(alates 01.01.2015
lg 2 p 2,3) järgi jaanuaris 2013, 28.12.2013 ja 29.12.2014 toimepandud episoodide eest ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. Haidro Piht tunnistati süüdi
(alates 01.01.2015
lg 1) järgi jaanuaris 2013 ja 04.04.2013 toimepandud episoodide eest ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud karistus 5 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 6 kuud vangistust. Haidro Piht tunnistati süüdi
lg 2 p 2,3 järgi 12.09.2015 toimepandud episoodi eest ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 vangistust ning
lg 1 järgi 12.09.2015 toimepandud episoodi eest ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 1 aasta vangistust Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, kokku 30 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1,3 alusel asendati Haidro Pihtile mõistetud karistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust 507 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemisajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati Haidro Piht Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
Kohtuotsus jõustus 08.06.2017. Harju Maakohtu 23.01.2018 määrusega nr 1-17-4599 pöörati
lg 6 alusel täitmisele Haidro Pihtile Harju Maakohtu 23.05.2017 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud ja 11 päeva vangistust. Haidro Pihti karistuse kandmise alguseks loeti 15.01.
Haidro Piht kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on teadlik, et tal ei ole võimalik isa juurde elama asuda. Enne vangistust ta elas seal, siis keegi ei keelanud tal seal elada. Vabanemisel tal garanteeritud töökohta ei ole, aga ta saaks tööle xxxx ehitusfirmasse, mis asub xxxx. Ta töötas seal ka enne kinnipidamist. Vangistuse ajal ei ole ta lähedastest kellegagi suhelnud. Isa on eakas ning temast enam aru ei saa. Materiaalselt ei toeta teda keegi, vanglas ta töötab ja on saanud ka mingit töötasu. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Haidro Pihti tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Haidro Pihti ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Haidro Piht ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest eeldused selleks ei ole käesoleval juhul täidetud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Nimetatud elukoha näol on tegemist Tallinna Linna Lasnamäe LOV sotsiaalmajas asuva toaga, kus kinnipeetava isa A P elab üürilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt puudub isikul vabanemisel alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise tingimuseks. Seega, kuna kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel elukoht, ei ole isiku vabastamine enne tähtaega võimalik. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine (4 kuriteoepisoodi) ja tapmisega ähvardamine (3 kuriteoepisoodi), mis on toime pandud elukaaslase suhtes. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle ka kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid üle 1000 euro, mille tasumisest ta huvitatud ei ole ning mis tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutab. Kinnipeetaval puudub ka toetav lähivõrgustik, kes teda saaks vabanemisel abistada. Isikul on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise alkoholi tarvitamist tunnistab, kuid sõltuvust ei tunnista, millest järeldub, et tal puudub motivatsioon vabanemisel alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab alates 20.06.2018 vangla majandustöödel hooldajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Käesolev karistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud kontrollnõudeid ega teinud üldkasulikku tööd. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et Haidro Pihti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.