1-06-14860/162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14860 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. september 2018 määrus süüdimõistetu Igor Tširkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Tširkov (isikukood 37011072210), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 08.02.2007 otsusega karistati Igor Tširkovi KarS § 331 järgi 7 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 09.09.2002 Harju Maakohtu otsusega I. Tširkovile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja loeti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 19 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. I. Tširkovile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 09.09.
5. 1.
6. Tartu Maakohtu 20.06.2008 määrusega parandati Tartu Maakohtu 08.02.2007 kohtuotsuses esinev viga I. Tširkovile KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas ning loeti õigeks see järgmises sõnastuses: KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 09.09.2002 Harju Maakohtu otsusega I. Tširkovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 12 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis I. Tširkovile 13 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates 08.02.
7. 1.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 02.09.
10. Tartu Maakohtu 25.09.2018 määrusega jäeti I. Tširkov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
11. Maakohtus istungi toimumise ajaks oli I. Tširkov temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 11 aasta 7 kuu, s.o üle 2/3 mõistetud karistusajast. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 02.09.
12. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.
13. Isiku kinnituse ning vangla iseloomustuse kohaselt asuks kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil XXX maakond. Kriminaalhooldusametnik on teostanud 18.05.2018 antud elukohta kontrolli. Eluaseme puhul on tegemist E.H. kuuluva 2-korruselise eramajaga, kus käesoleval hetkel keegi ei ela. Maja on väga heas seisukorras ja kõigi mugavustega. E. H on andnud nõusoleku kinnipeetava sinna elama asumiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
14. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. I. Tširkov on toime pannud liigilt ja laadilt erinevaid kuritegusid. Varasemalt on karistatud vägivaldse avaliku varguse, grupiviisilise avaliku varguse, kuritahtlike huligaansuste, vara tahtliku rikkumise ja hävitamise eest, vägivalla eest tunnistaja, kannatanu jne kallal või samade isikute ähvardamise eest, tahtlike tapmiste eest eriti piinaval ja julmal moel, kinnipeetavana narkootilise aine tarbimise eest arsti ettekirjutuseta. Käesolevalt on süüdi mõistetud kinnipeetavana narkootilise aine tarbimise eest arsti ettekirjutuseta. Eelöeldu tähendab seda, et I. Tširkovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kuigi I. Tširkov on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeeleõppes, omandas puidupingitöölise kutse ning osaleb tööhõives, mille eest kohus tunnustab kinnipeetavat, on maakohtu hinnangul I. Tširkovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge. 2.
15. Antud juhul on isik toime pannud korduvad tapmised ehk individuaalõigushüvede kõige raskema kahjustamise ja seda kolmel korral, mistõttu peab ohuprognoos olema oluliselt soodsam. Ülijõhkrate korduvate kuritegude toimepanija puhul saab eitada uute kuritegude ohtu vaid väga erandlikel asjaoludel. Kinnipeetav on oma elu jooksul võtnud elu kolmelt inimeselt, mis on äärmiselt erandlik. Lisaks kolmele tapmisele on kinnipeetav toime pannud ka teisi vägivallakuritegusid ning korduvalt vangla rangetes tingimustes jätkanud narkootikumide kuritarvitamist. Isiku varasem elukäik viitab erilisele ohtlikkusele ning käitumine vangistuses siiski suutmatusele kehtivale korrale alluda. Tegemist ei ole isiku jaoks esmakordse vangistusega, vaid hoopis järjekorras kolmanda vangistusega, mistõttu on põhjendamatu loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isikut motiveerida seadusekuulekal teel viibima. Kinnipeetaval puudub piisavalt tugev toetav lähivõrgustik, kes suudaks teda hoida seadusekuulekal teel. Enne viimast vangistust elas koos elukaaslase ja pojaga. Suhted katkesid vangistuse alguses, kuid taastusid mingiks ajaks ja suheldi taas.
16. aasta sügisel sündis ka tütar. Elukaaslane ja poeg käisid lühi- ja pikaajalistel kokkusaamistel viimati
17. Süüdimõistetu ütluste kohaselt suheldakse siiski telefoni teel, kuna majanduslik olukord ei võimalda külastusi. Lähedastest suhtleb isaga. Materjalidest ei nähtu, et lähedastest keegi oleks võimeline kinnipeetavale piisavat tuge pakkuma probleemide ilmnemisel. Isa, elukaaslane ja laps oli kinnipeetaval ka enne vangistust. Sellest hoolimata pani kinnipeetav toime uusi kuritegusid. 2 2.
18. Maakohtu arvates ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt 1,5 aastat enne karistusaja lõppu ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Maakohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et isikust lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks antud hetkel piisav uute, sealhulgas üliraskete kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu 25.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Tširkov, kes palub tühistada maakohtu määrus, rahuldada määruskaebus ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. 3.
20. Süüdimõistetu ei nõustu maakohtu ja vangla põhjendustega, mis puudutavad uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ehk retsidiivsusohtu, milleks on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendid. Nimetatud asjaolusid ei saa kohtupraktika alusel arvestada, mistõttu ei saa arvesse võtta ka sellele tuginevat vangla järeldust, kas vabastada isik või mitte. 3.
21. Süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed. I. Tširkovi käitumine vangistuses on olnud hea, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Karistuse üldpreventiivset eesmärki arvestades ei annaks süüdimõistetu vabastamine ühiskonnale signaali nagu õiguskord ei tauniks süüdimõistetu käitumist, kuna süüdimõistetu on vangis viibinud juba 23 aastat. Ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise puhul oleks süüdimõistetu motiveeritud saavutama karistuse eesmärke. Ennetähtaegsel vabastamisel ei vabane I. Tširkov karistusest, vaid muutub karistuse kandmise viis. Maakohus varasemas määruses on märkinud, et kui süüdimõistetu suudab eeskujulikult vanglas käituda, siis järgmises voorus võib olla süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. I. Tširkov leiab, et nüüd on see voor käes ja ta on ennast tõestanud – see peaks vabastamise õigustamiseks olema piisav. Süüdimõistetu toob välja isikuid, keda on ennetähtaegselt vabastatud, näitamaks, et tema ennetähtaegne vabastamine ei riivaks ühiskonna õiglustunnet. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
23. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu määrus on põhjalik ka põhjuste osas, miks ka positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Määruskaebuses jäetakse tähelepanuta, et kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis, s.o KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimused ja need tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isegi, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem ei tähenda see automaatselt, et isik tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seega on väär seisukoht, et kui süüdimõistetu nopib välja kõik positiivsed asjaolud ning eirab temast tulenevaid negatiivseid asjaolusid, tuleks süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. On positiivne, et süüdimõistetul puuduvad 3 vangistuses distsiplinaarkaristused, kuid üksnes sellel asjaolu esinemisel kedagi ennetähtaegselt vabastada ei saa. Vastupidi, ringkonnakohtu hinnangul on märkimisväärne, et käesoleva vangistuse kandmise liitkaristuse aluseks on süütegu KarS § 331 järgi. I. Tširkov on süüdi mõistetud selles, et tema, olles kinnipeetavana Tartu Vanglas, Turu 56, Tartu, tarvitas 29.12.2004 arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet metüülfentanüüli.
24. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtes oleks uue kuriteo toimepanemise risk käesolevaks ajaks maandatud ning samale seisukohale on asunud ka maakohus. Maakohus ei ole arvestanud vangla iseloomustuses toodud riskiprotsente, seega on määruskaebuses toodud argument selles osas tähelepanu mittevääriv. Maakohus on kujundanud uue kuriteo toimepanemise riski KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid hinnates. Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades jõudnud järeldusele, et retsidiivsusoht on kõrge. Ka ei ole ringkonnakohtule siduvad vangla ja prokuratuuri lõppjäreldused – toetav või mittetoetav lähenemine ennetähtaegseks vabastamiseks – kohtutel tuleb analüüsida kõiki asjaolusid tulenevalt KarS § 76 lg-st
25. Viimati nimetatust kaldub kõrvale hoopis määruskaebus, mis arvestab üksnes süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolud ja jätab arvestamata, et asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Samuti ei saa maakohtule ette heita, et ta oleks lähtunud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel mingitest erandlikest asjaoludest, mis ei tulene seadusest. Eelmise ennetähtaegse vabastamise käigus märgitu, et järgmisel ennetähtaegse küsimuse arutamisel võib olla võimalik süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine, ei ole kohtule siduv tegutsemiskäsk, vaid kohtutel tuleb taaskord analüüsida kõiki asjaolusid kogumis, mida maakohus on ka teinud. Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal ka rõhutada, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk süüdimõistetupõhine. Seega üldised järeldused teiste süüdimõistetute puhul, kes on samuti jäetud vabastamata või vabastatud, ei ole asjakohased. Määruskaebus jääb edutuks.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
27. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4