Obsah (5)

§ 29§ 1§ 11§ 10§ 15

2-18-10523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2018. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-10523 Tsiviilasi S Ai avaldu

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud S Ai avaldus BESTOWEN OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Töövaidluskomisjoni 03.07.

1. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/679/18 BESTOWEN OÜ-lt S Ai kasuks välja töötasu ajavahemiku 04.12.
2. a – 05.02.
3. a eest summas 4 631,58 eurot, puhkusehüvitis summas 463,16 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 6 600 eurot, kokku 11 694,74 eurot. BESTOWEN OÜ ei ole Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid töösuhtest tekkinud nõudeid täitnud. BESTOWEN OÜ
4. a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 1 946 eurot,
5. a majandusaasta aruannet võlgnik esitanud ei ole. Krediidiinfo andmetel on võlgnikul 2 kehtivat maksehäiret vahemikus vastavalt 30-65 eurot ning 65-320 eurot ning maksuvõlg summas 27 675 eurot, mis on tekkinud oktoobris
6. a. Võlgnik ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, millest võib järeldada, et võlgniku majandustegevus ei genereeri tulusid mahus, mis võimaldaks täita võlausaldaja nõuet. Võlausaldaja leiab, et eksisteerib suur tõenäosus, et võlgnikul puudub avalduse esitamise seisuga igasugune vara, mille arvelt õnnestuks katta kasvõi pankrotimenetluse kulusid. Muuhulgas on Töövaidluskomisjon 07.06.
7. a edastanud võlausaldajale võlgniku poolt Töövaidluskomisjonile esitatud vastuse töövaidlusasjas, milles võlgnik märgib: „Töötasude maksmine ei osutunud kahjuks võimalikuks osaühingu rahaliste raskuste tekkimise tõttu“. Võlausaldaja leiab, et võlgniku vastus on tõenduseks selle kohta, et võlgnik möönab, et ei suuda oma kohustusi täita. Selliselt eksisteerib pankrotiseaduses nimetatud alus pankrotiavalduse esitamiseks võlausaldaja poolt. Võlgniku vastus Kohtule 10.9.
8. a esitatud vastuses tunnistab võlgnik maksejõuetust ning töötajate nõudeid. Võlgniku selgituste kohaselt on ettevõtte majandustegevus seoses ebaõnnestunud projektiga täielikult seiskunud ning varad puuduvad. Kohustused lisaks töötajatele teadaolevalt puuduvad. 13.09.
9. a toimunud eelistungile võlgniku esindaja ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja eelistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis 16.08.2018. a pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 04.07.

1. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/679/18 mõisteti BESTOWEN OÜ-lt S Ai kasuks välja töötasu ajavahemiku 04.12.
2. a – 05.02.
3. a eest summas 4 631,58 eurot, puhkusehüvitis summas 463,16 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 6 600 eurot, kokku 11 694,74 eurot (tl 8-9). Töövaidluskomisjoni 04.07.
4. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/682/18 mõisteti BESTOWEN OÜ-lt I Li kasuks välja töötasu ajavahemiku 04.12.
5. a – 05.02.
6. a eest summas 4 631,58 eurot, puhkusehüvitis summas 463,16 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 6 600 eurot, kokku 11 694,74 eurot (tl 10-11). Tööandja tunnistas avaldajate nõudeid täielikult. Tööandja selgituste kohaselt ei osutunud töötasude maksmine võimalikuks osaühingu rahaliste raskuste tekkimise tõttu. 2

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 15lg 41 14.05.2018.

a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige on kohtule kinnitanud, et võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Maksehäireregistri info kohaselt on võlgnikul ka maksuvõlg 27 675 eurot. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötajad on tõendanud nõude olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks Töövaidluskomisjoni 04.07.2018. a otsused töövaidlusasjas nr 4-1/679/18 ja nr 4-1/682/18. Võlgniku kohustus töötajate ees on 23 389,48 eurot, mis on suurem kui

§ 15lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas

§ 10lg 2 p 4 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu.

Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3