Obsah (4)

§ 619§ 624§ 621§ 627

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-15189 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi G Mu hagi R Hi, S Hi ja Vill

§ 619

). Kostjad maksid käsunduslepingu alusel hageja võlgade katteks kokku 2 161,97 eurot. Kostjad ei tasunud võlgnevust Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Maksuja Tolliametile. Kinnistu müügist said kostjad kasu 19 838,03 eurot (22 000 – 2 161,97 eurot). Kuna pooled ei olnud kokku leppinud käsundisaaja tasus, leiab hageja, et mõistlik tasu käsundi täitmise eest on 1 000 eurot. KOHTUISTUNG 14.12.

1. A
2. Hageja selgitas, et ta pöördus H õ, mis asub Jõhvi XXX asuvas kaubanduskeskuses XXX. Kostjad pidid peale kinnistu müüki maksma ära hageja võlad, mis olid suurusjärgus ca 5 000 eurot ning ülejäänud müügist saadud raha hagejale tagastama. Käsundi täitmise tasus kokku lepitud ei olnud. Hageja hindab tasu suuruseks 1 000 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Asja materjalidest nähtub, et:      6
4. a hilissügisel pöördus hageja õigusbüroosse H XXX, kus kohtus R Higa ning teatas, et tal on võlgnevused ning täitemenetluses on arestitud korteriomand, mille müügi korral hageja jääks eluasemeta. R H kontrollis hageja võlgnevusi hageja ID kaardi abil internetisaidilt www.eesti.ee . 23.12.
5. a andis G M R Hile volikirja (I kd tl 7-8), milles volitas R Hit jagama, võõrandama, sh müüma või kinkima Xxx kinnistut hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele; volikirja tõestas ja koostas Jõhvi notar K Je, tehingu juures viibisid hageja ja kostja
6. 29.12.
7. a sõlmisid G M ja R H lihtkirjaliku kokkuleppe (I kd tl 126), mille kohaselt lepingu eesmärgiks on broneerida ostjale (kostja 1) müüja (hageja) omandis olev Xxx kinnistu ostuhinnaga, mis on võrdne G Mu kohustustega kohtutäiturite ees seisuga 10.12.
8. a. 23.02.
9. a on G M (keda esindas volikirja alusel R H) kinkijana, S M (kinkija endine abikaasa, keda esindas volikirja alusel R H), S H kingisaaja ja müüjana ning Villa Cartelloni OÜ ostjana sõlminud lepingu (I kd tl 9-19), millega: - G M kingib S Hile Xxx kinnistu;  - S H müüb Xxx kinnistu Villa Cartelloni OÜ-le hinnaga 22 000 eurot. Jõhvi notar K Je on 22.09.
10. a koostanud notariaalakti (I kd tl 20-21) selle kohta, et 16.09.
11. a pöördus notari poole konsultatsiooniks G M ning soovis konsultatsiooni kinnistu võõrandamise kohta, kuna volikirjaga määratud esindajalt ei õnnestunud tal enda sõnade kohaselt infot saada. G Mule prinditi välja 23.02.
12. a leping.
13. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, pooled vaidlevad käsunduslepingu sisu üle. Vaidlust ei ole ka selles, et enne kinnistu müüki on kostjad tasunud osaliselt hageja võlgnevuste katteks kokku 2 161,97 eurot (1 000 eurot A Š ja 1 161,97 eurot kohtutäitur A K, I kd tl 136).
14. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. 20.

§ 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talleselle eest tasu, kui selles on kokku leppinud.

1. Kohus leiab, et pooled sõlmisid käsunduslepingu, mille sisuks oli, et kostjad 1 ja 2 võõrandavad hagejale kuuluva kinnistu ning saadud raha eest tasuvad hageja võlgnevused kolmandatele isikute. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kui inimene pöördub õigusbüroosse õigusabi saamiseks (milleks olid hageja võlaprobleemid ning oht läbi täitemenetluse kaotada kodu), loobub ta oma varast õigusbüroo töötajate kasuks ning lubab neile tasuks oma kinnisasja. Usutavamad on hageja väited, et käsundusleping hõlmas kinnistu müüki ja müügist saadud rahast hageja võlgade tasumist ning ülejäänud kinnistu müügist saadud raha tagastamist hagejale.
2. Kostjate seisukohad ei ole usaldusväärsed ning nende sellele viitavad järgmised asjaolud. 22.
3. 29.12.
4. a kinnistu müügi eelleping (broneerimisleping) on koostatud lihtkirjalikus vormis ning on oma olemuselt vastuoluline (nt punkt 4.4 – korterisse jääb ilma mööblita; punkt 4.2 – osapooled on kokkuleppinud, et notariaalne võlaõiguslik müügileping sõlmitakse pärast pärandvara vormistamist; punkt 5.1 ja 5.3 – viide kokkuleppe punktis 3.1 mainitud rahasummadele; punkt 5.2 - viide kokkuleppe punktis 4.2 mainitud ettemaksule). 22.
5. Kostjad on jätnud pikema aja jooksul (vähemalt 23.02.
6. a kuni septembrini
7. a) hagejat teavitamata kõigist käsundi täitmisega olulistest asjaoludest (

§ 624

lg 1) ning ei ole esitanud käsundisaajale ülevaadet käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega (

§ 624lg 2).

22.

1. Peale tehingu tegemist on kostjad asunud hagejat vältima. 7 22.
2. Kohtule teadaolevalt ei ole H Õ maine mitte just kõige parem ning ka Viru Maakohtu menetluses on olnud mitmeid kohtuvaidlusi, kus petetud kliendid on nõudnud õigusbüroolt makstud raha tagasi.
3. Asja materjalidest nähtub, et R H ja S H on saanud hageja kinnistu müügi eest 22 000 eurot. Kostjad on täitnud hageja eest kohustusi kogusummas 2 161,97 eurot ning ei ole ülejäänud summat hagejale tagastanud.

§ 621lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Käesolevas asjas kostjad seda teinud ei ole. 24.

§ 627

lg 1 kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
2. Kohus nõustub hagejaga, et käesolevas asjas on mõistliku tasu suurus 1 000 eurot.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele 18 838,03 eurot (22 000 – 1 000 – 1 161,97 – 1 000). Hageja on ebaõigesti arvestanud nõude suuruse 18 839 eurot (+ 0,97 eurot). MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1). 27.
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostjate kanda. 27.
6. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjatelt välja hageja menetluskulud, milleks on 900 eurot õigusabikulud (II kd tl 64-66). 27.
7. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud. 27.
8. Hageja menetluskulud on põhjendatud ning õigusabi kulud on kooskõlas asja menetluses tehtud toimingutega. 8 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 9