Obsah (9)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-18-9544 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9544 Tsiviilasi No

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Nord Collect OÜ esitas 20.06.
2. a kohtule hagiavalduse, milles palus Rxxxx Lxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 3000 eurot, intressi 313,26 eurot, sissenõudmiskulud 20,33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 66,41 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 04.07.
3. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Kostjale ei õnnestunud hagimaterjale hagiavalduses märgitud elukohta ega meiliaadressile kätte toimetada, mistõttu toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult 22.08.2018.a Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Monefit Estonia OÜ ja Rxxxx Lxxx (kostja) sõlmisid interneti vahendusel 26.09.2017 laenulepingu, millega kostja sai laenu 3000 eurot, kohustusega tasuda intressi 39,60% aastas. Kostja tagastas 240 eurot ja Monefit Estonia OÜ laenas kostjale täiendavad 240 eurot 16.10.

1. Kostja tagastas 17.11.2017 339,53 eurot. 28.11.
2. a laenas Monefit Estonia OÜ kostjale täiendavad 240 eurot, kokku oli põhivõla suurus 3000 eurot. Kostja rohkem makseid ei teinud, Monefit Estonia OÜ ütles 01.03.
3. a laenulepingu üles ja loovutas nõude Nord Collect OÜ-le (hageja). 2 2-18-9544 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3000 eurot, intressi 313,26 eurot perioodi eest kuni lepingu ülesütlemiseni 01.03.2018, sissenõudmiskulu 20,33 eurot ja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni 144 eurot perioodi 04.03.2018–08.10.2018 eest (8%/365p/100x3000€x219p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8% aastas) tasumata põhisummalt 3000 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja tasu 120 eurot) ning jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 325 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 1 töötunni ulatuses tasumääraga 120 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 445 eurot, millest 325 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3