← Eesti

4-18-3937/7

4-18-3937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril 2018 Tallinna kohtumajas Väärteoasja nr 4-18-3937 (2317,18,005455) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Movses Martirosjani kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 12.07.2018 kiirmenetluse otsusele nr 10220162869399 väärteoasjas nr 2317,18,005455 Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: Movses Martirosjan (isikukood: 38412142225; elukoht: xxx) kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna patrullitalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Movses Martirosjani kaebus.
  3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 12.07.2018 kiirmenetluse otsus ja lõpetada M.Martirosjani suhtes LS § 227 lg 2 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
  4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 12.07.2018 kiirmenetluse otsusega karistati Movses Martirosjani liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Teokirjelduse kohaselt juhtis M. Martirosjan 12.07.2018 kella 15.11 ajal Harjumaal xxx. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 133 (+/-4) km/h, mis ületas lubatud sõidukiirust antud teel mitte vähem kui 39 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h.
  5. M. Martirosjani kohtule esitatud kaebuse taotletakse selle otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et kohtuvälisel menetlejal puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja videosalvestisega. Sündmuskohal palus menetlusalune isik tutvuda videosalvestisega, kuna ta ei olnud veendunud, et kiirust ületas (ebaselge oli, milline oli mootorsõiduki kiirus ning milline oli antud teelõigul lubatud kiirus; kas ja millises määras väidetav lubatud piirkiiruse ületamine aset leidis). Menetleja ei võimaldanud sündmuskohal tutvuda videosalvestisega, öeldes, et pole seda ka ise näinud, sest mõõteseadet käitleb teine politseiametnik. Samas veenas menetlusalust isikut kiirmenetlusega nõustuma, öeldes, et politsei tavaliselt ei valeta ja teda tuleb usaldada. Kohtuvälise menetleja ametnik, nägemata videosalvestist, leidis, et süüteo toimepanemise asjaolud on selged. Juhul, kui menetlusalusele isikule oleks kohapeal võimaldatud tutvuda videosalvestisega, ei oleks ta kiirmenetlusega nõustunud. Olukorras, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, tulnuks menetlejal alustada üldmenetlust ning koguda täiendavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja jättis selle aga tegemata. 19.07.2018 esitas kaebaja kohtuvälisele menetlejale taotluse, soovides tutvuda mõõteseadme kasutamise protokolliga ja kõigi teiste asjaomaste materjalidega, sh kasutatud mõõteseadme taatlustunnistuse ja tüübikinnitusega. Menetleja väljastas talle üksnes videosalvestise. Videosalvestiselt on näha, et kiirusmõõturi sihtmärgi alas, kui menetleja mõõtis kiiruseks 133 km/h, oli mitte menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk, vaid teine sõiduauto – tumedat värvi xxx. Mõõteseadme lugemiks on 133 km/h ainult senikaua, kui kiirusmõõturi sihtmärgi alas liigub xxx. Koheselt, kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto (hall xxx) ees liikuv xx kiirusmõõturi sihtmärgi alast lahkub, on mõõteseadme lugemiks
  6. Seejärel, kui mõõtesignaali sihtmärgi alasse jõuab menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, näitab mõõteseadme lugem rohelist värvi, st nõuetele vastavat sõidukiirust. Rikutud on kiirusmõõturi mõõteprotseduuri. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 kohaselt ei tohi lasermõõturi kasutamisel mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Ühtlasi leiab kaebaja, et suurim lubatud sõidukiirus teelõigul, mil kiirust mõõdeti, polnud mitte 90 km/h, vaid 100 km/h. Kaebusele on lisatud foto, millelt on näha, et Suurenõmme bussipeatuse juures on liiklusmärk – suurim lubatud sõidukiirus 100 km/h.
  7. Kohtuväline menetleja oma vastuses esitatud kaebusele nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja leidis, et M. Martirosjani kaebus tuleb rahuldada ning väärteomenetlus nr 2317,18,005455 lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  8. Kaebuse esitaja saatis kohtule vastuse, mille kohaselt on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kuna sisuliselt on kohtuväline menetleja loobunud väärteoetteheidetest. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  9. Kohus, tutvunud Movses Martirosjani kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. Kuna kohtuväline menetleja nõustus kaebuse rahuldamisega, on ta loobunud väärteoetteheitest ja nõustunud väärteomenetluse lõpetamisega kaebaja suhtes. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.01.2008 otsus asjas nr 3-1-1-94-07, p 8; 24.09.2014 otsus asjas nr 3-1-1-38-14, p 6 ning 02.02.2016 otsus asjas nr 3-1-1-21-16, p 7). Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 12.07.2018 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,18,005455 Movses Martirosjani karistamises LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 2, 120 lg 1, 132 p 3, 133,
  10. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.