Obsah (9)

§ 62§ 407§ 440§ 173§ 174§ 162§ 168§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.august 2018, Tallinn koht

§ 62lg 2).

Menetluse käik

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 22.02.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Llt (kostja) 1 674,02 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.03.2018 kostjale makseettepaneku, mis on talle kätte toimetatud 24.03.2018 aadressil xxxx. Kostja esitas 02.04.2018 nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustab kostja nõuet osaliselt summas 1 000 eurot. Ülejäänud osas vaidleb kostja nõudele vastu. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.04.2018 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Harju Maakohus koostas 23.04.2018 määrusega tunnustatud nõude osas maksekäsu ja lõpetas menetluse hageja nõudes kostja vastu 1 000 euro ulatuses. Nõude ülejäänud, s.o 674,02 euro ja edasiulatuva viivise osas, menetlus jätkus ning selles osas esitas hageja 25.04.2018 Harju Maakohtule hagi. Hageja tasus hagilt täiendavat riigilõivu 70,77 eurot.
3. Harju Maakohus võttis hagi 02.05.2018 määrusega menetlusse ja küsis kostjalt hagile kirjalikku vastust.
4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 26.05.2018 tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu aadressil xxxx. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (15.06.2018) ega käesoleva ajani hagile vastanud.
5. Hageja teatas 08.06.2018 kohtule, et kostja tasus 06.06.2018 hagejale kogu võlgnevuse summas 674,02 eurot. Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
6. Hageja nõuab kostjalt Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude korras kahju hüvitamiseks 674,02 eurot ja riigilõivu 70,77 eurot. Kahju seisneb hageja poolt kostja põhjustatud liiklusõnnetuses kannatanule välja makstud kahjuhüvitises.
7. Hageja toob nõude aluseks esile järgmised asjaolud: - 17.02.2017 toimus xxxx teel liiklusõnnetus (kahjujuhtum), mille käigus sõitis kostja juhitud sõiduk xxxx (reg. nr xxxx) ette sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile xxxx (reg nr xxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt seda nõuetekohaselt vormistamata ning politseile teatamata. - Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxxx (reg. nr xxxx) juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud hagejaga liikluskindlustuse leping (poliis nr 65707209). Sellest tulenevalt hüvitas hageja kannatanule tekkinud kahju, tasudes sõiduki xxxx (reg nr xxxx) omanikule 2 550 eurot. 2 - Hageja omandas avariilise sõiduki xxxx (reg nr xxx) ning selle müügist laekus hagejale 875,98 eurot. Hageja kandis kulusid antud kahjujuhtumiga seonduvalt seega 1 674,02 eurot. - Hageja esitas kostjale tagasinõude 1636,74 euro tasumiseks LKS § 53 lg 1 p 2 alusel, kostja ei tasunud nõuet tähtaja jooksul. - 05.12.2017 esitas kostja hageja tagasinõudega seonduvalt Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutsevale liikluskindlustuse lepitusorganile avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. 13.02.2018 lõpetati lepitusmenetlus edutuse tõttu. Lepitaja hinnangul oli hageja tagasinõue kostja vastu põhjendatud. Kostja vastuväited
8. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus märgib otsuse kirjeldava ja põhjendava tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-le 444. osa lihtsustatult vastavalt 10.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11. Kostja on hagis esitatud faktilised asjaolud omaks võtnud

§ 407lg 1 alusel jättes hagile vastamata.

Sisuliselt võib kostja käitumist pärast hagi esitamist tõlgendada ka hagi õigeks võtmisena

§ 440

mõttes, kuna kostja maksis pärast hagi esitamist, kuid enne kohtuotsuse tegemist hagejale ära kogu võlgnevuse.

1. Formaalses mõttes tuleb aga kohtul jätta hagi rahuldamata seoses asjaoluga, et kostja on hagimenetluse ajal võlgnevuse hagejale ära tasunud. Hageja nõude rahuldamise tõttu ei ole tal enam nõuet kostja vastu ja kohus ei tuvasta hageja õiguste rikkumist. Seetõttu puudub ka alus hagi rahuldamiseks. (Vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-139-16) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

14. Üldreegli kohaselt ehk

§ 162

lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 annab aga kohtule ulatusliku kaalutlusruumi nähes ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 15. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus lähtub analoogia korras

§ 168

lg-st 6, mille kohaselt kostja poolt hagi õigeksvõtu korral kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on tuvastanud (otsuse p 11), et sisuliselt võttes on kostja hageja nõude rahuldamisega hagi õigeks võtnud. Samas nähtub asja materjalidest ja hagiavalduse asjaoludest, et kostja käitumine hageja suhtes ei ole olnud heatahtlik ning kahjuhüvitise saamiseks kostjalt ei olnud hagejal muud võimalust, kui pöörduda kohtusse (hageja on kohtueelselt pöördunud kostja poole 3 nõudega ning läbinud ka kohtueelse menetlusena Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures tegutseva organi poolt korraldatava lepitusmenetluse. Kostja hageja nõuet ühelgi juhul enne kohtusse pöördumist ei rahuldanud). Kohtu hinnangul on kostja andnud oma käitumisega hagejale põhjuse pöörduda kohtusse. Seega tuleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 16.

§ 138

lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 70,77 eurot (t lk 33). 17. Kohus selgitab, et

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4