1-10-15441/520

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15441 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Sergei Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Stepanovi (ik 38411275717) kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 02.05.2011 otsusega tunnistati S. Stepanov süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 114 p-de 4 ja 6 järgi ning mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2011 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o S. Stepanovi süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi ning liitkaristuse mõistmises KarS 64 lg 1 alusel. Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti muutmata S. Stepanovile KarS § 114 p 4 ja 6 järgi mõistetud 12 aasta pikkune vanglakaristus. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.06.2010 ja lõpeb 08.06.
6. Tartu Vangla esitas 05.06.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava S. Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 05.09.2018 määrusega jäeti S. Stepanov vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtvalt ei ole maakohus veendunud, et S. Stepanovi käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
8. S. Stepanov on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muuhulgas on ta sooritanud kahe inimese mõrva ehk üliraske kuriteo. Süüdimõistetu viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda. Alates
9. aastast on ta viibinud enamuse ajast vanglas, mis näitab ilmekalt tema kuritegelikke hoiakuid. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud enda huvides, omandades põhihariduse, puidupingi eriala, osalenud aktiivselt tööhõives ja läbinud programme, ei saa käesoleval hetkel materjalide ega isiku ütluste pinnalt järeldada, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud S. Stepanovile vajalikku pikaajalist mõju. Maakohtule ei nähtu, et S. Stepanovis oleks toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaksid isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti on S. Stepanov vangistuse jooksult toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi.
10. Vabanemise korral puudub S. Stepanovil toetav suhtlusvõrgustik, mis motiveeriks teda püsima seadusekuulekal teel. Samuti puudub tal ka kindel töökoht. Arvestades ka isiku võlanõuete suurust, on suur tõenäosus, et ilma töökohata tekivad majanduslikud probleemid, mida isik asub taas uusi seaduserikkumisi toime pannes lahendama.
11. S. Stepanovi puhul on uute kuritegude ohtu suurendavaks asjaoluks ka alkoholitarvitamise harjumus. Ka käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Maakohtu hinnangul ei piisa isiku puhul, kes on alkoholi pikaajalise kuritarvitamise tõttu toime pannud muuhulgas kaks mõrva, üksnes püüdlusest tarvitamisest hoiduda. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning ilma toetava lähivõrgustikuta, vastava ravita ja tõsikindla motivatsioonita on suur tõenäosus, et isik asub uuesti alkoholi kuritarvitama, mis S. Stepanovi puhul toob kaasa uute, võimalike üliraskete kuritegude toimepanemise.
12. Samuti leidis maakohus, et kuigi S. Stepanovil on kindel elukoht, siis arvestades süüdimõistetu tausta, on pigem nimetatud elukoht takistuseks õiguskuulekaks eluks. Tegemist on eluasemega, kuhu on väga sagedased politsei väljakutsed, kuna korteris tarvitatakse alkoholi ja on toime pandud vägivallategusid. Maakohtu hinnangul peaks S. Stepanov edaspidise õiguspärase eluviisi kinnistamiseks ja harrastamiseks vahetama elukohta ning püüdma tugikeskuste abil leidma vabanemise puhuks toetuse, kindla elu – ja töökoha. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Stepanovi kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja S. Stepanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
14. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus S. Stepanovi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel lähtunud liialt isiku minevikust, jättes tähelepanuta võimaluse suunata S. Stepanovit õiguskuuleka elu juurde läbi kriminaalhoolduse. Kahtlemata on S. Stepanovi minevik seotud erinevate kuritegude, sealhulgas üliraske kuriteo toimepanemisega. Samas ei saa jätta tähelepanuta S. Stepanovi positiivseid saavutusi vanglas. Isik on kasutanud temale pakutud võimalusi ning soovinud õppida ka teist eriala, kuid paraku seda ette ei ole nähtud. Ta ei ole 2 ilustanud enda võimalikku elu vabanemisel ning on adekvaatselt kirjeldanud enda poolt kavandatud samme vabaduses ja õiguskuuleka elu korraldamisel.
15. Arusaamatuks jäävad etteheited, mis on seotud kinnipeetava lähedaste, elukoha või töökoha puudumisega. Need on küll olulised tegurid, kuid nende muutmine vanglast on väga keeruline ning sageli ei ole see kinnipeetava võimuses. Samas ei kao nimetatud probleemid iseenesest ka nelja aasta pärast ning pigem on need süvenenud.
16. Retsidiivsusohtu puutuvalt on tõenäoline, et olemasolevaid (kaitsjale teadmata) metoodikaid kasutades, ei muutu S. Stepanovi retsidiivsusoht oluliselt pikkade aastate jooksul ja seda vaatamata S. Stepanovi käitumisele. Isegi kui S. Stepanov peab ennast karistuse lõpuni vanglas positiivselt üleval, väljub ta kinnipidamiskohast tõenäoliselt siiski isikuna, kelle retsidiivsusoht on suur. Nimetatud ohtu suurendavad, lisaks minevikule, raskused, mis on seotud resotsialiseerumisega.
17. Kaebuse esitaja hinnangul on mõrva eest mõistetud pikaajalisel vangistusel kahtlemata nii eri – kui üldpreventiivne eesmärk, kuid samas ei saa jätta tähelepanuta, et ühel hetkel saab siiski karistus kantud ning isik, kes on viibinud väga pikka aega kinnipidamisasutuses, naaseb ühiskonda. Hindamaks isiku võimet ja soovi vabaduses hakkamasaamisel on oluline kasutada ära isiku motivatsiooni, milline on tekkinud võimalusest ennetähtaegselt vabaneda.
18. Ennetähtaegsel vabastamisel on võimalik suunata isikut enda elu korraldama positiivses suunas (otsima töökoha, läbima vajadusel ravi, hoiduma alkoholist jmt). Samas on ta kriminaalhooldaja järelevalve all, mistõttu on piisavalt võimalusi tema elukorralduse jälgimiseks ja vajadusel sekkumiseks.
19. Kõike eeltoodut arvestades leiab kaebuse esitaja, et maakohus on jätnud piisava tähelepanuta S. Stepanovi positiivsed saavutused karistuse kandmisel ning tema püüdlused ja soovid enda elu korraldamiseks tulevikus. Seega ei ole tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmine põhjendatud.
20. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 15.10.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi (sh kaitsjatasu taotlus), kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Stepanovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
22. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, maakohus ei ole eksinud kriminaalmenetlusõiguse normide vastu ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et S. Stepanov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
23. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles 3 süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks S. Stepanov tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest olulisel määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kummuta ka määruskaebuses toodud argumendid.
24. Kaitsja toob määruskaebuses välja, et maakohus on S. Stepanovi vangistuse tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlust lahendades lähtunud liialt isiku minevikust. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et S. Stepanovi varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud on isikut iseloomustavateks andmeteks, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale varasemalt mõistetud karistused on täitnud oma eesmärki. Ühtlasi saab seeläbi anda hinnangu sellele, kas isiku ennetähtaegne vabastamine täidaks oma eesmärki, s.o kas isik oleks suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kriminaalkolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav.
25. S. Stepanov omab küll ühte kehtivat kriminaalkaristust (kannab karistust kahe mõrva toimepanemise eest), kuid viibib kinnipidamiskohas juba kuuendat korda. Vabaduses olles ei omanud S. Stepanov kindlat töökohta, vaid lahendas enda rahalisi probleeme läbi kuritegude toimepanemise. Ka käesolevalt puudub S. Stepanovil vabanemise korral kindel töökoht, samas rahaliste võlgnevuste kogusumma on 21 224,29 eurot. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel valib S. Stepanov taas n.ö kergema vastupanu tee ning asub elatusvahendite hankimiseks toime panema uusi kuritegusid. Ühtlasi on õige ka maakohtu poolt toodu, et S. Stepanovi puhul on uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks tema alkoholi liigtarvitamine ning üksnes soovist vabaduses alkoholist loobuda ei pruugi piisata. Ka käesoleva karistuse aluseks olevad süüteod pani S. Stepanov toime alkoholijoobes, mis tähendab, et isik võib joobes olles muutuda ettearvamatuks ja agressiivseks. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et S. Stepanovi vabanemisejärgne elukoht võib süüdimõistetu viia taas kuritegelikule teele – elukoht, kus pidevalt tarvitatakse ühiselt alkoholi ning tavapärased on politsei väljakutsed seoses vägivallakuritegudega, ei pruugi olla soodne pinnas õiguskuuleka elu rajamiseks. S. Stepanovil võib küll olla keeruline kinnipidamiskohas enda elu – ja töökohaga seotud probleeme lahendada, kuid samas ei muuda see olematuks tõsiasja, et tema vabanemisjärgsed elutingimused ei ole head, vaid vastupidiselt, kõik toodu viitab sellele, et S. Stepanovi vabanemisjärgsed elutingimused soodustatavad tema poolt uute kuritegude toimepanemist.
26. Kaitsja hinnangul viibiks S. Stepanov vabanemise korral kriminaalhooldusametniku järelevalve all, mistõttu saaks tema elukorraldust järgida ja vajadusel sekkuda. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas karistuse kandmine ning vabaduses kriminaalhooldustingimuste täitmine on olemuslikult väga erinevad karistuse kandmise liigid. S. Stepanovi varasem elukäik ja eelkõige asjaolu, et isik on alates
27. aastast enamuse ajast viibinud kinnipidamiskohas, näitab, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Seega ei ole võimalik leida, et kriminaalhooldusel viibimine oleks vahendiks, mis hoiaks S. Stepanovi poolt ära uute kuritegude toimepanemise.
28. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et S. Stepanovit on korduvalt läbi erinevate kriminaalkaristuste üritatud õiguskuulekuse suunas mõjutada, kuid tulemusteta. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et käesolev vangistus on S. Stepanovi puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Ning seda isegi hoolimata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Seega tuleb S. Stepanov jätta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 4
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 05.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. Menetluskulude nõuet ei ole ringkonnakohtule esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5