← Eesti

1-18-8666/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.11.2018 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8666 (18230100766) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Kahtlustatav Kaitsja D. I. kahtlustus K

§202lg.1 alusel.

RESOLUTSIOON

§202lg.2 p.1 alusel kohustada D.

I. tasuma riigituludesse ekspertiisitasu summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB pangas nr.EE571010220229377229, Swedbank pangas nr.EE062200221059223099, Luminor pangas nr.EE221700017003510302. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918900001561 ning selgitusse „D. I. 1-18-8666 menetluskulud“.

§202lg.2 p.2 alusel kohustada D.

I. tasuma riigituludesse kindel summa 250 (kakssada viiskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB pangas nr.EE571010220229377229, Swedbank pangas nr.EE062200221059223099, Luminor pangas nr.EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 1 99918900001561 ning selgitusse „D. I. 1-18-8666 menetluskulud“. Karistuseadustiku §83 lg.4 alusel konfiskeerida öösihik Pulsar Trail XP50, mis asub asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.5521J alusel Ida Prefektuuris, järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles on alust kahtlustada D. I.it Karistusseadustiku §420 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema käitles (soetas) ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva öösihikut. 10.05.2018 kell 10.40 saabus Maksu- ja Tolliameti tollilattu aadressil Pallasti 28 Tallinn Harjumaa kontrolli postipakk Norrast, mille saatjaks oli Jakt og Friluft AS ja saajaks D. I. Maksu- ja Tolliameti vaneminspektori M K. tööülesannete täitmise käigus, paki kontrollimisel röntgenaparaadiga ja avamisel teostatud paki läbivaatusel, selgus, et tegemist on Pulsar Trail Thermal Imaging Sight Trail XP50 öösihikuga, mis on vastavalt Relvaseaduse (RelvS) §201 lg.2, 5 tulirelva osaks ning tsiviilkäibes keelatud. 16.07.2018 koostatud ekspertiisiakt nr.18E-TB0061 kinnitab, et tegemist on töökorras öösihikuga Pulsar Trail XP
  2. Vastavalt RelvS §201 lg.1 on tulirelva osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk, padrunipesa, kaitseriiv, adapter ning muu tulirelva osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik tulirelva kasutamiseks. Vastavalt RelvS §201 lg.2 käsitatakse tulirelva osadena ka selle lisaseadmeid, helisummutit, lasersihikut ja öösihikut. Vastavalt RelvS §201 lg.5 öösihik on puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud. D. I. soetas Norrast Eestis tsiviilkäibes keelatud relva osa, milleks oli relvale kinnitatav lisaseade, öösihik Pulsar Trail XP
  3. Sellega rikkus D. I. RelvS §201 lg.5 nõudeid, millega pani toime Karistusseadustiku §420 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Käesolevas kriminaalasjas kinnitavad kahtlustatava süüd järgmised tõendid:
  4. Tunnistaja M. K. ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 10.05.2018 kell 10.40 saabus Maksu- ja Tolliameti tollilattu aadressil Pallasti 28 Tallinn Harjumaa kontrolli postipakk Norrast, mille saatjaks oli Jakt og Friluft AS ja saajaks D. I. Paki kontrollimisel röntgenaparaadiga ja avamisel teostatud paki läbivaatusel, selgus, et tegemist on Pulsar Trail Thermal Imaging Sight Trail XP50 öösihikuga, mis on vastavalt Relvaseaduse (RelvS) §201 lg.2, 5 tulirelva osaks ning tsiviilkäibes keelatud. (t.l. 1 – 3)
  5. Jakt og Friluft AS arve öösihiku soetamise kohta, millest nähtub, et Jakt og Friluft AS on D. I.ile saatnud seadme, mille kirjelduseks on märgitud „Pulsar – Thermal Imaging Sight Trail XP50 (without mount). (t.l. 4)
  6. Tolliasutuse kauba deklareerimise leht, millest nähtub, et pakkeüksuste liigiks on märgitud „sihik“. (t.l. 5) 2
  7. Paki läbivaatuse akt nr.18LA0983121-1, millest nähtub, et tolli nõudel avas terminalipidaja saadetise nr.CJ419236891NO, milles oli firma PULSAR TRAIL XP50 sihik. (t.l. 6)
  8. Ekspertiisiakt nr.18E-TB0061 lisadega, millest nähtub, et ekspertiisiks esitati üks tulirelva öösihik Pulsar Trail XP
  9. (t.l. 14 – 16)
  10. Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldi sihikut Pulsar Trail XP 50 koos ühe aku, kandekoti ja tarvikutega. Sihik on musta värvi, mõõtmes 292x72x67 mm. Sihiku korpuse alaosal on neli keermestatud avaust. Sihiku korpuse alaosal on kaks kleebist markeerimistähistega „PULSAR TRAIL XP50 Thermal Sight 76509 INPUT:DC 3,7 V IPX7 Made in Lithuania 9013723“ ja „JSC Yukon Advanced Optics Worldwide Vilnius 2018“. Okulaari plastkattel on markeerimistähis „PULSAR“. Sihik on pakitatud tehasepakendis ning kartongkarbis. (t.l. 18) Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov esitas 30.10.2018 Viru Maakohtule taotluse, milles palub lõpetada antud kriminaalasja menetlus

§202lg.1 alusel ja määrata D.

I. kohustusteks tasuda riigituludesse 250 eurot, tulirelva ekspertiisikulud summas 420 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud. Konfiskeerida öösihik Pulsar Trail XP50 selle järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses vastavalt

§126

lg.3 p.1 sätestatule.

§202

lg.1, 2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. Karistusseadustiku §420 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole kannatanuid. Relva osa kogus on minimaalne. Karistust raskendavaid asjaolusid Karistusseadustiku §58 mõttes tuvastatud ei ole. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. D. I.il ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (teda üldse ei ole varem kriminaalkorras karistatud) ja tal ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust. Uute tema poolt toimepandud süütegude kohta informatsioon puudub. D. I. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tekkida tulevikus. Eeltooduga arvestades tuleb asuda seisukohale, et D. I.i suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. 19.10.2018 esitas kahtlustatav D. I. oma kaitsja Allan Valgu vahendusel Viru Ringkonnaprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks Kriminaalmenetluse 3 seadustiku §202 alusel. Kahtlustatavale (kaitsja vahendusel) on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi

§202alusel.

Kahtlustatav andis nõusoleku tasuda riigituludesse summas 250 eurot, ekspertiisitasu summas 420 eurot ning asitõendi (öösihiku) konfiskeerimiseks. Nõusolek on fikseeritud kirjalikus avalduses, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde (t.l. 41 – 42). Seega esinevad D. I.i puhul kõik

§-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. D. I.ile on selgitatud, et

§202

lg.6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§202lg.2 järgi, ei täida talle pandud kohustust.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Karistusseadustiku §421 kohaselt kohus võib kohaldada Karistusseadustiku §420 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule. Karistusseadustiku §83 lg.4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd öösihik on tsiviilkäibes keelatud, siis on välistatud, et D. I.il on vajalik luba olemas. Karistusseadustiku §83 lg.5 kohaselt võib sama paragrahvi lg.4 sätestatud juhul vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse

§202

alusel ja kui kahtlustatav või süüdistatav on andnud selleks nõusoleku (RKKKm 26.10.2012 määrus nr.3-1-1-87-12, p.14). Abiprokurör on seisukohal, et vastavalt Karistusseadustiku §421 ja §83 lg.4 kuulub käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo vahetu objekt – öösihik Pulsar Trail XP50 – konfiskeerimisele järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Konfiskeerimine tagab vajalikul viisil kriminaalmenetlusega taotletavate eesmärkide realiseerumise. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ühes köites, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§202lg.4 kohaselt lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse.

§202

lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui 4 kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab Kriminaalmenetlus seadustiku §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole ka kannatanuid. Relva osa kogus on minimaalne. Karistust raskendavaid asjaolusid Karistusseadustiku §58 mõttes tuvastatud ei ole. D. I.ile on esitatud kahtlustus Karistusseadustiku §420 lg.1 järgi. Tegemist on teise raskusastmega süüteoga. Kuriteo toimepanemisest on möödas ligikaudu pool aastat. Isiku süü toimepandud teos ei ole suur ja asjas puudub avalik huvi ning ta on varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, andnud nõusoleku hüvitada kriminaalmenetluse kulud ja tasuda kindla summa riigituludesse. Samuti on olemas nõusolek vara konfiskeerimiseks. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-18-8667 D. I.i kahtlustuses Karistusseadustiku §420 lg.1 järgi tuleb lõpetada

§202

lg.1 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

§202lg.2 p.1 alusel paneb maakohus D.

I.ile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 420 € 6 kuu jooksul alates kohustuse määramisest.

§202lg.2 p.2 alusel paneb maakohus D.

I.ile kohustuseks tasuda riigituludesse kindel summas 250 € 6 kuu jooksul alates kohustuse määramisest. Karistuseadustiku §83 lg.4 alusel tuleb konfiskeerida öösihik Pulsar Trail XP50. Vastavalt

§202

lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Vastavalt

§385

p.10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202, §385 p.10. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.