lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning tema suhtes kohaldati
lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.
lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt
§s 75 sätestatule. T V allutati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 toodud kontrollnõudeid.
lg 1 p 2 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenuse korraldab kohalik omavalitsus – Rakvere linn).
lg 1 p 10 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (sealhulgas A I) ning 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsima endale töökoha või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohtuotsus jõustus 04.04.
lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.
lg 4 alusel allutati T V üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima
Viru Maakohtu 28.09.2018 otsus ei ole jõustunud. T V ei õpi ega tööta ning ta on lihtsalt tegevusetu. Kriminaalhooldusalusele on kahel korral broneeritud aeg xxxx MTÜ-s xxxx, kus viiakse läbi sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust, kuid kriminaalhooldusalune ei ole sinna jõudnud. T V on toonud vabanduseks unustamise ja viimasel korral ei olnud kriminaalhooldusaluse emal aega kriminaalhooldusalusega kaasa minna. T V ei täida korrektselt registreerimiskohustust. 21.08.2018 oli kriminaalhooldusalusel aeg psühhiaatri vastuvõtule, et tegeleda alkoholiprobleemiga, kuid T V ei läinud vastuvõtule. Seega on 2 kriminaalhooldusalusel lisakohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 03.09.2018 täitmata. Kriminaalhooldusalune suhtub kriminaalhooldusesse ükskõikselt. Kriminaalhooldusametnik on eeltoodut arvesse võttes teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada kriminaalhooldusalusele T Vle määratud käitumiskontrolli tähtaega veel 2 kuu võrra. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne on põhjendatult esitatud ning erakorralises ettekandes esitatud taotlus kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Erakorralisest ettekandest nähtub, et T V on rikkunud 03.09.2018, 04.09.2018, 17.09.2018 ja 25.09.2018
lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusalune on kirjalikult antud seletustes põhjendanud registreerimisele mitteilmumisi sellega, et ta unustas, ei teadnud või ei jõudnud. Samuti kohustati T V
lg 1 p 2 alusel osalema käitumiskontrolli ajal sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel, kuid kriminaalhooldusalune ei ole kahel korral ettenähtud ajal rehabilitatsiooniteenusele pöördunud. T V kohustati pöörduma hiljemalt 03.09.2018 alkoholivastasele ravile, kuid isik ei ole erakorralise ettekande esitamise seisuga temale kohtu poolt määratud kohustust täitnud. Lisaks eeltoodule ei ole kriminaalhooldusalune otsinud endale töökohta ega jätka õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohus leiab, et eeltooduga on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kriminaalhooldusaluse kirjalikest seletustest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis rikkumisi võiksid õigustada ning leiab, et T V on kõnealused rikkumised pannud toime teadlikult ja tahtlikult. T V on vaatamata korduvatele hoiatustele ning erakorralistele ettekannetele jätkanud käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete rikkumisi ning T V järjekordsed rikkumised kinnitavad seda, et isik ei ole motiveeritud ennast muutma. Kohus leiab, et käitumiskontrolli tähtaja pikendamine veel kahe kuu võrra on hädavajalik, et suunata kriminaalhooldusalust õiguskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare 02.10.2018 esitatud erakorralise ettekande ning pikendab T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 04.10.2019. 3 Maakohus juhindus eeltoodust ja
MS § 387, § 383, § 384 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.