1-17-9125/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9125 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Oleg Demaškevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Oleg Demaškevitš (ik 37412282213) ja tema kaitsja advokaat Valeriy Gimaev, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega tunnistati Oleg Demaškevitš süüdi KarS § 255 lg 1, § 184 lg 2 p 1 ja 2 ning § 121 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti O. Demaškevitšile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.04.2015 ja lõpeb 15.02.
6. Viru Vangla esitas 04.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O. Demaškevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 11.09.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. O. Demaškevitšil on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on toime pandud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Käesolevat karistust kannab O. Demaškevitš muuhulgas kuritegelikku ühendusse kuulumise ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kuigi kinnipeetaval puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, viibib ta tugevdatud järelevalvega osakonnas.
8. Maakohtu hinnangul võib O. Demaškevitši puhul positiivsena välja tuua, et kinnipeetav omandas riigikeele tasemel A1, osales riigikeele õppes tasemel A2, vestles kriminaalhooldusametnikuga elustiili ja suhtlusringkonna muutmise vajalikkuse üle ning töötab vanglas majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Seega on O. Demaškevitšile vabaduses tagatud kindel igakuine sissetulek. Samas oli tal ka enne vangistust sissetulek, mis ei olnud aga piisav, mistõttu ta vajas lisaraha, mille hankis kuritegelikul teel. Seega ei välista töökoha olemasolu minimaalse töötasu eest O. Demaškevitši puhul uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub kriminaalse minevikuga isikuid, kuna ta on kuriteo toime pannud grupis ning viimase kuriteo toimepanemises osales iseloomustuse kohaselt ka tema abikaasa. Kuigi O. Demaškevitši puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu maakohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.
9. Maakohtu hinnangul on O. Demaškevitši ennetähtaegne vabastamine käesolevalt ennatlik, maakohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu oleks ennetähtaegse vabastamise korral võimeline katseaja edukalt läbima. Määruskaebused
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu O. Demaškevitši kaitsja adv V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja hinnangul on maakohus teostanud kaalutlusõigust puudulikult ja ekslikult, mis on kaasa toonud maakohtu määruse põhjendatuse puudulikkuse.
11. O. Demaškevitš on kinnipidamiskohas käitunud õiguspäraselt (RKKKm nr 3-1-1-91-06). Tõsiasi, et O. Demaškevitš osaleb kinnipidamiskohas majandustöödel, näitab eriti tähelepanuväärselt, et O. Demaškevitš on otsustanud kriminaalse elu ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise lõpetada. Seda enam, et varasemalt on O. Demaškevitšit küll distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest, kuid viimasel ajal on ta asunud vanglas majandustöödele. Tõsiasi, et O. Demaskevitš on otsustanud majandustöödele asuda, viitab eelkõige sellele, et O. Demaškevitš ei ole kohanenud vangla subkultuuriga, kuna teadaolevalt subkultuuriga kohanenud isikud keelduvad majandustöödel osalemast. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluliseks eelduseks on õiguspärane käitumine kinnipidamiskohas, siis eeltoodud tingimuse täitmise korral peab isiku vabastamata jätmiseks esinema muid, negatiivseid asjaolusid. Negatiivseks ei saa aga pidada varasemat karistatust või viibimist tugevdatud järelevalvega osakonnas.
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida tuleb hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal üleval on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19). O. Demaškevitš on läbinud täitmiskavas ettenähtud programmid ning lisaks sellele ka vestelnud kriminaalhooldusametnikuga elustiili ja 2 suhtlusringkonna muutmise vajalikkusest. Ka majandustöödel koristajana töötamine viitab sellele, et ta vangistuse ajal allub kehtivatele reeglitele ja korraldustele. Isegi kui O. Demaškevitš on varasemalt, saades legaalset sissetulekut, pannud toime kuriteo, siis tänu individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmide läbimisele ja vangistuses õiguskuulekale käitumisele, on ta asunud õiguskuulekale teele, mida kinnitab ka majandustöödel osalemine. Ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse O. Demaškevitš käitumiskontrollile, mille käigus isik käib registreerimas ning esitab andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Seega on kriminaalhooldusametnikul võimalik kiiresti reageerida, kui tema elatusvahendite osas tekivad kahtlused.
13. Samuti ei saa ennetähtaegset vabastamist välistavaks asjaoluks olla see, et O. Demaškevitš kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Vangla otsustab sisekorrareeglite alusel, millisesse osakonda isik paigutada. Kui tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine on ennetähtaegse vabastamise küsimuse üle otsustamisel takistuseks, siis jääksid kõik tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivad isikud ilma õigusest ennetähtaegselt vabaneda. See ei ole aga kooskõlas ei ennetähtaegse vabastamise praktikaga ega ka seaduse nõuetega. Samuti ei saa olla takistuseks asjaolu, et viimase kuriteo toimepanemises osales iseloomustuse kohaselt ka tema abikaasa. Tegemist on iseloomustuses toodud paljasõnalise väitega, kuna O. Demaškevitši abikaasat ei ole kriminaalkorras karistatud.
14. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka O. Demaškevitš, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja ringkonnakohtult, et viimane annaks seisukoha tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimisega seotud küsimustele.
15. O. Demaškevitš on seisukohal, et maakohtu määrus on kaalutlusvigadega ja põhjendamata. Vaatamata kaebuse esitaja vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele, jättis maakohus põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua O. Demaškevitši ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maakohtu määrusest arusaadav, missugused faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et O. Demaškevitš võib toime panna uusi kuritegusid ja ei täidaks kriminaalhooldusnõudeid. Maakohus on vaidlusaluses määruses lakooniliselt üles loetlenud kuriteo tehiolud ja hinnanud need ilma arusaadavate põhjendusteta kaalukamaks, kui kaebuse esitaja hea käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas ettenähtude eesmärkide saavutamine. Maakohus jättis eripreventiivsed kaalutlused, mis toetasid O. Demaškevitši vabastamist, tähelepanuta. Seega arvamus, et O. Demaškevitš ei ole ennetähtaegse vabastamise korral võimeline katseaega edukalt läbima, ei põhine tuvastatud asjaoludel ja ei ole põhjendatud.
16. Maakohus põhjendas oma määrust seisukohaga, et kuigi avaldajal puuduvad käesoleval ajal distsiplinaarkaristused, viibib ta tugevdatud järelevalvega osakonnas. Sellest on üheselt mõistetav, et maakohus ei arvesta O. Demaškevitši head käitumist kinnipidamise ajal, kuna kaebuse esitaja viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas. Selgub, et maakohtu silmis on tugevdatud järelevalvega osakonnas viibiva kinnipeetava hea ja õiguskuulekas käitumine ebaoluline asjaolu, millega ei pea ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel arvestama. Samuti prevalveerib seisukoht, et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate kinnipeetavate käitumine ei parane. Sellisest maakohtu seisukohast tulenevalt tekib paratamatult küsimus, et miks siis tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kinnipeetavatele üldse ennetähtaegse vabastamise menetlust võimaldatakse ning miks on maakohus hakanud tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate kinnipeetavate ennetähtaegse vabastamise menetlemisel nende õigusi võrreldes ülejäänud vangla populatsiooniga erinevalt kohaldama. Kaebuse esitajale jääb paratamatult mulje, et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise tõttu on tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmine juba ette teada, mida ei mõjuta ka vangistuse jooksul hea käitumine ja vangistuse eesmärkide täitmine. O. Demaškevitš leiab, et maakohtu 3 sellise käsitluse korral muutub tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivate kinnipeetavate puhul ennetähtaegse vabastamise instituut sisutühjaks. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib paratamatult küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toimepannud isikule pikaajaline vangistus.
17. Lisaks toob maakohus määruses välja, et ka vangla ei toeta O. Demaškevitši vabanemist tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Kohtud on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et vangla seisukohta uue kuriteo toimepanemise osas ei saa arvesse võtta (vt Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-09-2625, p 11). Seega pidi maakohus lugema vangla seisukoha ebaoluliseks ning oleks pidanud erinevaid asjaolusid sisuliselt kaalutlema. Samuti ei ole maakohus arvestanud prokuratuuri seisukohaga, mis vaatamata vangla seisukohale, toetas O. Demaškevitši ennetähtaegset vabastamist.
18. Tugevdatud järelevalvega osakonna loomine kajastub justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ §-s 142, mille kohaselt teise üksuse põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist. Tugevdatud järelevalve eesmärk on tagada tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate vangistuse täideviimine vastavalt vangistusseaduses, justiitsministri määrustes ja kodukorras sätestatule ning välistada seal viibivate isikute kokkupuude vangla teistes osakondades viibivate kinnipeetavatega. Tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud kõik õigusaktidest tulenevad õigused nagu teisteski vangla osakondades. Vahe on ainult selles, et selliste kinnipeetavate üle teostatakse intensiivsemat järelevalvet.
19. See aga ei tähenda, et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine iseenesest oleks oma olemuselt negatiivne asjaolu, mis muudaks ebaoluliseks määruskaebuse esitaja käitumise vangistuse jooksul või et selliste kinnipeetavate puhul ei oleks vangistuse eesmärkide täitmine oluline, nagu on vaidlusaluses määruses leidnud maakohus. O. Demaškevitš leiab, et maakohus on asjaolude hindamisel kogumis omistanud tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimisele ebaproportsionaalselt suure ja vale kaalu. Seda enam, et O. Demaškevitš viibis varasema, suurema osa oma karistusest tavaosakonnas ja toodi tugevdatud järelevalvega osakonda alles 19.02.
20. Seejuures ei olnud O. Demaškevitšil ühtegi rikkumist, mis võinuks sellist ümberpaigutamist soosida. Tegu on ametivõimude meelevaldse otsusega, mis ei elimineeri riigipoolset kohustust kinnipeetavate taasühiskonnastamiseks, s.o õiguskuulekale teele suunamiseks ja vangistuse eesmärkide täitmist.
21. O. Demaškevitš palub antud asjaoludel võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimine on asjaolu, mis muudab ebaoluliseks kinnipeetava käitumise vangistuse jooksul ja vangistuse eesmärkide täitmise ennetähtaegse vabastamise menetluses.
22. Kokkuvõtvalt leiab O. Demaškevitš, et maakohtu määruses puuduvad igasugused arusaadavad põhjendused selle kohta, et millised konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja O. Demaškevitši isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed annavad põhjuse arvata, et määruskaebuse esitaja jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt RKKKm nr 3-1-1-1217, p 21). Maakohus on lähtunud ekslikult eeldusest, et tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise tõttu on kaebuse esitaja käitumine ja vangistuse eesmärkide täitmine vangistuse jooksul ebaoluline. Kuigi tuvastatud on hulgaliselt O. Demaškevitšit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, puuduvad maakohtu määruses põhjendused, miks on jätkuvalt suurem osakaal O. Demaškevitši varasemal elukäigul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel. Kaebuse esitaja hinnangul võimaldab see järeldada, et märgitud positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestatud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad O. Demaškevitši käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. O. Demaškevitš 4 on seisukohal, et maakohtu määrus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Maakohus ei ole hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ega toonud välja selgeid põhjendusi, miks O. Demaškevitši varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe. O. Demaškevitši hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kaalutlusotsustuse õigusvastasuse. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebustega, leiab sarnaselt maakohtuga, et O. Demaškevitš ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. Nii O. Demaškevitš kui ka tema kaitsja toovad määruskaebustes välja, et maakohus on ekslikult ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuginenud asjaolule, et O. Demaškevitš viibib kinnipidamiskohas tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodud seisukoht ekslik. Nimelt, tutvudes maakohtu määrusega, on maakohus üksnes O. Demaškevitšit iseloomustava asjaoluna välja toonud, et viimane viibib kinnipidamiskohas tugevdatud järelevalvega osakonnas (vt käesoleva määruse p 3). Maakohus ei ole O. Demaškevitšit vabastamata jätnud põhjusel, et isik viibib vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. Maakohus ei ole veendunud, et O. Demaškevitš oleks suuteline katseaja edukalt läbima, mis oli ka vabastamata jätmise põhjuseks (vt käesoleva määruse p 5). Sellest tulenevalt ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks ka võtta seisukohta kinnipidamiskohas tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise osas ning selle seostest ennetähtaegse vabastamise menetlusega. Eeltoodu ei saa ka seetõttu olla käesoleva määruskaebemenetluse esemeks, sest nagu öeldud, O. Demaškevitšit ei jäetud vabastamata põhjusel, et viimane viibib kinnipidamiskohas tugevdatud järelevalvega osakonnas, vaid seetõttu, et temast lähtuv uute kuritegude oht on liiga suur.
25. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et O. Demaškevitši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema poolt kuritegude toimepanemise asjaolud, mis käesoleval juhul kaaluvad üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
26. O. Demaškevitši ennetähtaegse vabastamise välistavad tema poolt toime pandud kuritegude erakordsed asjaolud, mis ringkonnakohtu hinnangul annavad küllaldase põhjuse rääkida kõrgendatud ohust, et süüdimõistetu võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. O. Demaškevitši kuritegude isepära, aga ka varasemat elukäiku arvestades peab kriminaalkolleegium teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel pigem teisejärguliseks.
27. Nimelt kuulus O. Demaškevitš aastatel 2005 – 2016 kuritegelikku ühendusse, mille tegevusalaks oli narkootilise aine käitlemine. O. Demaškevitš omas ühenduses väga erinevaid ülesandeid – tema ülesandeks oli suhelda narkootilise aine käitlemisega seotud isikutega, s.o tänavamüüjatega ning kontrollida nende isikute tegevust, tagada tänavamüüjatele pidev aine kättesaadavus ning koguda neilt kokku aine müügist saadud raha ning edastada see kõrgematele ühenduse liikmetele ja ühiskassasse, vahendada tekkinud konflikte, mis oli seotud narkootilise aine käitlemisega, samuti osales O. Demaškevitš ühenduse liikmena isikutevaheliste 5 probleemide lahendamisel (olukordades, kus isikud pöördusid ühenduse poole „abi saamiseks“ või kui isikutevaheline probleem oli seotud ühenduse huviorbiiti kuuluvate kuritegude kontrollimisega). Kuritegeliku ühenduse liikmete poolt, sealhulgas O. Demaškevitši poolt toime pandud kuritegude läbi saadud kriminaaltulu arvelt soetasid kuritegeliku ühenduse liikmed aja jooksul (s.t vähemalt ajavahemikul 2005 – 2016) enda või kolmandate isikute nimele vallas- ja kinnisvara sadade tuhandete eurode väärtuses. Seega oli O. Demaškevitš pikaajaliselt kuritegelikult aktiivne, kuuludes ühendusse, mis tegeles aktiivselt narkootilise aine käitlemisega, mille arvelt teeniti suures ulatuses kriminaaltulu.
28. O. Demaškevitši poolt toime pandud kuriteod näitavad, et viimane on omaks võtnud kuritegeliku mentaliteedi ning tal on tänu kuritegelikku ühendusse kuulumisele tihedad sidemed kriminaalse maailmaga. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et O. Demaškevitš, kuuludes 11 aasta vältel kuritegelikku ühendusse, oleks suuteline pärast ca 3,5 aasta pikkust vangistust katkestama sidemeid kuritegeliku maailmaga ja loobuma kuritegude toimepanemisest. Seda eriti olukorras, mil varaline kasu läbi toimepandavate kuritegude oleks võrdlemisi suur. Seega ei saa O. Demaškevitšit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest (riigikeele õppimine, vestlused kriminaalhooldusametnikuga, majandustöödel osalemine) teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime ja on asunud õiguskuulekale teele. Kriminaalkolleegiumi hinnangul, arvestades O. Demaškevitši pikaajalist kogemust organiseeritud kuritegude toimepanemisel, ei oleks süüdimõistetul keeruline ka vabanemise korral jätkata sarnaste kuritegude toimepanemist. Arvestades, et O. Demaškevitš kuulus ühendusse, mis tegutses 11 aasta vältel, ilma õiguskaitseorganitele vahele jäämata, oleks süüdimõistetu suuteline uusi kuritegusid toime panema ka võrdlemisi varjatult ja konspiratiivselt.
29. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole O. Demaškevitšile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud, kuna viimase retsidiivsusoht on jätkuvalt liiga kõrge. Seega ei ole ka O. Demaškevitši ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
30. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 11.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 6