← Eesti

1-17-4599/21

Obsah (8)§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-4599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4599 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p 2,3) järgi jaanuaris 2013, 28.12.2013 ja 29.12.2014 toimepandud episoodide eest ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Haidro Piht tunnistati süüdi

§ 120

(alates 01.01.2015

§ 120

lg 1) järgi jaanuaris 2013 ja 04.04.2013 toimepandud episoodide eest ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 5 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 6 kuud vangistust. Haidro Piht tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi 12.09.2015 toimepandud episoodi eest ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 vangistust ning

§ 120

lg 1 järgi 12.09.2015 toimepandud episoodi eest ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 aasta vangistust Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, kokku 30 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1,3 alusel asendati Haidro Pihtile mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust 507 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemisajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati Haidro Piht Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p-des 2,8 sätestatud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 08.06.2017. Harju Maakohtu 23.01.2018 määrusega nr 1-17-4599 pöörati

§ 69

lg 6 alusel täitmisele Haidro Pihtile Harju Maakohtu 23.05.2017 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Haidro Pihti karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.

  1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Praegune kuritegu on suunatud elukaaslase vastu – kehaline väärkohtlemine ning tapmisega ähvardamine. Varasemalt oli kuritegude puhul soodusteguriks alkohol ja materiaalse kasusaamise eesmärk, praegusel juhul oli soodusteguriks impulsiivsus, lisandunud on vägivaldsus. Alates 20.06.2018 töötab kinnipeetav majandustöödel hooldajana. Muid taasühiskonnastavaid tegevusi ei ole kinnipeetav läbinud temast mitte tingitud põhjustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemisel eluase. Isiku sõnul saab ta elama asuda aadressile xxxx, kus ta enne vangistust elas. Tallinna Linna Lasnamäe LOV xxxx sotsiaalmaja töötajate ja sotsiaalteenuste talituse peaspetsialist L V sõnul ei ole võimalik, et Haidro Piht vabaneks isa juurde aadressile xxxx ja antud aadressil püsivalt elaks. L V sõnul ei ole Haidro Pihtil ka võimalik antud aadressile elama asuda ennetähtaegse vabanemise korral. Kodukülastuse käigus selgus, et aadressil xxxx on tegemist Lasnamäe LOV sotsiaalmajas asuva ja kinnipeetava isa A P poolt üürilepingu alusel kasutatava sotsiaalmaja 1 toaga, kus käesoleval ajal elab A P üksinda, kuid igapäevaelus toimetulekuks saab abi ka xxxx asuva sotsiaalmaja töötajatelt. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust eeltoodud aadressil juba aasta. Enne seda elas elukaaslase juures, kus kuriteod toime pandi, kuid tuli sealt ära, sest läks elukaaslasega riidu. Isiku sõnul lõpetas ta põhikooli Tallinna Vanglas 80-ndatel aastatel. 7 klassi lõpetas Kose Harju koolis, peale seda läks õppima Järva-Jaani kutsekooli, kus õppis aasta traktoristiks. Isik väidab, et sõjaväes Venemaal sai ka xxxx eriala. Rahvastikuregistri järgi on isikul keskharidus. Isik suhtub haridusse positiivselt, samas ise ei näe ennast õppimas, kuna tal on töökogemusi palju. Enne vangistust töötas isik üle aasta mitteametlikult tuttava juures. Üldiselt isik töötaski mitteametlikult ja erinevate firmade all, kuna oli xxxx ja üks firma ei suuda tagada aasta läbi xxxx tööd. Ammustel aegadel on töötanud ka ametlikult Standardis, Tallinna bussipargis mitmeid aastaid. Isikul on haginõudeid summas 1012 eurot, mis on tasumata aastast
  2. Lähtuvalt sellest ei ole isik motiveeritud tasuma oma haginõudeid, kuigi ta ise väidab vastupidist. Isiku sõnul sai ta majanduslikult hakkama. Isik 3 on kindel, et vabanemisel saab tagasi samasse töökohta. Vanglas on isik nõus töötama, kui vangla seda temalt nõuab, vabatahtlikult ta ei töötaks. Isiku lähedaseks on isa A P (sündinud xxxx), kes on pensionär ega saa iseseisvalt hakkama, vajades hooldajat. Ema V K on surnud. Poeg T P (sündinud xxxx) ei ole pikalt suhelnud (10 aastat, poeg on kriminaalkorras karistatud, ei tea tema kontaktandmeid). Samuti on õde H P. Isiku sõnul suhted isaga on head, kuigi ei suhtle praegu, kuna kardab, et isa ei saa aru, mida talle räägitakse. Õega praegu ei suhtle (poolteist või kaks aastat pole suhelnud), kuna õde vahetas elukohta ja tal puuduvad kontaktandmed. Isik on olnud abielus L P 10 aastat, kuid abielu lahutati. Enne vangistust oli isikul elukaaslane M P, kelle suhtes isik pani toime 4 kehalist väärkohtlemist ja 3 tapmisähvardust. Käesoleval hetkel kinnipeetav elukaaslasega ei suhtle ning peale tüli kolis ta elukaaslase juurest välja. Isikul ei ole alaealisi lapsi. Kinnipeetava sõnul ei ole tal kriminaalse taustaga tuttavaid. Isik ei ole mõjutatav, pigem tegutseb üksinda. Isik on riskeeriva ja hoolimatu elustiiliga. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise sõltuvust ei tunnista. Isikut on karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi nädalavahetustel ning kanget alkoholi. Tunnistab, et tarvitas ikka nii, et jõi kange alkoholi pudeli tühjaks ja vahel vajas ka alkoholi juurde. Samuti oli juhuseid, kus kinnipeetav tarvitas alkoholi paar päeva järjest, kuid niimoodi ebaregulaarselt, umbes üks kord kuus. Isiku sõnul ei ole ta vägivaldselt käitunud, kui ta on tarvitanud alkoholi. Kuna kinnipeetav ei tunnista alkoholiprobleemi, siis tal puudub ka motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabaneda. Probleeme isik ei oska lahendada, kordab vigu, mida näitavad isiku poolt erinevatel aegadel toimepandud kuriteoepisoodid. Isik ise ei tunnistagi oma probleeme, kõik teised on süüdi, tema ise ei teinud midagi. Isik ei mõista teiste seisukohti, arvab, et tema enda seisukoht on see kõige õigem, mistõttu võib kasutada vägivalda. Isiku eesmärgiks on minna tööle. Ametiisikutesse suhtub isik ükskõikselt, vastab küsimustele lühidalt ja keerutades, teeb vähesel määral koostööd. Praegune karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ega teinud ÜKT tunde. Kuna isik ei tunnista süüd, siis puudub tal ka motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Kinnipeetava puhul seisneb oht kehalises väärkohtlemises ja tapmisega ähvardamises ning mootorsõiduki joobes juhtimises, millega võib kaasneda liiklusõnnetus. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, käitub impulsiivselt, ei mõtle tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 36%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Haidro Pihti vanglast tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistuse kandmise lõpuni, s.o 26.05.2019 ning kohustada teda täitma

§ 75lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi.

Haidro Piht kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on teadlik, et tal ei ole võimalik isa juurde elama asuda. Enne vangistust ta elas seal, siis keegi ei keelanud tal seal elada. Vabanemisel tal garanteeritud töökohta ei ole, aga ta saaks tööle xxxx ehitusfirmasse, mis asub xxxx. Ta töötas seal ka enne kinnipidamist. Vangistuse ajal ei ole ta lähedastest kellegagi suhelnud. Isa on eakas ning temast enam aru ei saa. Materiaalselt ei toeta teda keegi, vanglas ta töötab ja on saanud ka mingit töötasu. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Haidro Pihti tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Haidro Pihti ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Haidro Piht ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest eeldused selleks ei ole käesoleval juhul täidetud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Nimetatud elukoha näol on tegemist Tallinna Linna Lasnamäe LOV sotsiaalmajas asuva toaga, kus kinnipeetava isa A P elab üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul vabanemisel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise tingimuseks. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine (4 kuriteoepisoodi) ja tapmisega ähvardamine (3 kuriteoepisoodi), mis on toime pandud elukaaslase suhtes. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 1000 euro, mille tasumisest ta huvitatud ei ole ning mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kinnipeetaval puudub ka toetav lähivõrgustik, kes teda saaks vabanemisel abistada. Isikul on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise alkoholi tarvitamist tunnistab, kuid sõltuvust ei tunnista, millest järeldub, et tal puudub motivatsioon vabanemisel alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab alates 20.06.2018 vangla majandustöödel hooldajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Käesolev karistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud kontrollnõudeid ega teinud üldkasulikku tööd. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Haidro Pihti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.