminaalhooldusametnik. I. Mäerand saab vabaduses viibides efektiivsemalt oma sõltuvusprobleemiga tegeleda. Tema edasisel vangis hoidmisel puudub kaitsja arvates mõte. Tegemist ei ole paadunud kurjategijaga, keda oleks vaja ümber kasvatada. Seni kantud reaalne karistus on piisavaks šokiks ja karistuse eesmärgid sellega sisuliselt täidetud.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrusega määrati määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti ringkonnakohtule seisukohtade esitamiseks aega kuni
4. oktoobrini
7. oktoobril 2018 registreeriti ringkonnakohtus I. Mäeranna kaitsja täiendavad seisukohad, milles kaitsja avaldab, et I. Mäeranna karistuse kandmise algusaega tuleb arvestada alates
8. märtsist 2018, mil isik vahistati. Seega on I. Mäerand kandnud vanglakaristust üle seitsme kuu, st üle poole mõistetud liitkaristusest. Maakohus võib olla ekslikult arvestanud karistuse algusaega
9. maist 2018, mis on ilmselt avaldanud mõju ka kohtu lõppjäreldusele. Samuti tuleb arvesse võtta, et kohtuotsusega võeti isikult ära juhtimisõigus ja konfiskeeriti sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahend. Seega ei olnud kokkuvõttes tegemist kerge karistusega. I. Mäerand osaleb alates
10. juulist 2018 vangla majandustöödel ja on praeguseks ajaks pälvinud sellise usalduse, et tal võimaldatakse majandustöid teha ka ilma järelevalveta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
11. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud asja materjalide, maakohtu määruse ning selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohu määrus tuleb tühistada ning vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega.
12. Ehkki ringkonnakohus rahuldab kaitsja määruskaebuse ja vabastab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, ei saa kohus nõustuda kaitsja kohtule esitatud täiendavates seisukohtades esitatuga. Nimelt on väär kaitsja väide, et I. Mäeranna karistusaega tulnuks tegelikult hakata arvestama alates tema vahistamisest
13. märtsil
14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisega seonduvat on käsitlenud Riigikohus asjas nr 3-1-1-104-
15. Selles lahendis selgitati, et ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Sellest algusajast lähtub vangla VangS § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel. I. Mäerand kannab karistust Tartu Maakohtu
16. mai 2018 otsuse alusel ja selles otsuses on karistusaja alguseks märgitud kohtuotsuse kuulutamine, s.o
17. mai
18. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et maakohtu otsusega mõisteti I. Mäerannale liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Sellisel juhul suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Ärakantava liitkaristuse algusajaks tuleb märkida uue kohtuotsuse tegemise päev, mis on ühtlasi ka päev, millest hakatakse arvestama ennetähtaegse vabastamise tähtaegu. Seega ei ole kohus ega vangla, arvestades I. Mäeranna liitkaristuse kandmise aega alates 7. maist 2018, eksinud ning kaitsja vastupidine väide on alusetu. 8. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada 4 olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-59-14, p 10.2).

1. Ringkonnakohtu hinnangul ongi kõnealusel juhul tegemist eelmises punktis kirjeldatud olukorraga, kus maakohus on tuvastanud rohkelt kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ent jätnud põhjendamata, miks need asjaolud kogumis ei ole piisavad I. Mäeranna vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

1. Maakohus on tuvastanud, et I. Mäerannal on olemas elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik elukoht oma vanemate juures. I. Mäeranna käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja alates
2. juulist 2018 osaleb ta vangla tööhõives. Kaitsja täiendavatest seisukohtadest ilmneb, et praeguseks ajaks on I. Mäerand pälvinud sellise usalduse, et tal võimaldatakse majandustöid teha ka ilma järelevalveta Vabanedes on I. Mäerannale garanteeritud töökoht ehitustöölisena XX OÜ-s, kus ta töötas ka enne tema vahistamist. Süüdimõistetul on vabaduses vanemad ja elukaaslane, kes teda toetavad. Lisaks on I. Mäerannal ka alaealine laps, kelle elus ta soovib osaleda. Järelikult on I. Mäerannal olemas kõik tingimused, et alustada vabaduses uuelt lehelt ning jätkata õiguskuulekat elu.
3. Maakohtu määrust tühistades ei vähenda ringkonnakohus mingil määral I. Mäeranna poolt toime pandud kuritegude raskust ega etteheidetavust. I. Mäerand on korduvalt istunud alkoholijoobeseisundis autorooli, seades sellise käitumisega ohtu mitte üksnes iseenda, vaid ka kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Väheoluline ei ole seegi, et alkoholisisaldus I. Mäeranna väljahingatavas õhus oli kõigil kolmel korral märkimisväärne (1,25 mg/l, 1,17 mg/l ja 1,27 mg/l). Seega on tegemist tõsiste rikkumistega. Maakohus on põhjendatult rõhutanud ka seda, et uue rikkumise on I. Mäerand pannud toime katseajal. Samas on maakohus jätnud I. Mäeranna ennetähtaegse vabastamise üle otsust langetades arvesse võtmata, et reaalses vangistuses viibib I. Mäerand esimest korda. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei usu, et esimest korda reaalses vangistuses viibimine oleks piisav, tekitamaks isikus motivatsiooni ja tahet oma senist käitumist muuta, et edaspidi vanglasse sattumist vältida. Seega on maakohus asunud justkui vaikimisi seisukohale, et reaalne vangistus ei ole avaldanud I. Mäerannale mingisugust mõju, hoolimata sellest, et tegemist ei ole isikuga, kes viibiks vanglas mitmendat korda. Ringkonnakohtu hinnangul on selline kohtu seisukoht liialt ennatlik. Isikule, kes on suure osa oma elust elanud seaduskuulekalt ning satub seejärel vanglasse, on see kahtlemata suureks šokiks. Süüdimõistetu väärib võimalust tõestada, et kantud reaalne vanglakaristus on olnud piisav, suunamaks teda oma elus muudatusi ette võtma ning edaspidi vanu vigu mitte kordama.
4. Kriminaalkolleegium võtab I. Mäeranda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastades arvesse sedagi, et arvestades tema karistusaja lõpuni jäänud aega, on praegusel juhul tegemist sisuliselt tema ainsa võimalusega vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks. Kuna käesolevalt arutas kohus I. Mäeranna ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, siis tema vabastamata jätmise korral edastaks vangla vangistusseaduse § 76 lg 2 järgi materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Selleks ajaks on I. Mäeranna karistusaja lõpuni jäänud vaid paar kuud. 5
5. Ringkonnakohus peab vajalikuks siduda I. Mäeranna vabastamise tema kohustusega täita

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi.

I. Mäerand on kohustatud asuma tööle kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Eesti Töötukassas, osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis, alluma kahe kuu jooksul elektroonilisele valvele ning mis peamine, tal on keelatud tarvitada alkoholi. Sotsiaalprogrammi määramisel tuleb kriminaalhooldajal arvestada, et selles osalemine peaks aitama I. Mäerannal oma alkoholisõltuvusega tegeleda ning sellest vabaneda.

1. Kriminaalkolleegium ei saa märkimata jätta sedagi, et ei vabasta I. Mäeranda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kergekäeliselt. Kohus möönab, et I. Mäerand on varem saadud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses kuritarvitanud. Sellele vaatamata loodab kohus, et reaalse vangistuse kandmiselt vabanedes suhtub I. Mäerand oma kohustustesse täie tõsidusega ja kohus ei pea talle sellise võimaluse andmist kahetsema. Samuti rõhutab kohus, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib see viia kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseni.
2. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 339 lg-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega vabastab I. Mäeranna vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 6