← Eesti

2-18-6288/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 9. oktoobril 2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-6288 Tsiviilasi M Bi ja N Bi hagi J Ba vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind M Bi hagi hind 2250.- eurot N Ba hagi hind 2250.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja M B (isikukood x, elukoht

  1. x)Hageja N B (isikukood x, elukoht
  2. x)Hagejate seaduslik esindaja A B (isikukood x , elukoht
  3. x)Hagejate lepinguline esindaja Valentina Timofejeva (e-post legertis1@gmail.com) Kostja J Ba (isikukood x, elukoht x, e-post
  4. x)Kostja lepinguline esindaja Aleksandra Dobbs (e-post info@avbservices.
  5. eu)esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 07.08.2018.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista J Balt elatis tema alaealise lapse M Bi ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2017.a. kuni 30.09.2018.a. eest kokku summas 3660.- eurot ja alates 01.10.2018.a. 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista J Balt elatis tema alaealise lapse N Bi ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2017.a. kuni 30.09.2018.a. eest kokku summas 3660.- eurot ja alates 01.10.2018.a. 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on J Ba kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla seisuga 30.09.2018.a. kummalegi lapsele 3660.- eurot tasuma 50.- euro suuruste osamaksetega, s.o kokku kahele lapsele 100.- eurot kuus, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse kustutamiseni ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 1. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja A Bi arvelduskontole nr xxx, selgitusse märkida „M Bi ja N Bi elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 5. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda. 6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused. 1. A Bi ja J Ba abielust sündisid 21.02.2010.a. poeg M B ja 08.04.2013.a. poeg N B. 2. A Bi ja J Ba kooselu lõppes 2017.a. juuni lõpus, mil kostja lahkus pere juurest elamast ja jättis lapsed elama isa juurde. 3. Lapsed elavad koos isaga, kuid suhtlevad ka emaga Harju Maakohtu 07.06.2018.a. kohtumääruse kohaselt kahel kalendripäeval kuus. 4. Kodust lahkudes lubas kostja maksta kummalegi lapsele elatist 150.- eurot kuus, kuid oma lubadust kostja ei pidanud. 5. Pärast vanemate lahkuminekut kandis Sotsiaalkindlustusamet laste jaoks ette nähtud peretoetuse laste ema arvelduskontole. Alates 01.05.2018.a. on lastetoetuse saajaks laste isa. 6. Hagejad esitasid 23.04.2018.a. kohtusse hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks põhjusel, et kostja raha laste ülalpidamiseks vabatahtlikult ei anna, lapsed käivad ema juures üliharva, mistõttu jätab kostja täitamata oma kohustuse lapsi ülal pidada. Hagejad paluvad elatise välja Lk 2

(7)mõista kostjalt tagasiulatuvalt perioodi juuni 2017.a. kuni 22.04.2018.a. summas 5156,66 eurot ja alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras, milleks käesoleval ajal on 250.- eurot kuus.
  1. Hagejad leiavad, et kostja sissetulek, mis kuni 2018.a. juulikuuni oli ligikaudu 1000.- eurot kuus, võimaldas tal lastele vähemalt miinimummääras elatist maksta. Kostja on töötu Eesti Töötukassa tõendi järgi alles alates 07.06.2018.a. Kostja esitatud pangakonto väljavõte ja ostutšekid kauplustest ei tõenda kulutuste tegemist laste ülalpidamiseks, kostja poolt ostetud elektrotehnika on paigaldatud tema elukaaslase korterisse, mida lapsed kasutavad üksnes siis kui kahel päeval kuus ema juures külas käivad.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena laste sünnitõendid, A Bi ja J Ba abielulahutuse tõendi, Sotsiaalkindlustusameti tõendi lastetoetuse määramise kohta A Bile alates 01.05.2018.a., A Bi pangakonto väljavõtted, A Bi palgatõendi x. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  3. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile, jäid lapsed pärast vanemate lahkuminekut elama isaga, mis aga ei tähenda, et kostja nad maha jätnud oleks. Kostja üksnes otsib omale uut eluruumi, et lapsed enda juurde võtta.
  4. Kohtuistungil väidetu kohaselt ei soovinud kostja raha laste ülalpidamiseks A Bi arvelduskontole kanda, vaid tahtis seda teha laste kontole. Seepärast ta raha lastele maksnud ei olegi. Pealegi on lapsed kostja sõnul olnud tema juures rohkem kui 1 kord kuus.
  5. Täiendatud vastuväidete kohaselt ei võimaldanud J Ba varasem töötasu, mille suuruseks oli 264.- kuni 544.- eurot ega ka praegune töötus, maksta elatist kummagi lapse ülalpidamiseks 250.- eurot kuus, mistõttu palub ta vähendada väljamõistetavat elatist 200.euroni lapse kohta.
  6. Kostja väidetel on ta ka pidanud lapsi üleval perioodil 01.07.2017.a. kuni 31.07.2018.a. kokku 2880,86 euro eest, mida tuleks samuti elatise väljamõistmisel arvestada. Pealegi jäid A Bile ühisvara jagamise käigus korteriomand ja 2 sõidukit, mille eest peab viimane maksma kostjale hüvitist. Hageja palub arvestada nimetatut summas 1750.- eurot tagasiulatuva elatise täitmisena kostja poolt.
  7. Kui kohus seda arvesse ei võta, palub kostja määrata tagasiulatuva elatise väljamõistmisel igakuiseks makseks 50.- eurot.
  8. Kostja esitas tõenditena fotod, millistel tõenäoliselt on hagejad, oma pangakonto väljavõtte, ostutšekid kauplustest, 2 kinopiletit, AS Telia arved kostjale, Tallinna Lasteaed Kirsike 2017.a. augustikuu arve ning A Bi ja J Ba vahel sõlmitud ühisomandis oleva vara jagamise laepingu ning asjaõiguslepingu. Kohtuotsuse põhjendused.
  9. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lk 3
(7)Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  3. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  4. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  8. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses ja kohtus korraldaval istungil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PKS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: Lk 4
(7)- kostja on hagejate ema; hagejad elavad isa juures; kostja laste ülalpidamiseks hagejatele elatist maksnud ei ole alates 2017.a. juuni lõpust, mil kostja kodust elamast lahkus; lapsed on ema juures käinud üksikutel päevadel kuus ning käivad käeoleval ajal kohtumääruse kohaselt kahel päeval kuus; riiklik lastetoetus 110.- eurot kahele lapsele kantakse alates 01.05.2018.a. A Bi arvelduskontole. Kuni nimetatud ajani sai peretoetuse kostja. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja alates kodust lahkumisest 2017.a. juuni lõpus, laste ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole, oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub elatis väljamõistmisele.
  1. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 12 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära. Käesoleval juhul ei küsi hagejad kostjalt elatist rohkem, kui seaduses sätestatud miinimummäär ega ka väida, et nende kulud oleksid suuremad kahekordsest elatise miinimummäärast.
  2. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 sätestab, et erandina saab alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja võtab lapsed enda juurde mõneks päevaks kuus, mis on praegu kehtiva kohtumääruse kohaselt kaheks päevaks kuus. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud tõendid – kostja pangakonto väljavõte, Lk 5
(7)esitatud ostutšekid, mis osaliselt on lausa loetamatud, ega ka kostjale esitatud arved, et kostja oleks rohkem oma laste ülalpidamisse panustanud, kui ta tegelikult ebaseaduslikult riigilt peretoetust sai aja eest, mil lapsed olid tegelikult isa kasvatada ja ülal pidada, sest esitatud arved ei tõenda, et kostja need maksnud on, pealegi on arved juba
  1. aastast. Ka fotod, mis on tehtud ilmselt hagejatest, ei tõenda kui palju ja kas üldse on kostja maksnud laste lõbustuste eest, mis fotodelt näha on. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et ilmselt peale öömaja andmise lastele ja toiduga kindlustamise kostja kulutusi laste ülalpidamiseks tema suhtlusajal ei teegi, mistõttu puudub alus vähendada elatist selle eest, et kostja peab vahetult lapsi üleval tema suhtluskorra ajal. Kohus on seisukohal, et elatise maksmisest ei vabasta kostjat ka asjaolu, et ta on alates 07.08.2018.a. töötu (t/l 140). Töötus ei vabasta vanemat oma alaealiste laste ülalpidamise kohustuses, vaid vastupidi, kostjal tuleb teha endast kõik olenev, et tööle saada, et eelkõige oma alaealisi lapsi ülal pidada. Pealegi töötas kostja kuni 2018.a. juulikuuni, kuid ei maksnud sellele vaatamata elatist oma laste ülalpidamiseks. Samal ajal on kostja elanud tema poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt keskmisest paremini, sest ta on ostnud reisifirmadelt erinevaid reise mitu korda aastas, sõidab üsna sageli taksoga ning sööb erinevates toitlustusasutustes väljaspool kodu. Kohtu hinnangul ei saa lugeda kostja poolt elatist makstuks ka sellega, et hagejate isale jäid vanemate ühisvara jagamise kokkuleppe kohaselt sõidukid, sest kõigepealt ei saa elatist VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada, pealegi on käesolevas asjas elatise nõudjateks tema alaealised lapsed, mitte nende isa.
  2. Tulenevalt asjaolust, et hagejad palusid esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ning tõendatud ei ole, et kostja oleks hagetaval perioodil elatist maksnud või mõnel muul moel oma lastele ülalpidamist maksnud, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt, kuid seda alates 01.076.2017.a., sest menetluse käigus leidis tuvastamist, et kostja lahkus pere juures 2017.a. juuni lõpus.
  3. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli 2017.a. 235.- eurot kuus ja on 2018.a. 250.- eurot kuus, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kummagi hageja ülalpidamiseks perioodi 01.07.2017.a. kuni 30.09 2018.a. eest summas 3660.- eurot (6 x 235 + 9 x 250) ja alates 01.10.2018.a. 250.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  4. Tulenevalt poolte soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks laste seadusliku esindaja A Bi arvelduskontole. Arvestades kostja taotlust lubada tal tagasiulatuv elatis tasuda osamaksetega, peab kohus põhjendatuks kohtuotsusega kindlaks määrata, et elatise võla kohtuotsuse tegemise aja seisuga peab kostja tasuma hagejatele 100.- euroste osamaksetena, s.o. kummagi hageja kasuks 50.eurot kus, alates 01.10.2018.a. kuni võla täieliku kustutamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Lk 6
(7)
  1. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt asjaolust, et hagejad ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtule ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et hagejad oleks menetluskulusid kandnud, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks hagejate menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 2250.- eurot (9 x 250). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.