KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-4340 Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilas

§ 106

lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

1. Hageja taotles 07.02.2018 uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, kuid haldur keeldus sellest 26.02.
2. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
3. Harju Maakohus keeldus 08.10.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 106

lg 2 järgi kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kohus leidis, et võlausaldajal ei ole pärast asjaolu ilmnemist piiramatult aega oma nõude kohta avalduse esitamiseks ning igal juhul ei ole tegemist

§ 106

lg 2 olukorraga siis, kui võlausaldajale või tema õigusjärglasele olid vastavad asjaolud teada juba nõude tunnustamise koosoleku ajal. 2 3

1. Hageja ei ole täpsustanud, millal konkreetselt ta enda väidetud asjaoludest teada sai, kuid avaldusest võib mõista, et teadmine oli hagejal olemas hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul. Kostja on esile toonud, et hageja seaduslik esindaja osales nõuete kaitsmise koosolekul, seega oleks ta saanud seal nõudeavaldust kontrollida.
2. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ka

§ 106lg 2 materiaalseid eeldusi.

Hageja on esitanud hagiavalduse tuginedes üksnes asjaolule, et kostja esitatud nõudeavaldus sisaldas ebaõigeid andmeid seetõttu, et kostja jättis nõudeavalduses avaldamata, et tegelikult oli kostja ja võlgniku vahel koostööleping, mille alusel teostati jooksvalt tasaarvestusi või vähemalt jagati kulutusi. Hageja ei ole esile toonud, et kostja esitas ebaõiged andmed tahtlikult, seega ei ole hageja ka selles osas esile toonud

§ 106lg 2 vajalikke eeldusi.

Määruskaebus

1. Hageja esitas 08.10.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
2. Määrusest ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja õiguseellane oli teadlik kostja nõude põhinemisest võltsitud asjaoludel juba nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja avaldusest see ei tulene. Hageja sai teada andmete võltsitusest 26.01.2018 võlausaldajate üldkoosolekul. Teiseks ei saa kohus sellist järeldust teha hagi menetlusse võtmise staadiumis.
3. Ekslik on kohtu järeldus, et hageja ei ole esile toonud kostja tahtlust võltsitud andmete esitamisel. Hageja on hagiavalduses sõnaselgelt kirjeldanud kostja poolt ebaõigete andmete teadlikku esitamist. Teadlik ebaõigete andmete esitamine sisaldabki endas tahtlust. Selle asjaolu tõendamine, kas kostja tegevuses esines tahtlus, on juba asja sisulise lahendamise küsimus. Samuti seda, kas andmete teadlikku ebaõiget esitamist (asjaolude varjamist) saab pidada andmete võltsimiseks

§ 106lg 2 tähenduses, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel.

Vastus määruskaebusele

1. Kostja määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). 3 4 19.

§ 106

lg 2 kohaselt, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

§ 106

lg 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud.

1. Hageja on hagis tuginenud asjaolule, et kostja on pankrotimenetluses nõudeavalduse alusena esitanud pangakontode mittetäielikud väljavõtted, millelt nähtuvad üksnes kontolt tehtud väljamaksed, kuid näitamata on kontole laekunud summad. Sellega on kostja teadlikult esitanud mittetäielikke ja ebaõigeid andmeid, et tõendada oma nõuet.
2. Maakohus on märkinud, et hageja ei ole täpsustanud, millal konkreetselt ta enda väidetud asjaoludest teada sai, kuid avaldusest võib mõista, et teadmine oli hagejal olemas hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul. Samuti märkis maakohus, et hageja ei ole esile toonud, et kostja esitas ebaõiged andmed tahtlikult, mistõttu ei ole ta selles osas esile toonud

§ 106lg 2 vajalikke eeldusi.

22. Ringkonnakohus leiab, et küsimusi, kas arvelduskonto väljavõtete mittetäielikul kujul esitamist saab pidada andmete võltsimiseks

§ 106

lg 2 tähenduses, ning kas hageja õiguseellasel oli võimalik neid vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte asja menetlusse võtmise staadiumis. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu võiks hagiavaldusest mõista, et hagejal oli hagis kirjeldatud asjaoludest teadmine olemas hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul. Hagiavalduse täiendusest tuleneb vastupidiselt, et need asjaolud ei olnud teistele võlausaldajatele nõuete kaitsmise koosolekul teada. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esile toonud, et kostja esitas ebaõigeid andmeid tahtlikult. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja on teadlikult esitanud mittetäielikke ja ebaõigeid andmeid. 23. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 4