) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus 3 (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks parklasse sissesõidu infotahvlid, on hageja aktsepteerinud infotahvlil märgitud tingimusi ja väljendanud tahet sõlmida leping. Seega tuleb seda lugeda kostjapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks
Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-175-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega parklasse avaldas hageja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust
Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt
lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kohus leiab, et hageja põhjendus selle kohta, et Eesti Maaülikooli kodulehel avaldatud parkimisinfo neljanda lause kohaselt on maaülikooli linnakus parkimine üliõpilastele tasuta, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimelt on sama parkimisinfo kuuendas lauses esile toodud, et Kreutzwaldi 1 on töötajate parkimisala, kus parkimine toimub ainult kirjalike lubade alusel. Vaidlus puudub selles, et hageja parkis oma sõiduki Opel registrinumbriga x aadressil Kreutzwaldi 1 Tartus, seega maaülikooli töötajate parkimisalal. Hageja ei olnud Eesti Maaülikooli töötaja vaid üliõpilane ja tal puudus kirjalik luba töötajate parklas parkimiseks. Eesti Maaülikooli kodulehel avaldatud parkimisinfo neljandast lausest ei saa tuleneda hagejale õigust tasuta vaidlusaluses parklas parkimiseks, kuna Kreutzwaldi 1 parkla osas on sätestatud, et tegemist on töötajate parklaga, milles parkimiseks on vajalik eraldi kirjalik luba. Hagejal seda ei olnud. Vastav infotahvel oli paigaldatud ka parklasse sissesõidule. Hageja eiras antud nõuet. Seega rikkus hageja lepingutingimusi, mille eest määras kostja hagejale leppetrahvi. Eeltoodu alusel oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud, hageja õigusi leppetrahvi koostamisega rikutud ei ole ning puuduvad alused leppetrahvi tühistamiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei ole esitanud, siis puudub kostjal nõue menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.