) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus lähtub kostja II õigeksvõtust, et hageja nõue tunnistada aegunuks Creditstar Estonia AS nõue summas 191.73 koos viivistega ja kohustamiseks kustutada maksehäire, on põhjendatud. Tehingust tuleneva nõude tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja II ei ole vaidlustanud asjaolu, et rahalised nõuded hageja vastu muutusid sissenõutavaks rohkem kui kolm aastat tagasi. Kostja II rahalised nõuded hageja vastu on aegunud.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus leiab, et kostja I suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbivaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on esitanud nõude aegumise tuvastamise nõude, märkides muuhulgas, et võla tasumist on nõudnud Era Liisingu Inkassoteenused AS ning nõude alusdokumente vaatamata korduvast nõudmisest ei ole hagejale esitatud. Kohtumenetluses esitas kostja I koos hagivastusega ka laenulepingu, mille kohaselt on hagejaga laenulepingu 15.01.2007 sõlminud Osaühing SMS Laen (praeguse ärinimega Creditstar Estonia AS). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I lepingu pooleks ning arvestades, et temale ei ole nõuet loovutatud, siis puudub hagejal alus kostja I vastu nõude esitamiseks. Seega ei ole hageja hagiga kostja I vastu hageja taotletud eesmärki võimalik saavutada ning kostja I taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb
Menetluskulude jaotus Kostja II on palunud jätta hagi õigeksvõtmise tõttu hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostjal II menetluskulud puuduvad.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja II leiab, et tema ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Samas on kostja I hagivastuses selgitanud, et tema osutab kostjale II ehk Creditstar Estonia AS-ile oma majandustegevuse raames inkassoteenust. Laenulepingu p 12.1 kohaselt juhul, kui laenusaaja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi, mille tulemusena on Laenusaaja hilinenud kohustuse täitmisega Laenuandja eest, on Laenuandjal õigus loovutada kõik Laenusaaja vastu suunatud nõudeõiguse realiseerimisega seotud tegevuse Aktsiaseltsile Era Liisingu 3 Inkassoteenused /---/, milleks on Laenuandja poole ELI-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused (tl 38). Eelnevast tuleneb, et kostjal I olid TsÜS § 121 lg 1 mõistes volitused esindada kostjat II seoses konkreetse laenulepinguga. Kui esindajale on antud tehingu tegemiseks volitus ja esindaja teeb tehingu esindatava nimel, siis kehtib volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes täpselt selliselt, nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud. Hageja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse kostjaga I
Muid menetluskulusid hagejal toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole. Kostja I on palunud hagi läbivaatamata jätmise korral jätta menetluskulud hageja kanda ning esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 510 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja on vastuseks kostja I esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele palunud jätta menetluskulud poolte enda kanda.
lg 2 järgi kannab hagi läbivaatamata jätmise korral hageja menetluskulud, kui
lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab vajalikuks õigusabikulude osas kohaldada mitte
lg 2, vaid
Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejalt nõudis kohustuse täitmist kostja I, kuigi lepingupooleks ja õigustatud isikuks oli kostja II. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et hageja näol on tegemist tarbijaga ja kostja I näol majandus- ja kutsetegevuses võlgade sissenõudmisega tegeleva äriühinguga. Samuti võtab kohus arvesse seda, et tarbijale selgus alles menetluse käigus, millise lepingu alusel temalt võla tasumist nõutakse ning samuti asjaolu, et nõuet ei ole loovutatud. Seega kostja I käitumine võla sissenõudmisel ja maksehäireregistrile avalduse tegemisel võis jätta hagejale ettekujutuse, et ka nõue nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esitada kostja I vastu. Kohus leiab, et antud asjaoludel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja I õigusabikulud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud õigusabikulud poolte endi kanda. Kuna õigusabikulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.