1-18-7028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7028 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Pavel Gontšarov K

§ 25lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 3.

septembri

1. lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Valdeko Tüür (ik: 35112250066); elukoht: XXX; korduvalt kriminaalkorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana oli kinni 18.–
2. august 2018 ja alates
3. septembrist 2018 Süüdistatav Prokurör a otsus, Abiprokurör Kristina Kivi RESOLUTSIOON Jätta Valdeko Tüüri apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Valdeko Tüürile esitati süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi selles, et varem varguste eest karistatud isikuna püüdis ta 18.

augustil 2018 Tallinnas XXX asuvast X kauplusest varastada kaks pudelit viina, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Samuti püüdis ta

1. septembril 2018 Viimsi vallas Haabneemes 1 1-18-7028 asuvast Y kauplusest varastada toiduaineid, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.
2. Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõisteti V. Tüür KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdi ja teda karistati nelja kuu pikkuse vangistusega, mida tulenevalt Kr

MS § 238 lg-st 2 vähendati ühe kolmandiku võrra kahe kuu ja kahekümne päeva vangistuseni. Mõistetud karistust suurendati KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes V. Tüürile liitkaristuseks viid kuud ja kaheksa päeva vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loeti

1. september
2. V. Tüürile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistati, ja talle kohaldati tõkendina vahistust kuni kohtuotsuse jõustumise või karistusaja täitumiseni. Kohus mõistis V. Tüürilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 375 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et V. Tüüri süü varguste katsetes on tõendamist leidnud tema enda ütluste, turvatöötajatest tunnistajate ütluste, kaupluste avalduste, õigusvastase teo toimepanemise aktide ja kahtlustatavana kinnipidamise protokollide alusel. Maakohtu hinnangul tuleb V. Tüüri teod nii
4. augusti kui ka
5. septembri 2018 episoodides kvalifitseerida süstemaatilise varguse katsetena, sest vargustest sest teda on varem korduvalt süstemaatilise varguse eest karistatud, eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest samalaadse kuriteo eest on vaid vähem kui kolm kuud. Kuriteo pani V. Tüür maakohtu hinnangul toime kavatsetult. Teo õigusvastasust või V. Tüüri süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 3.
6. V. Tüürile karistust mõistes leidis maakohus, et tema süüd ei saa pidada suureks, arvestades varastatu väärtust, samuti arvestades seda, et mõlemad vargused jäid katse staadiumisse. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kuid karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse V. Tüüri puhtsüdamlikku kahetsust. Samas märkis maakohus, et V. Tüür on korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud isik ja ta pole varasematest karistustest enda jaoks mingeid järeldusi teinud, vaid kuritegevus on kujunenud tema elustiiliks. Arvestades ka eripreventiivseid kaalutlusi, pidas maakohus võimalikuks karistada V. Tüüri vangistusega, kuid selle määr võib jääda alammäära lähedale. Mõistetud karistust vähendas maakohus KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra.
7. Harju Maakohtu otsusele esitas
8. oktoobril 2018 apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb temalt välja mõistetud sundraha tasumise võimaldamist aasta võrra pikema aja jooksul kui maakohtu otsusega ette nähtud. V. Tüür on koos apellatsiooniga esitanud ringkonnakohtule ka taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
9. Seoses taotlusega apellatsioonitähtaja ennistamiseks märgib kolleegium, et V. Tüür on maakohtu põhjendustega otsuse kätte saanud
10. oktoobril 2018, kuid apellatsioon on esitatud 2 1-18-7028 juba
11. oktoobril
12. Seega on apellatsioon tähtaegne ja puudub vajadus selle ennistamiseks. Seetõttu jätab kolleegium ennistamistaotluse tähelepanuta.
13. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
14. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
15. Kriminaalkolleegium leiab, et V. Tüüri apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
16. Apellatsioonis esitatud taotlus võimaldada välja mõistetud sundraha tasumist aasta võrra pikema aja jooksul kui maakohtu otsusega ette nähtud, on perspektiivitu. V. Tüürile on võimaldatud menetluskulude tasumist ositi aasta jooksul. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on see maksimaalne aeg, millele on menetluskulude tasumist võimalik hajutada. Kolleegiumil ei ole plaanis niisugust praktikat muuta ja seega puudubki apellatsioonil igasugune edulootus.
17. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3