← Eesti

2-18-4876/15

Obsah (7)§ 659§ 654§ 475§ 477§ 59§ 172§ 150

Tsiviilasi nr 2-18-4876 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-4876 Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu ja

§ 659ja § 657 lg 1 p 2).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 12. Tsiviilasjas on tuvastatud järgmised tähtsust omavad asjaolud:  KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 avalduse ja Pärnu Maakohtu 04.02.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-35501 alusel algatas kohtutäitur 05.02.2015 täiteasja nr 008/2015/330 XX-lt võlgnevuse 944.28 euro sissenõudmiseks (tl 63-64); 3

(6)Tsiviilasi nr 2-18-4876      KORTERIÜHISTU SÕPRUSE 246 avalduse ja Pärnu Maakohtu 20.06.2014 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-19320 alusel algatas kohtutäitur 11.11.2014 täiteasja nr 008/2014/2646 XX-lt võlgnevuse 996.69 euro sissenõudmiseks (tl 67-68); Täiteasjas nr 008/2015/330 tegi kohtutäitur 05.02.2015 kohtutäituri tasu otsuse (tl 34 pöördel); Täiteasjas nr 008/2014/2646 tegi kohtutäitur 11.11.2014 kohtutäituri tasu otsuse (tl 33); Täiteasjas nr 008/2014/2646 tegi kohtutäitur 13.04.2015 (tl 30), 25.05.2015 (tl 30 pöördel), 16.06.2015 (tl 31), 24.07.2015 (tl 31 pöördel), 21.08.2015 (tl 32) ja 15.01.2015 (tl 68 pöördel – 69 pöördel) täitekulu otsused; Täiteasjas nr 008/2015/330 tegi kohtutäitur 27.03.2015 täitekulu otsuse (tl 64 pöördel – 65);
  1. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et mõlemas täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõuded täideti kohtutäituri vahenduseta täies ulatuses otse sissenõudjale 06.10.
  3. 11.11.2014 kohtutäituri tasu otsusest täiteasjas nr 008/2014/2646 ja 05.02.2015 kohtutäituri tasu otsusest täiteasjas nr 008/2015/330 nähtub, et kohtutäitur otsustas võlgnikult nõuda täitemenetluse alustamise tasu 19.16 eurot (käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 241.20 eurot (käibemaksuga). Asjas on tuvastatud, et täiteasjas nr 008/2014/2646 oli sundtäitmisele esitatud nõude suurus 996.69 eurot ja täiteasjas nr 008/2015/330 944.28 eurot. Vaidlusaluste kohtutäituri tasu otsuste tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) redaktsiooni § 35 lg-s 1 sisalduva tabeli kohaselt (koostoimes KTS § 32 lg-ga 5) oli sundtäitmisele esitatud nõudelt kuni 1000 eurot kohtutäituri tasu suuruseks 201 eurot, millele lisandus käibemaks (KTS § 32 lg 3), st kokku 241.20 eurot (201 + 20%). Seega on kohtutäitur põhitasu määramisel lähtunud seaduses sätestatud kohtutäituri põhitasu täismäärast.
  4. Nagu ka kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu, tehakse kohtutäituri põhitasu otsus täitemenetluse alguses. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub põhitasu suurus sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n.ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale). Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n.ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ja väljaspool täitemenetlust tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seega tuleb nõude osaliselt või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus, arvestades lisaks täitetoimingute mahtu, mida kohtutäitur enne nõude osalist või väljaspool täitemenetluse rahuldamist tegi (vt nt RKTKo 16.12.2015, 32-1-108-15, p 11 ja 12; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19). Praegusel juhul kohtutäitur, vaatamata sellele, et sundtäitmisele esitatud nõuded said täidetud tema vahenduseta, uusi põhitasu otsuseid teinud ei ole. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kohtutäituri 05.03.2018 otsus täiteasjades nr 008/2014/2646 ja 008/2015/330 tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus kohtutäituri tasu otsuste osaliseks tühistamiseks. Elektroonilisest täitetoimikust nähtub täitetoimingute, sh automaatselt loodud toimingute maht täiteasjas nr 008/2014/
  5. Täitetoimingute tegemist kinnitavad muuhulgas keelumärke seadmise avalduse, täitekulu otsuse, vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktide kui ka täitetoimingust teatamise dokumenteerimine (tl 64-66). Täiteasjas nr 008/2014/2646 on täitetoimingute, sh automaatselt loodud toimingute maht mõnevõrra ulatuslikum, sisaldades lisaks eelnevale loetelule nii kinnisasja arestimise kui ka korduvate vara ümberhindamiste ja kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamiste dokumenteerimist (tl 684
(6)Tsiviilasi nr 2-18-4876 71). Kohtutäituril tuleb kaebus osas, milles jäeti avaldaja taotlus kohtutäituri tasu otsuste osaliseks tühistamiseks rahuldamata, uuesti läbi vaadata, arvestades täiteasjades täitemenetluse käigus rahuldatud nõude ulatust ja teostatud täitetoimingute mahtu ning teha neid kriteeriume hinnates uued kohtutäituri tasu otsused.
  1. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust ülejäänud osas maakohtu määrust tühistada. Vastuseks kaebuses esitatud väitele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega kaebuse punkti 3, s.o kinnisasja hinna määramise ja punkti 4, s.o täitemenetluse lõpetamise põhjendamatuse osas ning tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda.

  1. Täitekulu otsuste tegemise aluseks on TMS § 37 lg 1, mille kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid. Täitekulud kannab TMS § 38 lg 1 alusel võlgnik.
  2. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 13.04.2015, 25.05.2015, 16.06.2015, 24.07.2015 ja 21.08.2015 dateeringutega täitekulu väljamõistmise otsuste täiteasjas nr 008/2014/2646 aluseks on nii enampakkumiste kui kordusenampakkumiste kuulutuste ilmumine internetiportaalides. Täitetoimingutena enampakkumiste ja kordusenampakkumiste korraldamist tõendab elektroonilises täitetoimikus vastavate toimingute dokumenteerimine (tl 67-71). 15.01.2015 täitekulu otsuse täiteasjas nr 008/2014/2646 kohaselt on võlgnikult välja mõistetud täitekulu ümbriku ja postikulu eest kogusummas 1.62 eurot. Elektroonilisest täitetoimikust selgub, et samal kuupäeval on kohtutäitur loonud automaatseid korduvaid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akte, lisaks teinud keelumärke seadmise avalduse (tl 68 pöördel – 69 pöördel). 27.03.2015 täitekulu otsuse täiteasjas nr 008/2015/330 kohaselt on võlgnikult välja mõistetud postikulu koos ümbrikuga 3.08 eurot selgitusega “sissetuleku arestimine“. Elektroonilisest täitetoimikust nähtub, et nimetatud kuupäeval on kohtutäitur loonud mitmeid automaatseid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akte (tl 64 pöördel – 65).
  3. Kuigi määruskaebuses on avaldaja olnud läbivalt seisukohal, et kohtutäitur ei ole alates täitemenetluste algatamisest kuni võlgniku poolt otse sissenõudjale nõude tasumiseni teinud ühtegi täitetoimingut, on käesoleva kohtumääruse p-is 19 tuvastatud teostatud täitetoimingud, millega seotud kulud on TMS § 37 lg 1 tähenduses täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused.
  4. Põhjendamatu on avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse punktis 6 sisalduv nõue vähendada kohtutäituri tasu ja täitekulu kokku 100 euroni. Kolleegium nõustub nii kohtutäituri kui maakohtu seisukohaga, et tulenevalt KTS § 28 lg 2 teisest lausest on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Nagu käesoleva kohtumääruse p-is 15 on märgitud, tuleb kohtutäituril vastavalt ringkonnakohtu juhisele avaldaja kaebus kohtutäituri tasu otsusele uuesti läbi vaadata.
  5. Avaldaja heidab maakohtule ette menetlusnormi rikkumist, kui jättis edastamata kohtutäituri poolt 11.04.2018 e-kirjaga esitatud selgitused ja kohtutäituri tasu otsused ning ei 5

(6)Tsiviilasi nr 2-18-4876 andnud avaldajale võimalust nende osas vastuväiteid esitada. Vastavalt

§ 475

lg 1 p-ile 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsusele läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete alusel, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477

lg 5).

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimisprintsiipi ning et hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste endi hinnangutega asjaoludele, ei pidanud kohus avaldajalt asjast puudutatud isiku esitatud menetlusdokumentide osas seisukohta küsima. Avaldajal on võimalus nii kohtu- kui täitemenetluses tutvuda menetlusosalisena vastavalt tsiviilasja ja täiteasjade toimikutega (TMS § 35 lg 1 ja

§ 59lg 1).

21. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu määruse osaliselt, rahuldades avaldaja kaebuse osaliselt, on

§ 172

lg 1 ja § 171 lg 1 alusel põhjendatud jätta nii maa- kui ringkonnakohtus menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. 22. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu 35 euro tagastamist (RLS § 59 lg-d 15 ja 10 ning

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4). Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.