KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3205 Tsiviilasi GT av

) § 143 lg 4) ja jätta avaldaja suhtlemise kord lastega kindlaks määramata.

1. Laste huvides on, kui kohus keelab laste vanaemal lastega suhelda. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-15-9971 tehtud määrusele tegeles Põhja-Tallinna Valitsus pere probleemidega alates
2. aastast. Avaldaja teadis laste vanemate eluviisist, aga ei teinud omalt poolt mitte midagi, et muutuda laste elu. Tulekahjus tekkis M-l vingugaasimürgitus, mis kajastus tema psüühikas. Pärast tulekahju võttis avaldaja enda juurde ainult M1, jättes M kohutavatesse tingimustesse koos bioloogiliste vanematega.
3. Avaldaja ei soovi teha koostööd laste kasvatamises, s.o loobumine määratud kohtumisest spetsialistiga, korduv eestkostjate palvete eiramine, eestkostjate pere reeglite (päevarežiimi, arvutimängude keelu ja ühe lapse eelistamist teistele) 2 mittejärgimine, “Jehoova tunnistajate” ideede propageerimine lastele, kolmandale isikule kohtumiste lubamine lastega (laste tädi ja bioloogilise isaga, kelle suhtes oli hooldusõigus täielikult ära võetud) eestkostjatele teatamata. Avaldaja näitab oma käitumise ja suhtumisega, et ta ei ole huvitatud kaasa aitama laste kasvatamisel vaid raskendab olukorda, seab oma tingimusi ja mõjutab lapsi negatiivselt. Avaldaja rikub regulaarselt saavutatud kokkuleppeid, mis segab laste eduka kohanemise kulgu.
4. Alates 15.12.2015 elavad lapsed eestkostjatega. Kui lapsed tulid eestkostjate perre, olid nad kergesti ärrituvad ja raskesti hallatavad. Vanemate laste vahel oli väljapaistev viha ja vaenulikkus üksteise vastu. Eestkostjad konsulteerisid regulaarselt pere mentoriga IK-ga. 3,5 kuu möödudes täheldasid arstid väga häid tulemusi eestkostjate ja laste vahelistes suhetes. Põhiülesandeks esimestel aastatel kasuperes on rahulik kohanemine uue perekonna reeglitega, selle väärtuste ja nõudmistega. Nimetatu oli võimatu avaldaja pideva vastupanu ja soovimatuse tõttu. Avaldaja ei ole laste jaoks see isik, kellega suhtlemine annaks häid tulemusi, vaid muutis olukorra konfliktsemaks ja keerulisemaks. Sellest ajast, kui lapsed ei ole näinud oma vanaema ning ei ole temaga suhelnud, on olukord peres stabiliseerunud, lapsed on muutunud rahulikumaks ning lastel ei tekkinud igatsust vanaema järgi. Avaldaja seisukoht vastuavalduse suhtes
5. Avaldaja palus jätta rahuldamata eestkostjate vastuavalduse.
6. Avaldaja ei mõjuta lapsi negatiivselt. Vastutavalduse rahuldamine ei ole laste huvides, kuna lapsed tunnevad oma vanaema ning soovivad temaga suhelda. Asjaolu, et lapsed, eriti M1, soovivad veeta aega koos avaldajaga, ei saa neid kuidagi negatiivselt mõjutada. On ilmselge, et pärast avaldajaga suhtlemist, on lapsed rohkem erutatud võrreldes tavapärasega, kuna kohtumised on niivõrd harvad, et nad tekitavad lastes palju emotsioone. Avaldajat ei saa süüdistada selles, et lapsed väljendavad oma tundeid. Avaldaja kui laste bioloogiline vanaema, kes neid armastab, soovib tagada lastele. Lastekaitseseadus sätestab lapse õiguse suhtlemisele lähedaste sugulastega. Lastega suhtlemise piiramiseks peab olema mõjuv põhjus, mis käesoleval juhul puudub. Eestkosteasutuse I seisukoht
7. 24.03.2017 seisukohas märkis Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus, et eestkosteasutusele on arusaadavad põhjendused, miks eestkostjad ei soovi, et lapsed kohtuksid oma vanaemaga – neil kordadel, kui lapsed viibisid vanaema juures, olid nad koju tagasi tulles sõnakuulmatud ja ärritunud, ei järginud kodus kehtestatud reegleid, samuti rääkis MM selliseid asju, mis kahjustas teiste laste huve. Antud juhul on vanaema laste elus olnud siiski aastate jooksul oluline inimene. Kuigi eestkostjate hinnangul kahjustab vanaema laste heaolu, peab siiski eestkostepere arvestama vanaema eelnevat rolli laste elus. Laste ja vanaema vahel on vanaema enda kinnitusel lähedane suhe. Nõmme Linnaosa Valitsus on seisukohal, et laste suhtlemine vanaemaga tuleb korraldada terviklikult laste parimaid huve järgides. Laste igakülgse heaolu eest vastutavad käesoleval ajal eestkostjad. Kui eestkostjate hinnangul ei ole laste huvides ööbida oma vanaema juures, sest vanaema ei suuda tagada eestkostetavate poolt kehtestatud reeglite järgimist, siis oleks asjakohane toetada laste ja vanaema kohtumisi mujal, sh avalikes mängutubades, kohvikus jms. Lastekaitsetöötaja hinnangul võiksid lapsed vanaemaga kohtuda ühel korral kuus päevasel ajal. Oluline on leida viis, kuidas saavutada laste eestkostjate ja vanaemaga kokkulepped, millest kõik osapooled suudavad kinni pidada. See eeldab regulaarseid vahetuid kohtumisi vanaema, eestkostjate ja lastekaitsetöötajate osavõtul. 3
8. 08.05.2017 esitas eestkosteasutus seisukoha vastuavalduse suhtes. Eestkosteasutus ei ole nõus eestkostjate seisukohaga keelata vanaemal lastega kohtumised. Eestkosteasutuse II seisukoht
9. 24.03.2017 seisukohas leidis Põhja-Tallinna Valitsus, et 10.05.2016 määrusega tsiviilasja nr 2-15-18575 raames kompromisskokkuleppega kindlaks määratud vanaema ja vanaisa kohtumised alaealiste lastega ei toimunud laste huvidest lähtuvalt, kuna vanaema ei pidanud kokkulepetest kinni, rääkis lastega teemadel, millistel ta ei peaks rääkima, jätkas religioonipropagandat ja oma reeglite kehtestamist. Pärast vanavanematega kohtumist on lapsed segaduses ja ei tea, keda ja mida uskuda. Nad ei tea, mida nad tohivad rääkida, mida mitte. Vanaema teeb lastel vahet, eelistades vanemat venda noorematele. Selline suhtlus vanavanematega häirib igapäeva rutiinide ja turvalisuse väljakujunemist eestkosteperes. Avaldaja on keeldunud eestkosteasutuse soovitusest kasutada EELK perekeskuse tugiteenust, et lapsi kasvatava perega erimeelsusi lahendada ning laste parimatest huvidest lähtuvalt probleemidele lahendusi leida. Vanaema senini puudulik huvi lapsi kasvatavate inimestega usaldusväärse suhte loomiseks näitab, et vanaema seab esikohale ainult enda huvid. Laste suhtlemine vanaemaga segab laste adaptsiooni uues peres ning lõhub peres juba saavutatud stabiilsust, seega ei toeta eestkosteasutus avaldaja avaldust ja palub jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutus tegi alternatiivse ettepaneku, et laste vanaema võiks lastega kohtuda laste sünnipäevadel, kontrollitud keskkonnas, eeskostjate juuresolekul.
10. 11.05.2017 seisukohas palus eestkosteasutus jätta vastuavalduse rahuldamata osas, milles eestkostjad palusid keelata vanaemal lastega suhelda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja
11. 10.05.2017 seisukohas toetas lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukohta. Kuna lastele on kindlasti oluline, et nende elus osaleks ka vanaema, siis loodab esindaja, et nõustamise käigus õnnestub erimeelsused lahendada ja seejärel saab toimuma ka laste järjepidev suhtlemine vanaemaga. Esimese astme kohtu määrus
12. Harju Maakohtu 28.02.2018 määrusega määrati kindlaks avaldaja ja laste vaheline suhtlemise kord selliselt, et lapsed kohtuvad avaldajaga Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse korraldamisel. Edaspidiste vabas keskkonnas toimuvate kohtumiste eelduseks on, et lapsed on vanaemaga kohanenud; vanaema kohtleb lapsi võrdselt ning vanaema järgib lastega suhtlemisel eestkostjate reegleid ja nõudmisi. Maakohus jättis vastuavalduse läbi vaatamata, kuna vastuavaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 17.

§ 143

lg 4 esimese lause kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda, keelata tal lapsega suhtlemise või seda piirata. Kohus võib asjassepuutuvale isikule panna kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist.

1. Avaldaja on laste vanaema, seega neile väga lähedane isik. Laste huvides on suhelda neile lähedase isikuga. Laste vanaema on lastele lähedane isik, nende ainuke side päritoluperekonnaga. Lastel on õigus omada lähedasi suhteid lähima sugulasega ja õigus teada oma päritolu. Lapsed on käesolevaks ajaks peres kasvanud kaks aastat ja kaks pool kuud ja tõenäoliselt ei ole enam endisel viisil haavatavad ja mõjutatavad. Vanaemaga suhtlus ei saa olla enam sellise kaaluga kui varem, kuna lastel on nüüd pere ja neile olulised täiskasvanud. 4
2. Eestkostjad teostavad laste kogu hooldusõigust ja määravad kogu laste elukorralduse, ka selle, kellega ja kuidas lapsed suhtlevad. Seega peab vanaema lastega suhtlemisel täitma eestkostepere antud juhiseid ning asjaolu, kas vanaema tegevus ka objektiivselt võttes lapsi kahjustab või mitte, on teisejärguline, kohtul ei ole vaja seda hinnata. Oluline on eestkostjate hinnang, et vanaemaga suhtlemine takistab laste perega kohanemist, eestkostjate poolt lastele kehtestatud reeglite järgimist. Kaks vanemat last on kasvanud bioloogilise emaga rasketes oludes ning hiljem turvakodus. Noorim laps on kasvanud turvakodus. Enne eestkosteperre asumist polnud lapsed kogenud normaalset pereelu ja toetavaid lähedussuhteid. Eestkostjad on kirjeldanud, kui raskes psüühilises seisundis lapsed eestkostjate perre saabusid ning millist igapäevast vaeva eestkostjad on näinud laste tavaellu adapteerimisel, neile toetava kasvukeskkonna tagamisel ja neile vanemliku läheduse pakkumisel. Eeltoodust tulenevalt on eriti oluline arvestada eestkostjate nõudmistega, kuna just nemad tagavad laste igapäevase kasvukeskkonna ning peavad lastega igas olukorras toime tulema.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates, kaaludes erinevaid asjaolusid, oluline vanaema ja laste suhete säilitamine. Kuna lapsed on keerulise taustaga ja vanaema ei ole ilmutanud piisavat, laste huve arvestavat koostöövalmidust, peavad kohtumised esialgu toimuma kontrollitud keskkonnas. Vanaema ja lapsed ei ole käesolevaks ajaks suhelnud ligi aasta ja lapsed on tõenäoliselt vanaemast võõrdunud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et lapsed ja vanaema hakkavad kohtuma Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse korraldamisel. Edaspidi, kui lapsed on vanaemaga kohanenud ja vanaema on õppinud lastega käituma selliselt, et kõik lapsed tunnevad ennast vanaema jaoks võrdsetena ja vanaema ei eira eestkostjate nõudmisi laste ja vanaema suhtlemisel, võivad kohtumised toimuda muus keskkonnas.
4. Eestkostjad on esitanud vastuavalduse, mille nõue on jätta suhtlemiskord lastega kindlaks määramata. Kohus jättis vastuavalduse läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Vastuavaldus ei sisalda nõuet ja on oma sisult vastus põhiavaldusele, mitte aga eraldi nõue. Määruskaebus
5. Eestkostjad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada eestkostjate vastuavaldus ja jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja suhtlemiskord lastega kindlaksmääramata. Kaebajad paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda.
6. Maakohus ei ole lähtunud laste huvidest vaid hoopis avaldaja huvidest. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et alates
7. aastast on Põhja-Tallinna Valitsus tegelenud pere probleemidega. Lapsed sattusid mitu korda turvakodusse ja vanaema ei teinud mitte midagi selleks, et muuta laste elu ja võtta enda peale vastutus laste kasvatamise osas. Kõik vanaema väited selle kohta, et tal ei lastud lastega tegeleda, ei vasta tegelikkusele ja on vastuolulised, sest tegelikkuses vanaema ei olnud huvitatud sellest, et tegeleda laste kasvatamisega ja olla nende jaoks lähedaseks inimeseks. Laste eestkostjad selgitasid avaldajale, milliste laste psühholoogiliste ja kasvatuslike probleemidega tuli neil kokku puutuda. Vanaema ei üritanud selles osas eestkostjaid aidata, vaid vanaema käitumise ja suhtumise tõttu olukord lastega halvenes ja muutus kontrollimatuks. Maakohus on jätnud arvestamata tunnistaja IK poolt 23.01.2018 istungil antud ütlustega.
8. Kohus määras eestkoste laste suhtes põhjusel, et anda lastele võimalus omandada uus, täisväärtuslik perekond, kus nende eest hoolitsetakse ja tagatakse täisväärtuslik hooldus. Sugulussidemete säilitamine on laste jaoks tähtis, kuid see ei saa segada laste poolt 5 rahuliku pereelu omamist. Ajal, mil üritati tagada laste ja avaldaja suhtlus, toimusid pidevad tülid laste vahel ja eemaldumine üksteisest (vanema lapse eemaldumine noorematest), samuti tekkis vanema lapse ebausk, salajasus ja kinnisus eestkostjate ees. Vanem poiss M1 hakkas valetama ja tajus närvipinget, mis väljendus tema tasakaalutus käitumises. Suhtlemine vanaemaga mõjutas negatiivselt eestkostjate pingutusi luua kontakti lastega, mis oleks soodustanud laste kiirema kiindumuse arengut eestkostjatesse. Eestkostjatel tekkisid raskused laste kaasamises eestkostjate pere tavadesse ja väärtustesse. Selle põhjuseks oli avaldaja poolt eestkostjatega kokkulepitud reeglite, nagu režiimi järgimine, nutiseadmete kasutamise keeld, võrdväärne suhtumine kõikidesse lastesse, usuliste tõekspidamiste propaganda puudumine, pidev mittejärgimine.
9. Antud hetkel on lastel sõbralik ja hoolitsev suhtumine üksteisse ja eestkostjatel õnnestus lõppude lõpuks luua usalduslikud suhted lastega, sh tänu sellele, et suhtlemine vanaemaga oli täielikult lõpetatud. Lastel on täpne graafik. Lapsed käivad regulaarselt spordisektsioonides ja saavad kodus eraõpetajalt täiendavat koolitust ja ettevalmistust kooliks. Turvakodu lastele on väga tähtis kehtestada konkreetsed käitumisraamid ja luua nende jaoks režiim ja rutiin, samuti kaitsta neid tugevate emotsionaalsete vapustuste eest. Eestkostjad ei varja laste eest tõde, lapsed teavad, et nad on turvakodust ja et neil on olemas vanaema. Samuti teavad nad põhjustest, miks lapsed vanaemaga ei kohtu ning lapsed võtavad seda olukorda rahulikult ning ei tunne huvi vanaemaga suhtlemise võimaluse vastu.
10. Maakohus jättis vastuavalduse ebaõigesti läbi vaatamata. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta leidis, et vastuavaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning et vastuavaldus ei sisalda eraldi nõuet. Esitatud vastuavaldus on laste huvides. Kohus võib lapse huvides keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise või seda piirata (

§ 143lg-d 4, 5).

Eestkostjatele kuulub mh laste isikuhooldus, mis hõlmab õigust määrata isikud, kellega laps võib suhelda ning vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda (

§ 172, § 126 lg 2).

Tegemist on lastega, kes olid jäetud ilma vanemliku hoolitsuseta ning on puutunud kokku negatiivsete sündmustega (peres valitses vägivald ning ohtlik keskkond vanemate eluviisi tõttu). Avaldaja ei ole laste jaoks see isik, kellega suhtlemine annaks häid tulemusi, olukord muutub hoopis konfliktsemaks ja keerulisemaks. Avaldaja ei soovi järgida soovitusi ja palveid, ei soovi teha koostööd. Antud olukorras suhtlemine vanaemaga ei saa olla kooskõlas laste huvidega ja nn “päritoluperekonna sidemete” säilitamine ei saa üles kaaluda lapse emotsionaalset ja psüühilist seisundit, milline alles hakkas normaliseeruma eestkostjate poolse raskete pingutuste ja suure töö tulemusel. Menetluse edasine käik

1. Eestkosteasutus I ja lastele määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata selles osas, milles kaebajad palusid jätta kindlaks määramata suhtlemiskorra laste ja vanaema vahel.
2. Eestkosteasutus II palus määruskaebuse rahuldada.
3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 6
5. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
6. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud vastuavalduse ebaõigesti läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et avaldus ei ole esitatud avaldajate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus tugines sellele, et vastuavalduse nõue on jätta suhtlemiskord lastega kindlaks määramata, mis on oma sisult vastus põhiavaldusele, mitte aga eraldi nõue. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et puudutatud isikud on vastuavalduses esitanud ka eraldi nõude keelata GT-l lastega suhelda. Seda nõuet ei ole maakohus üldse käsitlenud.

§ 143

lg 4 alusel võib kohus lapse huvides keelata kolmandal isikul lapsega suhtlemise. Seega on nõue esitatud õiguslikul alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka selle vastuavalduse nõude osas.

1. Maakohus on avalduse rahuldanud ja määranud suhtluskorra. Kuid selline suhtluskord, et lapsed kohtuvad avaldajaga Tallinna Perekeskuses eestkosteasutuse korraldamisel, ei ole tegelikult kohtu poolt määratud ja täidetav suhtluskord. Eestkosteasutus võib korraldada lastega kohtumisi kolmandate isikutega ka ilma kohtumääruseta, kui laste seaduslikud eestkostjad sellega nõustuvad. Ilma eestkostjate nõusolekuta ei ole aga võimalik ka antud kohtumäärust täita.
2. Maakohtu määrus ei ole ka sisuliselt põhjendatud ega vasta sellisena TsMS § 659 ja § 442 lg-s 8 sätestatule.

§ 143

lg 4 sätestab, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda. See tähendab, et igal konkreetsel juhul tuleb välja tuua ja põhjendada, miks antud juhul on laste huvides suhelda vanaemaga, vaatamata eestkostjate vastupidisele seisukohale. Seejuures ei piisa ringkonnakohtu hinnangul üksnes viitamisest sellele, et tegemist on vanaemaga, see on lastele lähedase isikuga.

§ 143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sellist õigust ei sätesta seadus vanavanemate osas.

§ 143

lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Õigust nõuda kohtus suhtluskorra kehtestamist seadus vanavanematele ette ei näe. Seega ei saa ringkonnakohtu hinnangul avaldust rahuldada pelgalt selle tõttu, et avaldaja on laste vanaema, kes soovib lastega suhelda. Üldjuhul on kindlasti lapse huvides suhtlemine lähisugulastega, kuid kui suhtlemisel on tekkinud probleemid, tuleb hinnata konkreetseid asjaolusid.

1. Eestkostjad on toonud välja, milliseid probleeme ja raskusi laste kasvatamisel tekitas vanaema ja laste suhtlemine, miks nad vanaema ei usalda ja leiavad, et suhtlemine toob lastele kaasa rohkem kahju kui kasu. Neid eestkostjate väiteid ei ole maakohus hinnanud ega ümber lükanud. Maakohus märgib vaid, et lapsed on käesolevaks ajaks eestkostjate peres kasvanud rohkem kui kaks aastat ja tõenäoliselt ei ole enam endisel viisil haavatavad ja mõjutatavad ning vanaemaga suhtlus ei saa olla enam sellise kaaluga kui varem, kuna lastel on nüüd pere ja neile olulised täiskasvanud. Tegemist on kohtu oletusega, millel see oletus põhineb, asja materjalist ei nähtu.
2. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama kõiki puudutatud isikute vastuväiteid, sealjuures vajadusel kasutama spetsialistide abi, et välja selgitada vanaema ja laste suhtlemise erinevaid võimalusi ning nende võimalikke positiivseid ja negatiivseid tagajärgi käesoleval ajal ning selle alusel otsustama, kas üldse, ja kui, siis millisel kujul, on võimalik avalduse rahuldamine.
3. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu