Obsah (8)

§ 76§ 75§ 751§ 78§ 184§ 25§ 64§ 65

1-17-2964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-2964 (16240100122) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm T

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Mihhail Wanscheidt Viru Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määrata Mihhail Wanscheidtile katseaeg, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 26.10.2020. Määrata Mihhail Wanscheidt katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Mihhail Wanscheidti järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-17-2964 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 10) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata Mihhail Wanscheidti elektroonilise valve pikkuseks 6 (kuus) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Mihhail Wanscheidti vangistusest vabanemisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Mihhail Wanscheidtilt menetluskuluna riigituludesse 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja 36 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile, elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale. süüdimõistetu Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 08.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Wanscheidti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.05.2017 otsusega tunnistati M. Wanscheidt süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust.

M. Wanscheidt tunnistati süüdi ka

§ 25

lg 2, § 26 lg 1 - § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel talle liitkaristuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.01.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse ehk 60 tunni üldkasuliku töö võrra ning M. Wanscheidtile mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aasta ja 1 kuu pikkune vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.

2. Kinnipidamisasutuses M. Wanscheidti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on M. Wanscheidt kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, samuti isikud, kellelt on võimalik varastada ja temaga lähisuhtes olevad naisterahvad. Oht võib seisneda füüsilise valu tekitamises ning 2 1-17-2964 ähvardamises tekitada kehavigastusi narkootiliste ainete tarvitamisel. Oht on kõige tõenäolisem sõltuvuskäitumise süvenemisel, narkootikumide, alkoholi tarbimisel ja grupi mõjul. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.
3. Kriminaalhooldaja teeb kohtule ettepaneku, juhul, kui kohus otsustab M. Wanscheidti vabastada enne tähtaega, määrata talle käitumiskontrolli ja katseaja pikkuseks ära kandmata karistuse osa, s.o kuni 26.10.
4. Lisaks tuleb M. Wanscheidtile määrata

§ 75lg 2 pdes 2, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas 27.08.2018 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida M. Wanscheidti elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elukohakontrolli järgselt andis kriminaalhooldaja hinnangu, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M. Wanscheidti ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. M. Wanscheidt rääkis 29.10.2018 kohtuistungil, et tema üldprobleemiks on narkootikumide tarvitamine. Poolteist aastat tagasi tuli vanglasse sotsiaaltöötaja, kes pakkus talle läbida rehabilitatsiooniteenust. Wanscheidt nõustus sellega uudishimu tõttu ning esimene, mida ta seal teada sai oli see, et tema narkosõltuvus on haigus, mis on progresseeruv ja kestev. Ka selle ravi on järjepidev tegevus anonüümsete narkomaanide grupis. Mõnes mõttes andis see talle impulsi selleks, et ta saaks mõelda, kuidas normaalne inimene saab edasi elada. Töötamine füüsilise ja vaimse tervise osas, sotsiaalsed oskused – kõik see paneb tema hinnangul kokku tervenemise protsessi. Tema hinnangul võib isegi narkosõltuvusega inimene olla edukas, kuid selleks peab enda nimel pidevalt tööd tegema. Ta lisas, et hoidumine on vaid ajutine lahendus ning pikaajaliselt ei ole sellel perspektiivi, see ei sõltu narkomaanist või alkohoolikust endast vaid hoopis nii-öelda välistest faktoritest, tuues selle juurde järgmise näite: „Sõltub sellest, kui inimest võetakse ära sellest ringkonnast, kus narkootikumid on kättesaadavad ja viiakse külla üheks kuuks vanaema juurde ja vanaema juures on värske õhk, saun, on vanaema pirukad, on piim, inimene saab endale hea ilme ning kui lähedased tulevad kuu aja pärast ja näevad seda, siis nad mõtlevad, et inimene võib narkootikume mitte tarvitada. Nad võtavad tagasi linna ja inimene alustab uuesti tarvitamist, sest ei hoidumine ega mingid pirukad ei anna inimesele võimalust mitte tarvitada narkootikume. Sama puudutab ka vanglat, näiteks kui süüdimõistetu ei tarvita pool aastat või viis aastat ega tööta endaga, tal on hea väljanägemine ja väljudes vanglast ta arvab, et ta on selline tubli. Pärast väljudes vanglast, inimene hakkab jälle tarvitama, siis paneb toime kuritegusid ja paremal juhul sattub tagasi vanglasse. Tarvitamisest hoidumine ei mõjuta narkootikumidest äraütlemist.“ Wanscheidt selgitas sedagi, et tal oli kogemus kui ta mõnda aega ei tarvitanud narkootikume, kuid tulles 1,5 aastat tagasi gruppi, valis ta raskema ja pikaajalisema viisi, läbis kõik sotsiaalprogrammid ning see näitab tema hinnangul tegusid, mida ta on enda tervenemiseks teinud. Ta viitas ka asjaolule, et kogu selle aja vältel puuduvad tal distsiplinaarkaristused, sh on ta töötanud anonüümsete narkomaanide grupis ning teinud koostööd psühholoogiga. Ta on teinud enda poolt kõik, et saaks oma elu parandada. Wanscheidt avaldas kirglikult arvamust, et meie ühiskonnas räägitakse narkootikumidest ja alkoholist, aga suurem osa inimesi ei taha sellele probleemile tähelepanu pöörata. Sõltuvusest vabanemiseks on vajalik sotsiaalselt kindlustatud inimeste kaasabi, selleks, et saada nendelt usaldust ja et sellised inimesed paneksid tähele neid pingutusi. Wanscheidt rääkis ka 4-kuulisest viibimisest 2016 aastal rehabilitatsioonikeskuse Soomes, kust ta omal soovil lahkus, et see rehabilitatsioonikeskus oli usulise kallakuga ning seal polnud tegemist psühholoogiaga. Muuhulgas lisas Wanscheidt, et ta helistab praegu 3 1-17-2964 vabaduses olevatele anonüümsetele narkomaanidele 1-2 korda nädalas ning suhtleb nendega, sest ilma nende oskuste kasutamiseta on väga raske. Ta on seisukohal, et elektrooniline valve sobib talle, kuna see on väga distsiplineeriva mõjuga. Vabaduses olles toetavad teda inimesed, kes elavad x ja töötavad x. 6 aastat tagasi tarvitas ta nendega narkootikume, kuid praegu on nad puhtad, neil on perekond, sõidavad heade autodega ning tõmbavad ka tema sellest välja, ka toetavad teda selle eesmärgi nimel ka ema ja isa. Edasis on tal plaanis tegeleda tervenemisega, siis töö ja õppimisega. Vanglast vabanedes läheb ta minimaalse palga eest tööle väiksesesse ehitusfirmasse, mis tegeleb katustega, ning tema töö sisuks on abistada firmajuhti, tegeleda reklaamiga ning võtta vastu tellimusi, kuna ta tunneb arvutiasja. Ta lisas, et kui ta vabastataks, siis jääks talle piisavalt raha selleks, et osta süüa, tegeleda spordiga ning oma probleemidega. Saab aru, et peab oma võlad tasuma. Wanscheidt palus kohtult abi ja toetust tema poolt tehtud tööle ning palus toetada tema tingimisi vabastamist ning nõustus kõigi kriminaalhooldaja pakutud kohustustega.
3. Kaitsja osutas sellele, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. M. Wanscheidti käitumine pikaajalise karistuse kandmise ajal on väga hea. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: ta töötas majandustöödel koristajana, probleeme ei esinenud, osales riigikeele õppimisel, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, läbis sõltuvusrehabilitatsiooni, osales vangistuses 38 korral anonüümsete narkomaanide tugigrupis, omandas keevitaja eriala, tal ei olnud distsiplinaarkaristusi. Seega on kaitsja arvamusel, et kinnipeetav M. Wanscheidt on pikaajalise vangistuse ajal teinud reaalseid pingutusi oma käitumise muutmiseks. Tal on kindel elukoht. Vabanemise korral on tagatud töökoht x. Talle on mõistetud vanglakaristus

§ 184

lg 2 järgi aga sama kuriteo raskus ei välista ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Riigikohtu kohtumääruse kohtuasjas nr 3-1-112-17 punktist 21 tulenevalt ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist toimepandud kuriteo raskusega. Selle kohtumääruse punktist 28 tuleneb, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja seda tuleb arvestada. Viru vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist arvatavasti sel põhjusel, et kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on 69%. Tuleb märkida, et viimane kuritegu ei ole seotud vägivallaga. Kaitsja arvab, et ülejäänud riske võib vähendada kriminaalhoolduse käigus. Kinnipeetav tunnistab, et kuritegusid pani toime nii narkootikumide ostmiseks kui ka materiaalse kasu saamise eesmärgil edaspidiseks tarvitamiseks. Vangistuse ajal M. Wanscheidt läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, sõltuvusrehabilitatsiooni ja kogemusnõustamise seoses uimastite tarvitamisega. Viru Vangla iseloomustuses on märgitud, et vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust tal ei ole. Seega arvab kaitsja, et käesoleval ajal võib öelda, et on langenud ära asjaolu, mis oli peamiseks kuriteo toimepanemise põhjuseks, see kindlasti vähendab uue kuriteo toimepanemise riski. Vangistuse ajal on M. Wanscheidt teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest, omab tugevat motivatsiooni muuta enda varasemat käitumist ja elab edasi seadusekuulekalt. Kokkuvõtvalt arvab kaitsja, et M. Wanscheidti suhtes on karistuse eesmärk täidetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus, tutvunud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Mihhail Wanscheidti võib vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohas, mis on kohtule 4 1-17-2964 antud juhul ka teada.

§ 76

lg 2 punkti 1 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud lisaks ka

§ 75lg 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Mihhail Wanscheidti puhul on tegu justnimelt selle vabastamise alusega ning ta on väljendanud selgelt oma nõusolekut alluda nii elektroonilisele valvele kui ka muudele tingimustele, mis talle katseajaks peaks pandama. 10.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast

§ 76lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja möödumist sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Isiku käitumine vangistuses
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Wanscheidtile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt töötas ta 03.12.2016 kuni 31.01.2017 majandustöödel koristajana ning töötamisel tal probleeme ei esinenud. 06.01.2017 kuni 14.03.2017 läbis A1 riigikeele õppe ning alates 11.06.2018 osaleb ta A2 taseme õppes. M. Wanscheidt läbis 05.10.2017-07.12.2017 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning 03.07.2017-05.07.2018 sõltuvusrehabilitatsiooni. 01.09.2017-01.09.2018 omandas ta vangistuses keevitaja eriala. Õpingute jooksul probleeme ei esinenud ja kaasõpilaste suhtes oli heatahtlik ning abivalmis. 2017 ja 2018 aastal osales vangistuses 38 korral AN tugigrupis (kogemusnõustamine seoses uimastitarbimisega). Wanscheidt soovib tegeleda oma sõltuvuse probleemiga, ta sai aru, kui suured on kahjud, mis olid seotud tarbimisega. Individuaalselt tegeleb ta AN sammude järgi. Temaga on räägitud ka võimalusest käia vabaduses rehabilitatsioonikeskuses.
3. Kohus peab positiivseks M. Wanscheidti käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeelte õppimisele ja ka eriala omandamisele, nähtub iseloomustusest, et tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud.
4. Kohus hindab M. Wanscheidti käitumist vangistuse ajal igati positiivseks. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Wanscheidt elas enne vangistust ema korteris aadressil x. Omab pikaajalise elaniku elamisluba, ID-kaart kehtib kuni x. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib M. Wanscheidt asuda elama aadressil x, . Tegemist on munitsipaaleluruumiga. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Üürileping on sõlmitud kinnipeetava ema nimele, kes elab välismaal. M. Wanscheidti päritoluperekonda kuuluvad ema J V , isa S V (lahutatud) ja vend R T . Wanscheidt hindab suhteid ema ja isaga heaks, 5 1-17-2964 vennaga on suhted pingelised, kuna vend ei suhtu tema narkootikumide tarvitamisse hästi. Vend töötab Soomes, kuid perekond elab Narvas. Ema elab ja töötab Norras ning isa elab Tallinnas. Suhtlusringkond koosneb väljaspool kodu kriminaalse taustaga isikutest. Eelmine kuritegu oli toime pandud elukaaslase vastu, kuid hetkel tunnistab süüd ja kahetseb tehtud. Wanscheidt saab aru, et sõltuvuse pärast on petnud elukaaslase usalduse ja enda ootuseid.
6. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustustest, et M. Wanscheidt on töötanud plekksepana x. Lahkus omal soovil, et sõita Soome venna juurde tööle, kus töötas kolm kuud (lahkus erimeelsuste tõttu vennaga), lisaks on teinud lühiajalisi juhutöid (ehitustööd). Enne vangistust oli töötu, raha küll oli, kuid see oli saadud kuritegelikul teel, ka vanemad abistasid aeg-ajalt rahaliselt (maksid korteri tasud). Iseseisva majandusliku toimetuleku kogemus puudub. Wanscheidt tunnistab, et varavastaseid kuritegusid pani toime nii narkootikumide ostmiseks, kui ka materiaalse kasusaamise eesmärgil edaspidiseks tarvitamiseks. Vangistuse ajal on ta motiveeritud töötama, nimelt on töötanud majandustöödel koristajana. x andmetel on isikul seisuga 17.09.2018 täitmata rahalisi nõudeid summas 9 043,54 eurot ja vabanemisfondis 387,34 eurot. Wanscheidt on ise märkinud, et vabanemisel garanteeritakse talle töökoht x. Äriregistri 29.08.2018 andmetel on ettevõte asutatud 2010 aastal Narva linnas, maksuvõlg puudub. Telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga kinnitas ettevõtte juhatuse liige S K , et võtab M. Wanscheidti vabanemisel tööle, töökoht asub Narva linnas.
7. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem M. Wanscheidti vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Vabastamise võimalikud tagajärjed
8. Kohus hindab järgmiseks võimalike uute kuritegude ning muude õiguserikkumiste ohtu.
9. M. Wanscheidti iseloomustus näitab, et ta lõpetas 2005 aastal x kooli üheksanda klassi. Alates 01.09.2017 kuni 01.09.2018 omandas vangistuses keevitajaeriala. Suhtlemisel kasutab ka eesti keelt. 06.01.2017-14.03.2017 läbis A1 riigikeele õppe ning alates 11.06.2018 osaleb A2 taseme õppes.
10. Iseloomustuses tuuakse esile, et meditsiiniliste andmete järgi proovis ta 13-14 aastaselt esmakordselt marihuaanat, mida tarvitas üle päeva, viimati aga kahel korral 2016 aastal. Seeni on proovinud ühel korral, umbes 14-15 aastaselt. Ecstasyt tarvitas väga harva, esimene tarvitamine 15-16 aastaselt, viimane tarvitamine 2015 aastal. Amfetamiini tarvitas 15-16 aastasena 1 kord nädalas, alates 17 eluaastast sageli, viimane tarvitamine 2016 aasta suvel. Fentanüüli tarvitas iga päev, esimene tarvitamine 18-19 aastaselt, viimane tarvitamine 26.09.2016, on esinenud umbes 30 üledoosi. Kokaiini tarbis harva (täpsustab, et 2 korda kuus), esimene tarvitamine 22 aastaselt, viimane tarvitamine 27 aastaselt. Tema kriminaalne käitumine on tugevas seoses narkootikumide tarbimisega, varem on kuriteo toime pannud põhiliselt narkootikumide mõju all ning eesmärkiga omada narkootikume või raha narkootikumide ostmiseks. Soovib narkosõltuvusest vabaneda ning tal on tahe läbida vastavad rehabilitatsiooniprogrammid, tunnistab, et tema kuriteod on otseselt seotud narkootikumide tarvitamisega. Wanscheidt on olnud 4 kuud rehabilitatsiooni keskuses Soomes, kuid lahkus sealt. Viru Vanglas läbis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas alates 03.07.2017-05.07.2018 ja sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening 05.10.2017-07.12.
11. Wanscheidti sõnul meeldis talle programmis, väga oli himu teema, meelde jäi ka tagasilanguse teema. Wanscheidti arvates on tal olemas kõik tingimused, sh ka soov, et vabaduses kaineks jääda. Ta on tegevuse faasis ning püüab oma sõltuvusega igatpidi tööd teha.
12. Vangla märgib, et M. Wanscheidt proovis alkoholi esimest korda 11 aastaselt. Väidetavalt tarvitas enne viimast vangistust umbes viis korda aastas lahjat alkoholi. Varasemalt on toime pannud kuriteo olles tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Vangla MO andmetel tal 6 1-17-2964 sõltuvust ei ole. M. Wanscheidt saab aru alkoholi kahjulikkusest ning tunnistab, et alkoholi tarvitamise puhul võib tal tekkida ka tagasilangus narkootikumide suhtes, seega on motiveeritud peale vabanemist mitte tarvitama ka alkoholi. Läbides sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ on Wanscheidtil enda hinnangul olemas kõik tingimused selleks, et vabaduses kaineks jääda. Lisaks on tal diagnoositud krooniline haigus, psühhiaatrilisi probleeme ei esine, mina-pilt on adekvaatne ning kohanemisraskusi ei ole täheldatud.
13. Karistusregistri andmetel on M. Wanscheidtil neli kehtivat kriminaalkaristust. Vangla märgib oma iseloomustuses, et teda on varasemalt karistatud röövimise, varguste, ähvardamise ja kehaliste väärkohtlemiste eest, praegu aga narkootiliste ainete käitlemine eest. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud, praeguse kuriteoga on saadud suuremat tulu. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvus narkootikumidest. Kohus ei pööra käesolevas asjas tähelepanu arhiveeritud karistusele. Wanscheidti korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ning korduvad väärteod negatiivsesse suhtumisse ühiskonnas kehtestatud normidesse. Lisaks pani ta toime uue kuriteo, olles ise kriminaalhooldusel, ei täitnud registreerimiskohustust ega sooritanud ÜKT tunde. Samas tuvastas kohus, kontrollides kõnealuse kriminaalhoolduse täitmise materjale, et põhjuseks, miks Wanscheidt kriminaalhooldaja radarilt kadus, oli see, et ta läks väidetavalt välismaale narkosõltuvusest vabanemise programmi; ka tasus ta hoolduse ajal kannatanu tsiviilhagi, nagu oli lubanud.
14. Vangla iseloomustuses leitakse, et M. Wanscheidt tunnistab probleeme, miks ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Nii see kui vägivaldne käitumine on seotud sõltuvusainete tarvitamisega. Tema probleemilahendamise oskus on madal, kuna on pikalt viibinud vangistuses ning puudub kogemus. Enda eesmärkideks nimetab narkootikumidest loobumist, kutsehariduse omandamist ja tööle asumist. Ta on enda sõnul huvitatud oma endist käitumist muutma ning liikuma reaalse eesmärgi suunas. Vangla iseloomustuses leitakse, et üldiselt ei väljenda ta antipaatiat õigussüsteemi ega ka vangla vastu. Kuriteo põhjuseks on narkootikumide tarvitamine ning lähtuvalt sellest oli ükskõikne kriminaalhoolduse nõudmiste vastu. M. Wanscheidti sõnul on ta valmis muutusteks, mõistab, et sõltuvusainete tarvitamine on seotud kriminaalse käitumisega. Enda sõnul oli tal isegi hea meel, et ta vanglasse sattus, kuna siin olles mõistis, et on vaja muutuda ning pingutada. Vanglas viibimise aega tahab kasutada maksimaalselt enda kasuks, tegeleda oma sõltuvusega, et mitte enam tagasi tulla, sh jõudis ta järeldusele, et ausus teeb inimesest inimese, kuid peab sellega seoses enda jaoks vastu võtma raskeid otsuseid ja valikuid.
15. Kohus nõustub nii vangla kui kinnipeetava hinnanguga, et M. Wanscheidti kuritegude peamiseks soodusteguriks on valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest ning kuritegude toimepanemise ajendiks olid nii see kui majandusliku kasu saamine. Erinevalt vangla ja prokuratuuri seisukohast on kohtu hinnangul lootust, et M. Wanscheidt püüab nüüd uutest kuritegudest hoiduda. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu avameelsust kohtuistungil ja ka pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, osalemine narkosõltuvusest vabanemisele suunatud tegevustes, probleemitu käitumine avavanglas, erinevad õpingud). Määravaks peab kohus aga praegusel juhul seda, et kaks peamist kuritegeliku ohu faktorit – narkosõltuvus ja majanduslik olukord – paistavad olevat leidnud usutava lahenduse.
16. Asjaolu, et Wanscheidti ootab vabaduses töökoht, minimeerib kohtu arvates riski, et ta jätkab kuritegevusega majanduslikel põhjustel. Enne kohtuistungit saatis M. Wanscheidt kohtule koos oma „Motivatsioonikirjaga“ ka iseloomustuse x, kus kirjeldatakse M. Wanscheidti kui heatahtlikku, täpset, tähelepanelikku ja hea kasvatusega inimest. Lisaks on märgitud, et tal ei ole õpingute jooksul esinenud distsipliinirikkumisi, sh ei ole talle tehtud ka märkusi. Tunneb valitud eriala vastu huvi ning on kaasõpilaste suhtes heatahtlik ja abivalmis. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele. 7 1-17-2964 Kokkuvõttes peab kohus usutavaks, et M. Wanscheidt loodab tõepoolest tulevikus katsetada õiguskuuleka eluga.
17. Veelgi olulisemaks peab kohus seda, et M. Wanscheidt paistab olevat leidnud tugeva sisemise motivatsiooni oma peamise probleemiga – narkosõltuvusega – tegelemiseks ning on näidanud selles vallas üles silmnähtavat aktiivsust ja tahet. Ka vanglapoolses iseloomustuses on mitut puhku toonitatud, et „Kinnipeetav on tegevuse faasis ning püüab oma sõltuvusega tööd teha igatpidi.“ Iseloomustusest nähtub, et ta on ka vanglaametnikke suutnud veenda selles, et tegeleb sõltuvusest vabanemisega siiralt ja läbmõeldult. Nii vanglast edastatud andmed kui ka kohtus kuuldu räägivad üht keelt selles osas, et Wanscheidt on aktiivselt seotud anonüümsete narkomaanide grupitegevusega ja ta peab aktiivselt sidet ka AN-grupiga vabaduses. Kohtuistungil pidas Wanscheidt sütitava loengu narkosõltuvusest vabanemise problemaatikast ja kirjeldas põhimõtteid, mis ta on programmist õppinud. Kõik see veenis kohut selles, et ta on täie tahtega asja juures. Loomulikult on võimalik sedalaadi entusiasmi teeselda, aga asjaolu, et ka vanglaametnikud usuvad isiku siirust ja tahtekindlust selles küsimuses, veenab, et Wanscheidti eneseareng on tõsine ja tegelik.
18. Kohtu arvates on korduvkurjategija ja narkosõltlase taustaga inimese katseajale lubamine võimalik vaid siis, kui ta on selleks ühemõtteliselt valmis. Niivõrd-kuivõrd on vanglast saadetud materjalide ja ühe kohtumise põhjal võimalik hinnata, leiab kohus, et Wanscheidt on praegu vabanemiseks valmis. Kohtu arvates on Wanscheidtil võimalik tegeleda käitumiskontrolli ja muude katseaja tingimuste abil enda parandamisega efektiivsemalt kui vanglas. Wanscheidt suutis kohut veenda, et tema teadlikkus narkosõltuvusega võitlemise probleemidest ja raskustest on realistlik ning ta on läbi mõelnud, kuidas kaasnevaid riske maandada. Tal on vabaduses toetusgrupp. Kõik ei suuda enda elus teadlikult kardinaalseid muudatusi ellu viia ega pikaaegsest sõltuvusest sihikindlusega jagu saada, aga kohtu hinnangul võib Wanscheidtil see õnnestuda. Sellele viitavad nii Wanscheidti senised tegevused sõltuvusega töötamisel (sh see, et ta on otsinud tulutult erinevaid programme, kuni leidis sobiva) kui ka see, et vangla iseloomustab teda pigem liidritüüpi isiksusena. Kui inimene suudab juhtida teisi, siis annab see lootust, et ta suudab kehtestada ennast ka iseenda üle. Kohtu arvates on Wanscheidt jõudnud oma otsingute ja tegevustega praegu sellesse faasi, kus riik saab talle abi anda suurema usalduse ja vabaduses osutatava toe näol.
19. Kohus teadvustab, et Wanscheidt on korduvalt karistatud ja seda viimati esimese astme kuritegude eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. On olukordi, kui süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Riigikohus on aga rõhutanud, et sellisel juhul peavad olema selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.
20. Praeguses asjas võtab kohus lisaks eelnevale arvesse ka seda, et M. Wanscheidt on siiski üsna noor (29-aastane) inimene, kes pani viimased kuriteod toime enam kui kaks aastat tagasi. Selles vanuses on rohkem kui hilisematel eluaastatel lootust, et inimesel õnnestub oma elu veel õigele rajale käänata. Seetõttu on kohtu arvates eriti oluline, et ka õiguskaitseorganid tabaksid ära just selle õige momendi, millal on isik valmis oma põhiliste riskikohtadega 8 1-17-2964 tegelema. See eeldab mingil määral ka süüdimõistetu usaldamist, tema probleemsest taustast hoolimata. Kui see nn õige moment „maha magada“, siis võib juhtuda, et isiku potentsiaal lastakse asjatult raisku minna ja tagajärjeks on veel suurem ohtlikkus.
21. Kohus leiab, et M. Wanscheidtile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Wanscheidti ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamise eesmärk on aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
22. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub M. Wanscheidt kuni 2020.a sügiseni käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks, nii nagu kriminaalhooldaja arvas ja M. Wanscheidt nõustus, tuleb talle määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis ning

§ 75lg 2 p 9 alusel alluda elektroonilisele valvele pikkusega 6 kuud.

Kaks esimest kohustust ning punktis 8 nimetatud kohustus aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui M. Wanscheidt kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui M. Wanscheidt kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et veel ligi kaks aastat vangistust ära kanda.

1. Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Wanscheidti kaitsja Sergei Politšev. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 168.36 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 tuleb kõnealune menetluskulu M. Wanscheidtilt välja mõista. Kohus leiab, et M. Wanscheidtile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust.
2. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu M. Wanscheidti temale Viru Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja lõpuni, s.o 26.10.2020 ning kuuekuulise elektroonilise valve kohaldamisega. M. Wanscheidtil tuleb asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ning ta peab osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja lõpuni

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 9