Obsah (8)

§ 123§ 116§ 124§ 137§ 120§ 140§ 138§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2018.a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7400 Tsiviilasi J O avaldus T

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 8.

§ 116

lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 124

lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 120

lg 2 p 1 alusel esindab vanem last üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus.

1. Kogutud tõenditest (sünnitunnistused, tlk 8, 10) ilmneb, et pooltel on kaks ühist last N A (vanus xxxx) ja Y A (vanus xxxx). Lapsed elavad ema juures ja on senini ema ülalpidamisel. Laste isa on avaldaja suhtes kasutanud korduvalt vaimset ja füüsilist vägivalda. Laste isa on põgenenud kohtupidamise eest Eestist ja on kuulutatud tagaotsitavaks, mistõttu ei ole hooldusõiguse teostamine enam võimalik.
2. Rae valla 20.06.2018 arvamusest (lk 79 jj) nähtub, et Rae valla lastekaitsespetsialisti esmane kokkupuude perekonnaga oli 26.03.2018 politsei saadetud märgukirja kaudu. Märgukirjast selgus, et mees T M F A oli naise J O suhtes vägivaldne, mille tagajärjel lahkus naine koos lastega kodust. Pärast märgukirja saabumist tegi lastekaitsespetsialist kodukülastuse J O ja tema laste alalisse elukohta. Vestlusest J selgus, et mehe vägivaldsed jooned ilmnesid juba suhte alguses, kuid lähisuhtevägivald läks hullemaks ja süstemaatilisemaks
3. aasta jaanuarikuus. Viimased korrad oli mees kasutanud ka kõrvalisi vahendeid J löömiseks, näiteks tolmuimejajuhet või lauajuppi. J sõnul on lapsed 3 tülisid kindlasti pealt kuulnud ning kohati ka näinud. Lastekaitsespetsialist on pärast esmakordset kokkupuudet J Oga aktiivselt suhelnud ja vajadusel nõustanud. Koostöö emaga on lastekaitsespetsialisti hinnangul väga hea.
4. Edasi nähtub, et lastekaitsespetsialist kohtus J Oga Rae vallavalitsuses, mille käigus arutleti esitatud avalduse üle. Vestlusest Jga selgus, et tal püsib endiselt hirm laste isa ees. Kõige rohkem kardab ta, et laste isa võib lapsed röövida ja koos nendega Xxxx sõita. J O sõnul põgenes laste isa kriminaalmenetluse eest Xxxx, mistõttu on ta tagaotsitav. Sellepärast käis laste ema koos lastekaitsespetsialistiga mõlema lapse lasteaias vestlemas nii kasvatajate kui ka direktoritega leppides kokku, et laste isa nähes tuleb koheselt teavitada politseid ja lapsi isale mitte kaasa anda. J O andis kohtumisel teada, et sisuliselt on tema lastega nende elu jooksul aktiivselt tegelenud. Kuna laste isa eesti keelt ei räägi, siis kõikide asjaajamistega on tegelenud samuti J. Lisaks on J perekonda aastaid majanduslikult üleval pidanud, sest laste isa ei ole pikalt tööl käinud. J O andis teada, et ühist hooldusõigust ei ole võimalik T A teostada. Lisaks sellele, et püsib hirm isa vägivaldsuse ees, on laste isa põgenenud xxxx sooviga hoiduda eemale kriminaalmenetlusest, mis algatati pärast viimast lähisuhtevägivalla juhtumit. J O väljendas muret laste vaimse tervise suhtes. Nimelt sunnib isa lapsi Skype’i teel pikalt endaga vestlema, kuid lapsed on pärast lasteaiast tulekut väsinud ja on öelnud, et ei soovi ligi 1,5 h isaga vestelda. Samuti ei ole lastel ja isal ühist keelt – T suhtleb tütre N inglise-araabia keeles ning N vastab eesti-inglise keeles, Y räägib isaga eesti keeles ja isa temaga inglise-eesti keeles. Sisulisi vestluseid nad ei pea.
5. Mitmetest telefonivestlustest psühholoog H S on selgunud (tlk 80 pördel), et tegelikkuses oli lähisuhtevägivald perekonnas kestnud pikka aega. Seetõttu on hetkel hirmul nii lapsed kui ka J ise. T A sunnib H S sõnade kohaselt ligi poolteist tundi ülepäeva õhtuti lapsi endaga vestlema. Lapsed on H öelnud, et nad on nii väsinud pärast lasteaeda, mistõttu nad ei taha isaga nii pikalt rääkida. H S andis teada, et laste isa manipuleerib lastega, mistõttu N on tihti nutnud pärast kõnesid. Psühholoog oli lastelt küsinud, kui tihti soovivad nad isaga suhelda ja N andis teada, et maksimum 15-20 minutit päevas. Lastekaitsespetsialist ja psühholoog H S leidsid, et 15-20 minutit päevas on sobiv aeg ning omavahel võiksid lapsed ja isa suhelda umbes kolm korda nädalas. 13.

§ 137

lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kohtu arvates ei ole mõistlikku ja objektiivset põhjendust selle kohta, miks isa on jätnud lapse hoolduse teostamata. Seega on isa rikkunud lapse isikuhooldusõigust. Lapse isa ei ole osalenud lapse ülalpidamises ning kohus leiab, sellega on lapse isa rikkunud lapse varahooldusõigust.

1. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-45-11, kohtumääruse punktis 21 asunud seisukohale, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
2. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et laste isa viibib xxxx, kuna tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Avaldaja sõnul on laste isa ähvardanud lapsed kaasa võtta ja viia nad xxxx. Seetõttu sai esitatud ka lähenemiskeelu kohaldamise taotlus, kuid see on koos kriminaalmenetlusega pooleli, kuna laste isa põgenes xxxx ja on tagaotsitav. 4 Seega ei ole laste isa võimeline hooldusõigust laste parimatele huvidele vastavalt teostama. Ta ei näidanud soovi seda teha ka siis, kui pooled koos elasid. Laste ema on perekonda aastaid majanduslikult üleval pidanud, sest laste isa ei ole pikalt tööl käinud. Lapsed ei tunne end isaga turvaliselt ja nende heaolu võib olla ohustatud. Tegemist on isikuga, kes tarvitab vägivalda, narkootikume. Laste silme all ema peksmine ei ole kuidagi laste huvides, see näitab neile halba eeskuju, valet arusaama ühiskonna toimimisest ja tekitab hirmu. Asjaolu, et laste isa tarvitab narkootilisi aineid ohustab samuti laste turvalisust ja heaolu. Laste isa on elanud Eestis kuus aastat, kuid ei ole suutnud eesti keelt ära õppida, kuigi saab vähesel määral aru. Kõikide asjaajamistega on tegelenud laste ema. Lastel ja isal ei ole ühist keelt – T suhtleb tütre N inglise-araabia keeles ning N vastab eesti-inglise keeles, Y räägib isaga eesti keeles ja isa temaga inglise-eesti keeles. Sisulisi vestluseid lapsed isaga ei pea. Arvestades eeltoodut ja väljakujunenud olukorras, kus laste isa on põgenenud kohtumenetluse eest välisriiki ja kuulutatud tagaotsitavaks ning lastevanemate vahel puudub igasugune kontakt, ei ole ühise hooldusõiguse teostamine edaspidi võimalik. Laste ema on tegelikkuses teostanud kujunenud olude sunnil üksinda laste hooldusõigust ja tõenäoliselt jätkub see olukord ka edaspidi. Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude rahuldamine on laste huvides parim lahendus ja tagab lastele edaspidise stabiilse elukorralduse jätkumise.
3. Kohus edastas laste isale 21.06.2018 e-kirjaga (tlk 83) teate, et Eesti kohus on edastanud lastega seotud kohtudokumendid laste isa e-posti aadressile: xxxx. Kohtu ette toodud materjalidest selgub, et Rae valla lastekaitsespetsialist on olnud T A kirjavahetuses 06.06.2018, 11.06.2018 ja 13.06.
4. Kirjadele on vastanud laste isa meiliaadressiga xxxx (tlk 80 pöördel). Kirjadele vastamisega on T A oma meiliaadressi õigsust kinnitanud. Seega loeb kohus kohtudokumendid laste isale kätte toimetatuks.
5. TsMS § 558 lg 3 kohaselt kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Kuna Eestis on asjaajamiseks, ühiskonnaelus ja lasteaias/koolis teatud lastega seotud toimingute puhul ühise hooldusõiguse puhul laste esindamiseks vajalik laste isa nõusolek (nt reisimine, nimevahetus, elukoha valik, kooli valik jm), kuid laste isa asub käesoleval ajal teises riigis (Xxxx) ning avaldajal ei ole võimalik laste isaga mõistlikult kokku leppida lastega seotud toimingute ja esindamise osas, siis on põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse määramine avaldajale.
6. Kohus leiab, et laste huvides on, et avaldaja saaks operatiivselt võtta vastu laste jaoks olulisi otsuseid ilma ühist hooldusõigust rikkumata. Kuna laste ema teostab alates laste isa põgenemisest Egiptusesse tegelikkuses ainuhooldusõigust, siis on vaja õiguslik olukord viia vastavusse tegeliku olukorraga. Laste isale jääb olukord sellisena nagu see on olnud võrreldes möödunud ajaga, hooldusõiguse teostamisest on ta sisuliselt loobunud juba enda kodumaale Egiptusesse naasmisest. Kohus selgitab, et

§ 140

lg 2 kohaselt võib kohus taastada vanema hooldusõiguse, kui on tuvastanud peatamise aluse äralangemise.

1. Lähtudes eeltoodust, lastekaitseseadusest § 21 ja perekonnaseadusest § 137 lg 3-st, toetab Rae Vallavalitsus J O avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Ema J O on võimeline tagama laste N ja Y Ai arengu ja heaolu, tal on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek lapsi kasvatada. Lisaks on tal suur hingeline seotus lastega ja pühendumine nende suhtes, mida lastekaitsespetsialist täheldas esmakordsel kohtumisel laste ja ema alalises elukohas. Isa T M F A ei ole osalenud laste kasvatamisel alates sellest, kui ta Eestist põgenes, tal puudub ülevaade laste tegemistest ja 5 huvidest, mistõttu saab väita, et ta ei ole seadnud esikohale oma laste heaolu ja huvisid. T A on olnud aastaid vägivaldne J O suhtes, mida lapsed on pealt näinud. Lisaks on vanemate elukohtade vaheline vahemaa vägagi suur, mistõttu ühise hooldusõiguse toestamine ei ole mõeldav.
2. Esindaja leiab, et avaldaja on esitanud põhjendatult hooldusõiguse lõpetamise avalduse. Samuti märgib esindaja, et kohus on rahuldanud laste huvidele vastavalt esialgse õiguskaitse taotluse. Esindaja hinnangul on olemas reaalne oht, et laste isa võib lapsed viia Xxxx.
3. Kohus asub seisukohale, et hooldusõiguse üleandmine avaldajale vastab laste huvidele ning faktilisele olukorrale ning annab laste emale nii palju juriidilisi õigusi ja kohustusi, kui ema neid faktiliselt juba teostab. Laste huvides on, kui tegelik olukord ka ametlikult kinnitatakse. Eeltoodust tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. J Ost saab kohtumääruse alusel alaealiste laste N A ja Y A ainus seaduslik esindaja. J Ole kuulub laste isikuhooldusõigus, s.o. õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti kuulub avaldajale laste varahooldusõigus, mis seisneb õiguses ja kohustuses valitseda lapse vara lapse huvidele vastavalt, muu hulgas last esindada.
5. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 138

lõikele 1 võib, juhul kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. 24. Kohus selgitab laste isale T M F A´le, et hooldusõiguse äravõtmine ei lõpeta tema õigust lapsega suhelda, sest

§ 143sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda oma vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Menetluskulude jaotus 25. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt hagita perekonnaasja menetlemise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtuni 6