lg 3 määrata Marjan Tinitski elektroonilise valve tähtajaks 8 (kaheksa) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata Marjan Tinitskile katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 25.12.2022 ning käitumiskontroll pikkusega 14 (neliteist) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Marjan Tinitskit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Marjan Tinitskit käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Marjan Tinitski kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Marjan Tinitski karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marjan Tinitski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Marjan Tinitski kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 30.01.2015 kohtuotsusega nr 1-1410297 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust temale Pärnu Maakohtu 11.06.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 5 aasta pikkuse vangistuse võrra ning Marjan Tinitskile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Marjan Tinitski karistusaja algust loetakse alates 25.06.2014. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumidega, eesmärgiga saada narkootikumide müügist majanduslikku kasu. Esimese kuriteoga võrreldes on kuriteod muutunud raskemaks, asja omavolilisele kasutamisele on järgnenud narkokuriteod. Viimased kuriteod on ettevalmistatud ning kuriteo põhjus kordub. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav osales ajavahemikul 16.03.–29.04.2015 Sotsiaalsete oskuste arendamise programmis. Ajavahemikul 02.09.2015–15.04.2016 omandas kinnipeetav 3 puidupingitöölise eriala. Marjan Tinitski on vanglas töötanud koristajana, kasvuhoonete ehitajana ja kambrite remontijana ning alates 31.10.2016 töötab ta komplekteerimistsehhis. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 1 kuu vangistust. Pärast vabanemist asuks kinnipeetav elama aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava emale S T kuuluva 3-toalise heas seisukorras oleva korteriga. Ema ja isa V T on andnud oma nõusoleku ja lubavad kinnipeetaval korterisse elama asuda. Mõlemad vanemad töötavad ning on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Ka enne vangistust elas kinnipeetav samas elukohas. Keskhariduse omandas isik Tallinna Sikupilli keskkoolis, kus õppis alates esimesest klassist. Nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse suhtub isik positiivselt. Enda sõnul õpib iseseisvalt saksa keelt, kuna peale vangistust on soov minna Saksamaale elama. Kinnipeetaval on huvi ka kokanduse vastu, ta soovib peale vabanemist võimalusel minna kokanduse lühikursustele. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteerib Marjan Tinitskile töökoha OÜ Xxxx, mille juhatuse liige N J on kinnitanud telefonivestluse käigus, et on nõus kinnipeetava tööle võtma. Tööle asuks isik abitöölisena, palk lepitakse kokku pärast vabanemist. Kinnipeetav leidis töökoha venna kaudu. Sissetulek endale kuuluvas mööbliga tegelevas ettevõttes oli enne vangistust kõikuv, paarisajast eurost kuni enam kui tuhande euroni kuus, kõik olenes sellest, kuidas oli tellimusi. On töötanud veel ehitusalastel töödel, tehastes ning olnud plekksepa abiline. Tööoskused on isik omandanud töö käigus. Majanduslikult oli raskusi. Eelmise vangistuse tõttu tekkinud võlgade pärast otsustas isik uuesti narkootikumidega raha teenida. Kuigi kinnipeetaval olid püsivad sissetulekud, ületasid kulud ikkagi tulusid ning võlgnevusi ei saanud tasuda. Hetkel on tasumata rahalisi nõudeid 11 728,07 eurot ning isik uurib võimalusi vabanedes eraisiku pankroti välja kuulutamiseks. Töötamisse suhtub isik positiivselt, vangistuse jooksul ei ole ta ühestki tööst keeldunud. Kinnipeetava suhted vanematega on toetavad, suhtlus on jätkunud ka vangistuses olles ning toimuvad kokkusaamised. Vanemad toetavad kinnipeetavat ka materiaalselt. Suhe elukaaslasega katkes, kui isik sattus vangistusse, lapsi pole. Kinnipeetaval on ka vend J T, kes on kriminaalkorras karistatud ning kellega ta suhtleb ka praegu. Suhtlusringkonda kuulub ka teisi kriminaalse taustaga isikuid. Kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ta on riskeeriv, kuna juba varasemalt narkokuriteos süüdimõistetuna proovis ta uuesti narkootikumidega raha teeninda ning ka esimene karistus on selle eest, et ta tungis xxxx võõrasse maasturisse eesmärgil sellega lihtsalt ringi sõita. Kinnipeetav tunnistab, et on teinud valesid otsuseid, kuid tal on soov varasem elu selja taha jätta ja alustada seaduskuuleka eluga. Kinnipeetava sõnul tal alkoholiga probleeme ei ole, tarvitas enda sõnul vaid 2-3 korda aastas, kui olid tähtsamad sündmused. Kinnipeetava sõnul on ta narkootikume proovinud, aga tarvitama ei ole hakanud. Viimased kuriteod on seotud narkootikumide valmistamise, valdamise ning edastamisega, kuid selle käigus ise narkootikume ei tarvitanud. Narkootikumidega tegeles vaid majandusliku kasu saamise tõttu. Vägivaldset käitumist kinnipeetaval ei esine, suhtub asjadesse rahulikult ning asjatuid konflikte väldib. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne, kordab oma vigu, ei võtnud eelmisest karistusest õppust ning taas majanduslike raskuste esinemisel otsustas uuesti narkootikumidega raha teenida, arvates, et seekord ei jää vahele. Edaspidiseks on isik seadnud kindlad plaanid, vanglas soovib töötada ning on omandanud kutseoskuse (puidupingitööline). Peale vabanemist soovib kinnipeetav minna Saksamaale elama ja tööle ning on näha, et ta on selle sooviga tegelenud ning uurinud 4 erinevaid võimalusi, et see teoks teha. Kuritegelikke hoiakuid kinnipeetav ei väljenda, kuid tal on kriminaalseid tutvusi ning viimane kuritegu on toime pandud grupis. Samas on kinnipeetaval ka seaduskuuleka elu kogemus. Ametnikega suhtlemisel probleeme ei ole olnud. Kuna kinnipeetav on osalenud narkootikumide sisseveol ning nende valmistamisel, väljendab see negatiivset suhtumist ühiskonda, kuna teod on toime pandud eesmärgiga saada narkootikumide müügist tulu, mõtlemata ühiskonnaliikmete tervise kahjustamisele. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik tunnistab oma süüd, on valmis muutma oma elu ning on motiveeritud osalema vangla poolt pakutavates tegevustes. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab isiku võimalikku vähest motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetava puhul seisneb oht suures koguses narkootilise aine valmistamises, valdamises ning edasiandmises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isikul tekivad majanduslikud raskused ning on vaja maksta võlgnevusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 12%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Marjan Tinitski tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik
lg 5 ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 25.12.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Marjan Tinitskile KarS § 75 lg 2 p-des 21,7,9 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku määrata elektrooniline järelevalve 8,5 kuuks. Marjan Tinitski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on teinud eeltööd selleks, et minna Saksamaale tööle, kui kriminaalhoolduse all olemine lõpeb. Oma perekonda tal ei ole. Riskeeriv eluviis, teatav kriminaalne romantika ja vale mõtlemine olid narkokuriteo toimepanemise põhjusteks. Nüüd on ta aru saanud, et see oli võhiklik mõtlemine. Sel momendil ta arvas, et suudab kiiresti lahendada oma rahalised probleemid ja alustada uut elu. Nüüd on ta mõistnud asju teistmoodi. Leiab, et šokivangistus oli liiga lühike selleks, et käitumist ja mõtlemist muuta. Tal on nüüd aega olnud mõelda selle üle, kuidas edaspidi käituda. Ta on endale teadvustanud, et ei tohi uusi kuritegusid toime panna. Kui tekivad probleemid, siis ta püüab leida abi. Karistust vastu võttes ta tunnistas oma süüd ning oli nõus kõigega. Samuti kahetses ta menetluse käigus puhtsüdamlikult, et selliseid asju tegi. Kaassüüdimõistetutega, kes on vabaduses, ta ei kontakteeru. Üks neist on temaga samas asutuses tööl ja tööl käies näeb teda iga päev. Kinnipeetav soovib edaspidi seaduskuulekalt elada. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Marjan Tinitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Marjan Tinitski ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Andres Simson oli samal seisukohal nagu vangla ja prokuratuur, et on võimalik vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Marjan Tinitski, erinevalt paljudest kinnipeetavatest, on oma suhtumise ja käitumisega vanglas (tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta töötab) näidanud, et ta on aru saanud, mis vead ta elus teinud on ja et vabaduses suudab talle pandud kohustusi täita. Ta tahab teha tööd. Tal on olemas tugev perekonna toetus, ema ja isa on lubanud tal enda juurde elama asuda. Isik on hoolitsenud ka 5 selle eest, et tal on vabaduses töökoht olemas. Tõhus karistus, mis ta on kandnud, on teda mõtlema pannud. Kaitsja usub, et kriminaalhoolduse all olles saab isik pidada oma sõna. Kaitsja toetas Marjan Tinitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marjan Tinitski võib 8 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et varasem karistus ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud nõuetekohane. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta läbis sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste arendamine, omandas puidupingitöölise eriala, on pidevalt olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel ning käesoleval ajal töötab komplekteerimistsehhis. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Tal on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos ema ja isaga. Vanemad on nõus, et poeg vabanemisel nende juurde elama asub ning korteris elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht OÜ-s Xxxx abitöölisena. Töökoha olemasolu tagab isikule igakuise sissetuleku iseseisvalt majanduslikult toime tulemiseks. Samuti on vanemad nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on iseloomustuse kohaselt enam kui 11 700 euro ulatuses tasumata nõudeid, kuid ta on uurinud võimalusi vabanemisel eraisiku pankroti välja kuulutamiseks. Lähedastega on kinnipeetaval suhted head ja toetavad. Kinnipeetav tunnistab oma süüd kuritegude toimepanemisel, on lubanud kaassüüdimõistetutega vabaduses enam mitte kontakteeruda ning soovib edaspidi muuta oma elu seaduskuulekaks, samuti on tal realistlikud eesmärgid tulevikuks tööle asumise näol. Kuigi varem on kinnipeetav pannud katseajal olles toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda Marjan Tinitskile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 25.12.2022. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Marjan Tinitski viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Marjan Tinitskile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 25.12.2022 ning käitumiskontrolli pikkusega 14 kuud, samuti paneb talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7 ja 9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.