Obsah (10)

§ 158§ 146§ 1§ 157§ 162§ 165§ 170§ 171§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2018.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-84 Tsiviilasi M V pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotim

§ 158lg-st 6 pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 2 000 eurot.

Kohus on 07.02.2018.a määrusega andnud võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele võimaluse tasuda pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot seitsme kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. 14.02.2018.a on K OÜ esitanud taotluse deposiidi tasumise tähtaja pikendamiseks, kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul jõudnud kokkuleppele deposiidi tasumise osas. 15.09.2018.a seisuga ei ole kohtule teatatud deposiidi tasumisest. 24.04.2018.a esitas pankrotihaldur Martin Krupp kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. 26.04.2018.a esitas pankrotihaldur Martin Krupp kohtule M V (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palub kinnitada. Teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 24.04.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Pankrotihalduri poolt kohtule kinnitamiseks esitatud esialgse jaotusettepaneku andmed:

1. Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised 07.07.
2. a. toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 13 nõudeavaldust kogusummas 1 774 291,17 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 13 võlanõuet kogusummas 1 774 291,17 eurot järgmiselt: I järk - antud rahuldamisjärgus nõudeid ei esitatud. II järk – nõudeid esitati kokku summas 1 774 291,17 eurot: Nõude esitaja K OÜ Nõude summa eurodes 1 214 928 Jaotise % 68,47 Järk II HP 24 159,05 1,36 II S L AS 962,23 0,05 II AS S P 1 189,52 0,07 II MM 22 667,30 1,28 II S AS 3 210,95 0,18 II E P 214 524 12,09 II A K 40 837 2,30 II E V M - ja T kaudu 1 441,80 0,09 II MD 29 168,70 1,64 II M E AS 35 360 1,99 II P OÜ 183 000 10,31 II E V H ja T kaudu 2 842,62 0,17 II III järk - antud rahuldamisjärgus nõudeid ei esitatud.
3. Andmed

§ 146

lg 1 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole. 29.02.

1. a kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 2 052 eurot (sh käibemaks) ning 3 kuluhüvitisena 60,36 eurot. Kohtumäärusega on mõistetud ajutise halduri tasu osaliselt summas 2 000 eurot välja K OÜ poolt tasutud kohtu deposiidist.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese.
3. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta Pankrotivarasse laekumisi toimunud ei ole ning jaotamisele kuuluv pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile teadaolevalt elab M V xxx ning töötab xxx, saades igakuist töötasu võlgniku esitatud andmete kohaselt xxx eurot (neto). Pankrotihaldurile teadaolevalt omab võlgnik xxx arvelduskontot ABN Amro, arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx.
4. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid

§ 1

lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157p 2 alusel.

M V (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Halduri aruande kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse olla põhjustanud kuriteo tunnustega tegu.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest M V (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid 4 oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M V (pankrotis) esitas 04.02.2016.a Harju Maakohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada M V (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et M V (pankrotis) usaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab M V (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale

§ 173

lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks

§ 173

lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks. Kohus leiab, et

§ 173

lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 25% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale

§ 173

lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks

§ 173

lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. 5

§ 173

lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6