lg.1 alusel.
J. tasuma riigituludesse ekspertiisitasu summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB pangas nr.EE571010220229377229, Swedbank pangas nr.EE062200221059223099, Luminor pangas nr.EE
J.ile kohustusteks tasuda kriminaalmenetluse kulud (tulirelva ekspertiisikulud) summas 420 eurot täitmise tähtajaga 6 kuud ning konfiskeerida käsitöönduslikult valmistatud pastapliiatsiks maskeeritud ühelasuline siledaraudne laskeseadeldis selle järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses vastavalt
lg.3 p.1 sätestatule.
lg.1, lg.2 sätestavad, et kriminaalmenetlust võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist enne ja pärast tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme kuriteoga. Karistusseadustiku §4181 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse ühe kuni viieaastase vangistusega. Antud kuriteoga ei ole tekitatud kahju ega pole kannatanuid. Relva kogus on minimaalne. Karistust raskendavaid asjaolusid Karistusseadustiku §58 mõttes tuvastatud ei ole. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. N. J.il ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust (teda üldse ei ole varem kriminaalkorras karistatud) ja tal ei ole ühtegi kehtivat väärteokaristust. Uute süütegude kohta informatsioon puudub. N. J. ei ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võib tal tulevikus tekkida. Eeltooduga arvestades tuleb asuda seisukohale, et N. J.i suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ning karistuse kohaldamine. Sellest lähtuvalt puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks. 26.10.2018 toimusid Viru Ringkonnaprokuratuuris läbirääkimised abiprokuröri ja kahtlustatava N. J.i vahel. Kahtlustatavale on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi
Kahtlustatav andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud: ekspertiisitasu summas 420 eurot, ning asitõendi (tulirelva) konfiskeerimiseks. Nõusolek on fikseeritud kirjalikus taotluses, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde (t.l. 70). Kahtlustatav kinnitas, et ta saab maksta menetluskulud kuue kuu jooksul. Tuleb arvestada ka sellega, et N. J.il on madal sissetulek, milleks on vaid vanaduspension. Samuti on N. J. kõrges eas – tema vanus on 70 aastat. Vanuse tõttu on tema liikumine raskendatud, mis kindlasti takistaks üldkasuliku töö tegemist. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, isikut, tema terviseseisundit, ei ole abiprokuröri hinnangul mõistlik ega tarvilik määrata N. J.ile täiendavaid kohustusi (s.o. kindel summa riigituludesse või üldkasulik töö). Seega esinevad N. J.i puhul kõik
§-s 202 sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks: puudub avalik menetlushuvi 3 kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ning ta nõustub täitma kohustusi. N. J.ile on selgitatud, et
lg.6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Karistusseadustiku §421 kohaselt kohus võib kohaldada Karistusseadustiku §4181 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt Karistusseadustiku §83 sätestatule. Karistusseadustiku §83 lg.4 kohaselt vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kuivõrd vastastavalt RelvS §20 lg.1 p.1, 6 uuritava sündmusega seotud tulirelv on tsiviilkäibes keelatud, siis on välistatud, et N. J.il on vajalik luba olemas. Relvaregistri päringust nähtub, et N. J. ei oma ega ole kunagi omanud relvaluba või relvi. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse
alusel ja kui kahtlustatav või süüdistatav on andnud selleks nõusoleku (RKKKm 26.10.2012 määrus nr.3-1-1-87-12, p.14). Abiprokurör on seisukohal, et vastavalt Karistusseadustiku §421, §83 lg.4 kuulub käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo vahetu objekt – käsitöönduslikult valmistatud pastapliiatsiks maskeeritud ühelasulise siledaraudse laskeseadeldise – konfiskeerimisele järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Konfiskeerimine tagab vajalikul viisil kriminaalmenetlusega taotletavate eesmärkide realiseerumise. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ühes köites, leidis, et abiprokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotlustes esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda menetlusosalisi kohtusse.
lg.1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab Kriminaalmenetlus seadustiku §202 lg.1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse 4 lõpetamist. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamises on kahtlustatav ja kannatanu saavutanud kokkuleppe ning kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. N. J.ile on esitatud kahtlustus Karistusseadustiku §4181 lg.1 järgi. Tegemist on teise raskusastmega süüteoga. Kuriteo toimepanemisest on möödas ligikaudu üks aasta. Isiku süü toimepandud teos ei ole suur ja asjas puudub avalik huvi ning ta on varem kriminaalkorras karistamata. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tegemist on kõrgeealise isikuga, kelle sissetulekuks on vaid vanaduspension. Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja andnud nõusoleku hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Samuti on olemas nõusolek vara konfiskeerimiseks. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr.1-18-8667 N. J.i kahtlustuses Karistusseadustiku §4181 lg.1 järgi tuleb lõpetada
lg.1 alusel vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
J.ile kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 420 € 6 kuu jooksul alates kohustuse määramisest. Karistusseadustiku §83 lg.4 alusel tuleb konfiskeerida käsitöönduslikult valmistatud pastapliiatsiks maskeeritud ühelasuline siledaraudne laskeseadeldis järgneva säilitamisega ekspertiisiasutuses. Vastavalt
lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud sama paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Vastavalt
p.10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202, §385 p.10. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.