Obsah (10)

§ 3§ 159§ 76§ 271§ 8§ 9§ 16§ 20§ 37§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2018. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1

§ 3

158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Käesolevalt on tõendatud, et Sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Seega parkimistingimuste rikkumisel tuli tasuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Samuti ei ole esitatud ühtegi vastuväidet leppetrahvi(de)le. Kokku on hageja nõue tasumata leppetrahvide eest kokku 270 euro suuruses summas. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (

§ 76lg 1).

Punktis 2 Lisana 1-9 väljatoodud lepetrahvinõuded on muutunud sissenõutavaks. Iga konkreetse leppetrahvinõude maksmistähtaeg on näha Lisadena 1-9 esitatud leppetrahvinõuetel. Kostja vastus 2.Kohtule 14.03.

1. a esitatud vastuses vaidleb E A hagile vastu, kuivõrd ta tagastas sõiduki V J. V J müüs sõiduki S L (tl 91). Kohtule 12.3.
2. a, 25.04.
3. a ja 2.05.
4. a saadetud vastustes vaidleb S L hagile vastu (tl 90, 108, 112) Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.Kohus on tuvastanud, et hageja osutab parkimisteenust tasulises eraparklas asukohaga xxx (tl 19-21). Perioodil 7.02.
5. a kuni 16.03.
6. a pargiti sõiduauto, registreerimisnumbriga xxx, hageja poolt opereeritavasse eraparklasse asukohaga xxx korral parkimistingimusi rikkudes (tl 23-73).
7. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja tasulises parklas, aadressil xxx, ilma parkimise eest tasu maksmata. Hageja on koostanud leppetrahvi nõuded kokku summas 270 EUR, mis kostja on avaldajale jätnud tasumata. Leppetrahvi nõudeid kostja vaidlustanud ei ole. Hageja poolt parkimist opereeritavas tasulises parklas aadressil xxx on/olid parkimise eeskirjad/tingimused nähtavalt paigaldatud.
8. Kostja ei eita sõiduki, registreerimisnumbriga xx, xxx parkimisalale parkimist, kuid kostja hinnangul on tal üürilepinguline suhe V K OÜ-ga ning kõik trahvid võib edastada V K OÜ-le. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud allkirjastamata rendilepingud (tl 113-114). V K OÜ juhatuse liige L L ei ole kohtule kinnitanud kostja väiteid selle kohta, et tema oleks vaidlusalusel perioodil sõidukit parklas asukohaga xxx parkinud (tl 133). Parkimistingimuste punkt 6 kohaselt oli parkimise korraldajal õigus teisaldada sõiduk sõidukijuhi vastutusel ja kulul (tl 64). Hageja teisaldas sõiduki 23.03.
9. a xxx alalt. Kohtule on esitatud akt parkimiskorda eiranud sõiduki teisaldamise kohta, mille kohaselt on sõidukile 17.06.
10. a järele läinud S L , kes on ise ennast nimetanud vaidlusaluse sõiduki kasutajaks (tl 74).
11. Võlaõigusseaduse

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohtu hinnangul on parkimisleping üürileping

§ 271tähenduses.

Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe 4 või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 1-2).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

1. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et väidetava üürilepingu sõlmimine osaühinguga V K OÜ välistab hageja ja kostja vahelise üürilepingu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduk, registreerimisnumbriga xxx, sisenes perioodil 07.02.
2. a kuni 16.03.
3. a xxx asuvasse parklasse 9 korral. Parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et sõidukit oleks juhtinid keegi muu kui S L, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et perioodil 07.02.
4. a kuni 16.03.
5. a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping

§ 271tähenduses.

1. Sõiduk, registreerimisnumbriga xxx, sisenes perioodil 07.02.
2. a kuni 16.03.
3. a xxx asuvasse parklasse 9 korral. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning sõiduki juhil oli nende sisuga võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus teeb sellest järelduse, et sõidukijuht oli parkimistingimustest teadlik, kuid jättis need siiski täitmata.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohtu hinnangul olid parkimistingused hageja ja kostja vahelise parkimislepingu osaks. Parkimistingimuste punkt 3 kohaselt kohustus kostja paigaldama sõiduki esiklaasile parkimisloa ning punkt 5 kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 50 EUR (tl 64). Kohtu hinnangul on tegemist leppetrahvi kokkuleppega

§ 158lg 1 tähenduses.

Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi 9 leppetrahvi nõudest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi tuleb hagiavalduselt hinnaga 270 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ja hagiavalduselt täiendavat riigilõivu 30 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega. Riigilõiv kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6