Asjaolud ja kohtu põhjendused
) § 444 lg 3). 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 2 lõpetatakse. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Harju Maakohus andis 02.04.2018 kohtumäärusega hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sama määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 650 eurot. Vandeadvokaat Urmas Arumäe esitas 05.04.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Vandeadvokaat on kohtule 13.06.2018 esitanud piirmäära tõstmise taotluse ning kokku palub esindaja osutatud riigi õigusabi eest välja mõista 650 eurot, mis koos käibemaksuga on summas 780 eurot. Riigi õigusabi korras määratud esindaja taotleb tasu piirmäära tõstmist, kuivõrd käesoleva asja keerukuse tingis materjalide rohkus, korduvad kohtumised ja pidevad vestlused kliendiga. Kohus rahuldab esindaja 13.06.2018 taotluse suurendada tasu piirmäära. Kohus leiab, et vandeadvokaat Urmas Arumäe poolt esitatud 05.04.2018 tasutaotlus tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 alusel rahuldada. Kohus määrab vandeadvokaadi Urmas Arumäe tasuna tema poolt osutatud riigi õigusabi eest 780 eurot, mis sisaldab käibemaksu summas 130 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus mõistab kostjalt
lg 1 ja
lg 3 järgi riigituludesse välja 780 eurot hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ning 650 eurot riigilõivu, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Kostjal tuleb
lg 5 kohaselt tasuda 1 430 eurot (780 eurot + 650 eurot) riigituludesse käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole ning kostjal tuleb
lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.