KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2018, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6192 (18231701586) Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi

§ 25lg 2 järgi vangistusega 5 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud ja 10 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 8 päeva karistusaja algusega 18.04.

1. Karistus kantud. Väärteokorras karistatud, 9 kehtivat karistust, s.h KarS § 218 lg 1 alusel (teod 22.01.2018 ja 03.02.2018). Tõkend kohaldamata, KrMS § 217 alusel kahtlustavana kinni peetud alates 02.08.2018.a kell 15.04 Prokurör Kristina Kivi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2, § 233 lg 1, 3; § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Tiit Treial KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Tiit Treialile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 02.08.2018.a
5. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Tiit Treiali suhtes tõkendina vahistamist süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks.
6. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tiit Treialilt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid (kokku summas 375 eurot) on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele (SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Danske Bank AS Eesti filiaal EE873300333499990003 või Nordea Bank AB Eesti filiaal EE401700017002872300). Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on süüdistataval või tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 17.08.2018.a. Süüdistus Tiit Treialit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25

lg 1 alusel 20.04.2018 (teod toime pandud 24.02.2018 ja 18.04.2018) ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 26.07.2018, uuesti 02.08.2018 kella 15.04 paiku xxx asuvas Xxx xxx OÜ-le kuuluvas Xxx kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaks pakki juustu Gouda Mlekovita väärtusega 1,29 eurot/pakk, 0,847 kg poola sinki väärtusega 5,21 eurot, ukraina küüslauguga poolsuitsuvorsti väärtusega 5,15 eurot, 0,342 kg suitsutatud keele väärtusega 3,04 eurot, kaupa kogumaksumusega 15,98 eurot, peitis võetud kauba oma kaasasolnud kotti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest 2 tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega Tiit Treial pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Tiit Treial selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Kohus uuris järgmiseid kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - Xxx xxx OÜ avaldus ja kinnipeetute üleandmise leht, tõlge (lk 1, 7, 8-9); - Tunnistaja A M ütlused ja tõlge (lk 2-6); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 11-13); - Tiit Treial kahtlustatavana antud ütlused (lk 21-24); - 20.04.2018 Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-18-3387, süüdistusakt kriminaalasjas nr 18231600770 ja 04.06.2018 Ringkonnakohtu määrus ning karistusregistri väljavõte (lk 14-20, 25-27, 35-36, 37-38). Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistatava Tiit Treiali süü 02.08.2018.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtuistungil tunnistas Tiit Treial end temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Ühtlasi kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeluurimisel antud ütluste kohaselt tunnistas ta oma süüd selgitades, et 02.08.2018 kella 14:30 paiku läks Xxx kauplusesse xxx. Olles kaupluses otsustas varastada toiduaineid. Viibides müügisaalis võttis riiulitelt kaks pakki juustu, paki sinki, poolsuitsuvorsti ja seakeele ning pani kauba ostukorvi. Šokolaadide osakonnas peitis kauba oma kotti ja läbis turvaväravad kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas ta kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Kahetseb toimunut siiralt. Süüdistatava süüd tunnistavad ütlused on kokkulangevad ka teiste kriminaalasjas olevate tõenditega. Tunnistaja A Mi ütluste kohaselt oli tööl kaupluses Xxx, asukohaga xxx, 02.08.2018 kell 14:55 kui märkas kaameratest kuidas meesterahvas võttis juustu Gouda 2tk, poola sinki Morlyny, poolsuitsuvorsti Ukraina küüslauguga, suitsu seakeelt. Kell 15:00 šokolaadiosakonnas tõstis meesterahvas ostukorvi sisu endale kotti ning seejärel läbis kassajoone jättes nimetatud kauba eest tasumata. Kell 15:04 peeti turvateenistuse poolt meesterahvas kinni. Turvaruumis tõstis kotist välja tasumata kauba, mis rikkumata kujul tagastati kauplusele. Süüdistatava süüd kinnitab ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti 02.08.2018 kell 15:04 xxx kinni Tiit Treial. xxx OÜ kinnipeetute üleandmise lehe kohaselt peeti õigusrikkuja kinni 02.08.2018 kell 15:04 xxx xxx. Teo toimepanemise asjaolusid kinnitab Xxx xxx OÜ avaldus, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele kodanik, kes 02.08.2018 kella 15:04 ajal pani Xxx xxx OÜ kaupluses aadressil xxx toime õigusvastase teo 15,98 euro väärtuses, läbides kaupluse kassaderivi/turvaväravad ilma, et oleks kauba (s.o juust Gouda Mlekovita viil 2 tk, Poola sink Morliny, p/s vorst Ukraina küüslauguga, suitsutatud seakeel) eest tasunud. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. 3 Seega on nii tunnistaja kui ka süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, Xxx xxx OÜ avaldusega, kinnipeetu üleandmise lehega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendamist leidnud Tiit Treiali poolt 02.08.2018.a võõraste vallasasjade (juust Gouda Mlekovita viil 2 tk, Poola sink Morliny, p/s vorst Ukraina küüslauguga, suitsutatud seakeel) äravõtmise katse. Tiit Treiali objektiivsest käitumisest ning tema ütlustest – otsustas varastada toiduaineid, võttis kauplusest juustu, sinki, vorsti, seakeele peites need endale kotti, peale kassadest möödumist peeti kinni – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Tiit Treiali käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Tiit Treialit süüdistatakse varguse katse toimepanemises 02.08.2018.a. Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on kujunenud Tiit Treialile elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Tiit Treialit korduvalt ning ainult varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 20.04.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel.

Samuti on Tiit Treialit ka väärteokorras korduvalt karistatud, sh viimati 21.02.2018.a ja 03.02.2018.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel. Käesolevas kriminaalasjas on Tiit Treial temale esitatud süüdistuse kohaselt varguse katse toime pannud 02.08.2018.a. Varguse katsete toimepanemise intensiivsus ning järjekindel soov varastada näitab ilmekalt, et Tiit Treialil on harjumus varastada igal juhul, kui see talle sobivaks osutub. Kõigest eelnevast johtuvalt on Tiit Treiali käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Tiit Treial on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-11-113-12). KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 4 Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-7612, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Tiit Treiali puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Süüdistatava süü suurust hinnates, arvestab kohus, et antud kriminaalasja menetlusesemeks on üks kuriteoepisood, Tiit Treial on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda ainult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Nimetatu kinnitab asjaolu, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Karistuseks on mõistetud korduvalt reaalne vangistus, seega teadis Tiit Treial, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Tiit Treiali käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Süüdistataval puudub töökoht, ka on süüdistataval karistusregistri andmetel tasumata eelnevalt mõistetud rahatrahvid. Sellest tulenevalt ja arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Tiit Treialit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Tiit Treiali puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Samuti on kohus seisukohal, et kõigest eelnevast johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Tiit Treialit karistati viimati Harju Maakohtu 20.04.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25

lg 2 alusel ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust ning süüdistatava enda sõnade kohaselt vabanes karistuse kandmiselt 26.07.2018.a. Seega eelneva karistuse kandmiselt vabanedes on Tiit Treial mõne päeva möödudes pannud toime käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo. Kohus hindab Tiit Treiali süüd keskmiseks ning arvestades siinjuures ka kergendava asjaolu olemasolu tuleb isikut tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistustega 4 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 02.08.2018.a. Kuigi Tiit Treial toimetati kohtusse KrMS § 2561 kohaselt ning kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades, et süüdimõistetul tuleb kanda reaalne vangistus, olles äsja vabanenud vanglast eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse kandmiselt, ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab hoiduma kõrvale vangistusliku karistuse kandmisest ja on hiljem kättesaamatu. 5 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Tiit Treialil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Tiit Treialit on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on Tiit Treiali käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Tiit Treiali resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 6