Obsah (10)

§ 424§ 73§ 74§ 75§ 68§ 50§ 55§ 83§ 85§ 56

1-18-4966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018.a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4966 (18231501073) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Paul Pikma Ivan Posternak, isikukood: 38703090226; Venemaa kodanik; kesk-eriharidus; töökoht: xxxx OÜ; elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 13.06.2018 kell 02:42. Varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega nr 1-14-6975

§ 424

järgi vangistus 4 kuud,

§ 73

lg 1 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat (kuni 21.08.2017), juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuud. Advokaat Toomas Pilt Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Ivan Posternak süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ivan Posternakile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ning

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, so tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud vangistust Ivan Posternaki suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimisel, et Ivan Posternak temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Ivan Posternak täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 6 127 758). 1

§ 68

lg 1 alusel arvestada Ivan Posternaki karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o 1 kuu vangistuse kandmist arvestada alates Ivan Posternaki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.06.

2. Kohaldada Ivan Posternaki suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine ning vahistada Ivan Posternak kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. 6.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Ivan Posternakki temale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel järgima kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Ivan Posternakki üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Ivan Posternakki üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 9.

§ 75

lg 5 kohaselt

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 10.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Ivan Posternaki suhtes lisakaristust, võttes Ivan Posternakilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 10 (kümme) kuuks. 11.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kulgemise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 10-kuulise tähtaja möödumisel. 12. Vastavalt

§ 55

lg 1 sätetele lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 13. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb juhiluba kohtuotsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. 14.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o mootorsõiduk BMW 525D (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) reg. märgiga XXXXXX, mis on teisaldatud Rahumäe tee 6a, Tallinn (tl 17). 15.

§ 85

lg 1 alusel anda konfiskeeritud vara, s.o mootorsõiduk BMW 525D (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxx ) reg. märgiga XXXXXX riigi omandisse.

1. Ivan Posternakilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lgte 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 750 eurost 1/2, s.o 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 60 (kuuskümmend) eurot ja kohtumenetlusel 90 (üheksakümmend) eurot, s.o kokku menetluskulu 525 (viissada kakskümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Ivan Posternak, 1-18-4966, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ivan Posternakile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 06.07.
3. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
4. SÜÜDISTUSE SISU Ivan Posternak, olles karistatud 22.08.2014 Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 13.06.2018 kella 02:42 ajal Tallinnas xxxx juures mootorsõidukit BMW 525D reg.nr-ga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,06 mg/l). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani Ivan Posternak toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Tunnistaja Egert Roosimägi ütluste (tl 18-20) kohaselt olles politseipatrullis koos Andres Alusega märkasid 13.06.2018 kell 02.42 halli BMW-d reg nr XXXXXX, mille peatasid kinni. 3 Juhi suust oli tunda alkoholi lõhna. Indikaatorvahendi lugemik näitas 0,98 mg/l. Isik tunnistas, et oli enne alkoholi tarvitanud. Sõidukijuhina tuvastati Ivan Posternak. Süüdistatava Ivan Posternaki ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd alkoholijoobes juhtimises ja kahetseb tehtut. Jõi kella 19 paiku liiter veini, siis kell 2 öösel helistas sõber, kes vajas abi, kuna teda ähvardati. Kuna tal oli auto, siis otsustas ise kohale sõita. Tundis enda kainena. Seega kinnitab tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Ivan Posternaki istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Ivan Posternak mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile (tl 11-12), mille kohaselt kasutati 13.06.2018 kell 02.46 kuni 02.54 Ivan Posternaki seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 1,16 mg ja 1,19 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-10 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,06 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelnimetatud andmetest saab järeldada, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Andres Alus (tl 15), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 13-14), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Ivan Posternak rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul oli isiku väljahingatava õhu kohta 1,06 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Ivan Posternak juhtis 13.06.2018 kella 02:42 ajal Tallinnas xxxx juures mootorsõidukit BMW 525D reg.nr-ga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 1,06 mg/l). Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Harju Maakohtu 22.08.2014 otsusega nr 1-14-6975 (tl 28-30) on süüdistatavat karistatud

§ 424

järgi vangistusega 4 kuud, milline karistus jäeti

§ 73

lg 1 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga (kuni 21.08.2017) süüdistatava suhtes kohaldamata ning juhtimisõigus võeti ära 4 kuuks. Süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Seega on süüdistatava puhul tegemist

§ 424

lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on

§ 424lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt.

Ivan Posternaki

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli see õhtu alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas hiljem autoga sõbrale appi minna. Süüdistatava väide, et ta tundis end normaalselt ja arvas, et on juba kaine, ei ole eluliselt usutav, kuna selline joobe aste ei saa kellelegi märkamatuks jääda nii varasema elukogemuse kui enesetunde põhjal. Sellest järeldab kohus, et Ivan Posternaki käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Ivan Posternak toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 424

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni neljaaastase vangistusega. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega seadus näeb ette vaid rangema karistuse vangistuse näol, mida ei tohi täielikult tingimisi kohaldamata jätta. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd piirmäära on ületatud olulisel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on avaldanud kahetust, seetõttu arvestab kohus kergendava asjaoluga. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus juhib tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 27), mille kohaselt süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

toimepandud kuriteo eest ja 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest (LS § 227 lg 3, § 224 lg 1, § 227 lg 1). Seejuures oli süüdistatavale LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv tasutud alles 24.04.2018, s.t ka karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest oli uue

§ 424lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv.

Seega varasemad karistused samalaadsete süütegude toimepanemise eest ei ole oma mõju avaldanud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist saab süüdistatavale mõista vangistus mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud vangistusega, millest ta on

§ 73alusel tingimisi katseajaga vabastatud.

Katseaja vältel süüdistatav uut kuritegu toime ei pannud, küll aga mitu liiklusalast väärtegu. Arvestades asjaolu, et süüdistatav ei ole varem reaalselt vanglakaristust kandnud, siis mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine ei ole antud juhul põhjendatud ning süüdistatava suhtes võib karistuse jätta suuremas osas käitumiskontrolliga kohaldamata. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud korduvalt ja 5 samas toime pannud ka samalaadse väärteo, siis leiab kohus, et süüdistatavat iseloomustab alkoholilembus ja ta tuleb allutada käitumiskontrollile ja süüdistatavale tuleb katseajaks panna ka kohustus mitte tarvitada alkoholi ja lisaks osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Arvestades süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et ka lisakaristuse võib mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas, arvestades süüteo toimepanemist korduvalt ning samalaadse väärteo eest määratud karistuse kehtivust, leiab kohus, et lisakaristust ei saa juba eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda need kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. VARA KONFISKEERIMINE Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus hoiukohta teisaldatud mootorsõiduk BMW 525D reg. märgiga XXXXXX (tl 17).

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus 6 konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Maanteeameti andmetel on mootorsõiduki BMW 525D reg. märgiga XXXXXX omanik Ivan Posternak (tl 22) ning kohtuistungil süüdistatav teistsuguseid tõendeid kohtule ka ei esitanud. Isegi juhul, kui isik näiteks oleks sõiduki omandanud laenatud raha eest, on isik asja registrijärgne omanik ning tal on võlausaldaja ees rahalise kohustuse täitmise kohustus laenusumma ulatuses, sõltumata sellest, missugune saab olema laenatud raha eest omandatud asja edasine saatus või kuidas asja omanik asja käsutab. Seega kuulub mootorsõiduk BMW 525D reg. märgiga XXXXXX teo toimepanijale, s.o Ivan Posternakile ja samuti on käesoleva kohtuotsusega tõendatud, et tegemist oli tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga. Riigikohtu praktika kohaselt (RKÜK 3-1-1-37-07 p 23) võib mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerida üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest tegudest hoiduma. Karistusregistri väljavõtte (tl 27) kohaselt on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, millest ta on

§ 73

alusel tingimisi katseajaga vabastatud, samuti võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära 4 kuuks. Katseaja vältel süüdistatav uut kuritegu toime ei pannud, küll aga kaks liiklusalast väärtegu (LS § 227 lg 3, § 224 lg 1, § 227 lg 1). Seega pani süüdistatav katseajal toime samalaadse väärteo (LS § 224 lg 1), mis viitab tema jätkuvale liiklusreegleid eiravale käitumisele. Eeltoodust nähtub, et ükski eelnev karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kohus juhib tähelepanu, et sõiduki võib konfiskeerida ka juba esmakordse

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise puhul ja samuti liiklusalase väärteo toimepanemise puhul. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et konfiskeerimine

§ 83

lg 3 p 1 alusel on põhjendatud, kuna see takistab süüdistataval uute samalaadsete tegude toimepanemist.

§ 85lg 1 alusel tuleb konfiskeeritav mootorsõiduk anda riigi omandisse.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7