← Eesti

3-18-1569/14

Obsah (7)§ 44§ 45§ 38§ 121§ 108§ 109§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1569 Haldusasi Apteekide Arenduse OÜ kaebus Ravimiameti 20.03.2

) § 121 lõike 2 punkti 1 ja/või 2 alusel tagastada, sest kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus on selgelt perspektiivitu. 5.

  1. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna sellest ei nähtu kaebaja õiguslikult kaitstava õiguse rikkumist. Tühistamiskaebus ei ole ka tähtaegne. 5.
  2. Kaebaja poolt viidatud varasemad kohtulahendid (seoses apteekide kolimisega) ei ole käesoleva vaidlusega analoogsed. Käesolevas vaidluses puudub kaebajal aktiivne majandustegevus, mida ta saaks õigusvastase konkurentsi eest kaitsta. 5.
  3. Kaebaja ei saa tugineda konkurentsiolukorrast tulenevale kaebeõigusele. Kaebajal puudub üldapteegi teenuse osutamiseks ravimiseaduse alusel väljastatud tegevusluba ja ta ei oma ka muid ravimite käitlemise tegevuslubasid. Seega ei ole kaebaja apteegiturul tegutsev isik. 5.
  4. Kaebaja ei saaks osutada kaebuse tulemusena PERH-i ruumides apteegiteenust. Vastavat üürilepingu konkurssi ei võitnud kaebaja, vaid kolmas isik. Vastava õiguse saavutamiseks oleks kaebaja pidanud vaidlustama PERH-i konkursi tingimusi ja tulemusi, mida ta teadaolevalt pole teinud. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et kaebuse rahuldamine või mõni muu asjaolu tooks kaasa PERH-i ja BENU vahel sõlmitud üürilepingu tühisuse või lõpetamise ning kaebaja ja PERH-i vahel üürilepingu sõlmimise. PERH avaldas üksnes konkursi võitja ning mitte teiste osalejate paremusjärjestust. Seetõttu ei ole võimalik, et kaebaja saaks teada, mitmendaks ta konkursil jäi. 3

(6)3-18-1569 5.
  1. Isegi kui kaebajal tekiks võimalus sõlmida PERH-ga üürileping või vastav üürileping omandada, on ebatõenäoline, et kaebaja ise saaks üldapteegi teenuse osutamiseks tegevusloa. Kaebaja ei vasta RavS § 42 lõikes 5 sätestatud nõuetele. RavS § 42 lõike 5 järgi ei tohi üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks olla ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse („KonkS“) tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Kaebaja asutas proviisor Piret Uibokand, kes töötab hetkel Terve Pere Apteek OÜ-s. Terve Pere Apteek OÜ on ketiapteek, mis kuulub Magnum AS-ile. Viimasele kuulub muuhulgas ka Magnum Medical OÜ, mis tegeleb ravimite hulgimüügiga. Piret Uibokand on konkurentsiseaduse tähenduses ravimite hulgimüügi tegevusluba omava isikuga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja, kellel ei ole õigust olla üldapteegi tegevusluba omava ettevõtja osanikuks. Kaebaja ei ole tegelikult „proviisorapteek“ nagu kaebuses üritatakse muljet jätta, vaid Terve Pere Apteek OÜ-ga seotud ketiapteek. 5.
  2. Isegi kui nõustuda, et kaebajal on subjektiivne õigus, mida otsus võib riivata, oleks selle õiguse kaitseks kaebusega võrreldes tõhusamaid vahendeid. Ka kaebaja ise on tunnistanud võimalust vaidlustada vastustaja tegevusetust vaidlustaud otsuse kehtetuks tunnistamisel. 5.
  3. Tühistamiskaebus ei ole tähtaegselt esitatud ning puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kaebusest ja haldusasjas esitatud muudest dokumentidest ning tõenditest ilmneb, et kaebaja soovib avada apteeki PERH-s, mis tegutseb aadressil J. Sütiste tee
  5. Apteegi avamine vaidlustatud otsuse alusel aadressil J. Sütiste tee 17 kahjustab aga kaebaja väitel tema õigusi eelkõige seeläbi, et loob õigusvastase konkurentsisituatsiooni. PERH korraldas
  6. a juulis avaliku konkursi, et anda üürile ruumid aadressil J. Sütiste tee 19 eesmärgiga osutada seal üldapteegi teenust. Senini tegutses seal Terve Pere Apteek, kes ei ole ruumide valdust kohtule teadaolevalt PERH-le üle andnud. Pakkumuse PERH-i korraldatud konkursil osalemiseks esitas ka kaebaja, kuid võitjaks osutus BENU Apteek Eesti OÜ (tl 16). Senini PERH-le kuuluvates ruumides tegutsenud Terve Pere Apteek OÜ on kinnitanud, et on pidanud läbirääkimisi Apteekide Arenduse OÜ-ga nimetatud aadressil asuva apteegi müügiks ning väidetavalt on selleks saavutatud ka kokkulepe (tl 18). Samas on PERH sõlminud
  7. juulil 2017 üürilepingu BENU Apteek Eesti OÜ-ga, kes oleks pidanud alustama vastava teenuse osutamist PERH-i ruumides alates
  8. oktoobrist 2017 (samade poolte vahel toimuva haldusasjas nr 3-17-1910 30.10.2018 kohtuotsuse p 16). Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-17-1910 kaebuse, milles palus keelata Ravimiametil anda haldusakt, millega muudetaks BENU Apteek Eesti OÜ apteegi tegevusluba selliselt, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee
  10. Halduskohtusse pöördumise eelduseks on kaebeõiguse olemasolu.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse üldjuhul pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõiguse jaatamiseks piisab, kui esineb vähemalt kaebaja õiguste riive. Tuvastamisnõude esitamiseks on seadusandja ette näinud täiendavad piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2 ls 1).

Tuvastamiskaebuses tuleb ka selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121

lg 2 p 1) või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2). 4

(6)3-18-1569
  1. Kohus järeldab asjas kogutud tõendite ja menetlusosaliste seisukohtade põhjal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Ravimiameti 20.03.2018 otsuse nr IN-1-3/18/32 vaidlustamiseks alljärgnevatel põhjendustel.
  2. Apteegi pidamine on loakohustuslik tegevusala. RavS § 41 lg 3 kohaselt peab üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50% selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana. Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja (RavS § 42 lg
  4. On ilmnenud, et kaebajale endale ei ole väljastatud ühtegi tegevusluba apteegi pidamiseks ning tal ei ole seega ka ühtki tegutsevat apteeki1 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018 määrus käesolevas haldusasjas, p 11). Viidatud kohtumääruses leidis ringkonnakohus ka, et hetkeni, mil kaebaja ei ole täitnud ravimiseadusest tulenevaid nõudeid apteegiteenuse osutamiseks, ei saa ta ka väita, et rikutaks konkurentsisituatsiooni ja takistatakse tema turule sisenemist. Sellises olukorras ei oma ka tähendust, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane või mitte. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust vaidlustada haldusakti üksnes selle objektiivse õigusvastasuse motiivil.
  5. Kohtud on senises kohtupraktikas jaatanud üldapteegiteenust osutavate apteekide kaebeõigust konkurendi tegevusloa muutmise vaidlustamisel (vt haldusasjad nr 3-15-839, 3-15-1929, 3-17-640, 3-15-2937). Olukorras, kus kaebajal endal tegevusluba puudub ei saa teda ja kolmandat isikut pidada konkurentideks ning seetõttu kolmanda isiku tegevusloa mõju kaebaja suhtes konkurentsi piiravaks. Pole ka ilmnenud, et kaebajal takistanuks tegevusloa saamist kolmandale isikule väljastatud tegevusluba. Kaebajal pole ka kaebeõigust teiste turuosaliste õiguste kaitseks kaebuse esitamiseks (

§ 44lg 2).

  1. Sarnaselt viidatud 18.10.2018 ringkonnakohtu määrusele leiab ka halduskohus, et kuni praeguse ajani ei saa pidada kuigivõrd tõenäoliseks kaebaja võimalust alustada apteegiteenuse osutamist aadressil J. Sütiste tee
  2. Liiatigi ei olnud sellist võimalust vaidlustatud akti andmise ajal. Isegi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse ilmnemisel ei kaasneks otsuse tühistamisega kaebajale vältimatu tagajärjena võimalust osutada apteegiteenust soovitud asukohas. Kohtule teadaolevalt ei ole praeguseni lõpplahendit kohtuvaidluses PERH-i hagis Terve Pere Apteek OÜ vastu ebaseaduslikus valduses olevate ruumide väljanõudmiseks (tsiviilasi nr 2-1714786). Apteegiteenuse osutamine eeldab nõuetekohaste ruumide olemasolu. Vaidlusaluste ruumide omanik on PERH. Seega ei saa kaebaja lõppeesmärgi (apteegi pidamine J. Sütiste 19) suhtes siduvat tähendust omistada läbirääkimistele või kokkulepetele kaebaja ja Terve Pere Apteek OÜ vahel apteegi võõrandamiseks. Ka asjaolu, et kaebaja on jäänud PERHi korraldatud konkursil äriruumide üürilandmiseks teiseks, ei kohusta PERH-i igal juhul sõlmima üürilepingut konkursitingimuste p-s 4.9 kirjeldatud juhul paremuselt teise pakkujaga, vaid tal on õigus ka konkurss nurjunuks tunnistada (tl 15). 1 http://rkav.sm.ee/rkav/faces/pages/tegevuslubaForm/tegevuslubaOtsing.jspx 5

(6)3-18-1569
  1. Sarnastele seisukohtadele kaebaja kaebeõiguse puudumise osas on jõudnud kohtud ka haldusasjas nr 3-17-1910, kus lahendatakse Apteekide Arenduse OÜ kaebust Ravimiameti keelamiseks anda haldusakt, millega muudetakse BENU Apteek Eesti OÜ tegevusluba nii, et selle tegevuskohaks määratakse J. Sütiste tee 19, Tallinn. Tartu Ringkonnakohus on 30.10.2018 (hetkel veel jõustumata).
  2. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki (apteegiteenuse osutamine J. Sütiste tee 19). Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.

MENETLUSKULUD 15.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise korral, sh kui kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg-s 2 sätestatud alusel.

§ 108lg-st 8 tulenevalt kannab kaebaja ka kolmanda isiku menetluskulud.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6).

  1. Kolmas isik palub mõista kaebajalt tema kasuks välja menetluskulud 2319.17 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Esitatud kuludokumentidest ja menetluskulu nimekirjadest (tl 115-117) ilmneb, et õigusabi on osutatud kokku 21 tunni 05 minuti ulatuses. Teenuse tunnihinnaks on 110 eurot (ilma käibemaksuta). 16.
  2. Kolmas isik märgib 01.11.2018 menetlusdokumendis (tl 106-107), et Advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Käesolevas asjas kujunes tunnitasu sellest oluliselt väiksemaks ning kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, palub kolmas isik kohtul nö järelejäänud töötunnid arvestada tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 16.
  3. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et teenuse tunnihind on mõistlik ning isegi madalam tavapäraselt kohtumenetlustes välja kujunenust. Samas ei pea kohus teenuse mahtu praeguse menetluse kulgu arvestades kogu ulatuses põhjendatuks. Kolmas isik on esitanud oma esmased seisukohad kaebuse lubatavuse ning tähtaegsuse kohta ning esialgse õiguskaitse taotluse ning määruskaebemenetluses. Kolmanda isiku seisukohad on küll põhjalikud, kuid sisult vähemalt osaliselt üksteist kordavad. Menetlus ei ole jõudnud sisulise arutamise staadiumisse. Kohus peab eeltoodut arvesse võttes põhjendatuks välja mõista kaebajalt kolmanda isiku menetluskulud kahe kolmandiku ulatuses taotletust, s.o 1546 eurot. 16.
  4. Vastavalt kolmanda isiku taotlusele (tl 106) tuleb kaebajal välja mõistetud summa kanda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole (EE781010220192873229).
  5. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1 ls 4).

18. Kaebaja on tasunud riigilõivu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel kokku 30 eurot.

§ 104

lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagasta kohus riigilõivu, kui kaebus tagastatakse

§ 121lg 2 alusel, mistõttu jääb see kulu kaebaja enda kanda.

Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu on ringkonnakohus 18.10.2018 määrusega kaebajale juba tagastanud (

§ 104

lg 5 p 1,

§ 104lg 8, RLS § 15 lg 1 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.