lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 24.10.2018 tasumata põhivõlalt (23 451.51 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.
Hageja ei ole kostjale andnud mingeid lubadusi seoses majandustegevusest saadava tuluga. Samuti ei ole hageja andnud ise hinnangut müüdud ettevõtte majandusliku seisundi kohta. Hageja jäi varem avaldatu juurde, et kostjal oli enne notariaalset tehingut juurdepääs nii ettevõtte ruumidele, pangakontole kui ka meilboksile, kus kajastusid nii suhtlus tarnijatega kui ka võlateatised ja nõuded; samuti edastas hageja kostjale kogu dokumentatsiooni. Hageja hinnangul ei ole usutav, et tutvudes raamatupidamislike dokumentidega ning tehes samal ajal ettevalmistusi pubi avamiseks, ei saanud kostja aru müügilepingu objekti tegelikust seisukorrast. Hageja märkis 21.03.2018.a seisukohas, et talle jääb arusaamatuks kostja väide, et pärast müügitehingut ilmnesid võlgnevused, mis olid kordades suuremad, kui müüja poolt avaldatud informatsiooni kohaselt. Kostja pole suutnud veenvalt tõendada, millal ja millises suurusjärgus avaldas hageja kostjale informatsiooni osaühingu võlgnevuste kohta. Hageja vaidles vastu kostja käsitlusele vastutuse ülemineku osas ja leidis, et notariaalse lepingu p-s 6.
Kostja leidis, et lepingu ese ei vastanud lepingus kokku lepitule. Ettevõtte tegelik majanduslik olukord ja selle tulu teenimise võimalused on märkimisväärselt kehvemad kui müüja poolt kirjeldatud olukord. Kuigi müügilepingus on kajastatud, et ostja sai 4 lepingu eset puudutava dokumentatsiooni kätte enne tehingu sõlmimist, tõi müüja (osa) dokumentatsioonist kaasa tehingule ning ostjal puudus reaalne võimalus dokumentidega tutvuda. Pärast müügitehingut on ostja proovinud saada ülevaadet ettevõtte tegelikust majanduslikust olukorrast, selle varadest ja kohustustest, kuid lünkliku ja puuduliku raamatupidamisliku informatsiooni tõttu on see olnud keeruline ja aeganõudev. Kostja on ostja esindajana edastanud müüjale korduvalt palve anda üle asjakohane dokumentatsioon (sh ka ekirja teel), kuid see on jäänud müüja poolt tähelepanuta. Kostja selgitas ka, et hageja esindaja ei andud ostjale adekvaatset informatsiooni müügiobjekti kohta ning lõi ostjale ettevõtte majanduslikust olukorrast tegelikkusele mittevastava ettekujutuse, millega rikkus kohustust avaldada lepingueelsetel läbirääkistel kogu vajalik teave, mille vastu võib ostjal olla äratuntav huvi. Hageja varjas infot, mis puudutab ettevõtte kohustusi ja ostjale ilmnevad pidevalt aina uued võlad, mille kohta ta müüjalt infot ei saanud. Ka väitis müüja, et kõik nö üles jäävad kohutused likvideerib müüja enne tehingut ise ära, kuid on selgunud, et nii see ei ole. Arvestades, et müüja on oma kohustusi olulisel määral rikkunud, on ostjal õigus kasutada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid. Kostja avaldas, et plaanib esitada tasaarvestamiseks kahju hüvitamise nõude. 12.01.2018.a esitatud täiendavas seisukohas teatas kostja, et müüja avaldas lepingueelsetel läbirääkimistel kostjale, et ettevõtte majanduslik seisund on hea, ostuhind on võimalik hõlpsasti tasa teenida ettevõtte majandustegevusest saadava tuluga (kuivõrd müüja kinnituse kohaselt oli kõik juba nö sisse töötatud ja toimis ning ostjal ei ole vaja alustada nö nullist) ning kõik müügitehinguks üles jäänud kohustused (võlgnevused) likvideerib müüja ise. Tegelikkuses andis müüja ostjale üle ettevõtte, mille majandustegevus oli täielikult seiskunud ning sisuliselt pankrotistunud, st puudus mistahes lootus teenida tulevikus tulu. Ettevõttel oli võlgnevus tarnijate ja töötajate ees ning sellest tulenevalt puudus võimalus ilma oluliste lisainvesteeringuteta ettevõtte majandustegevust jätkata/käimas hoida. Seetõttu pidi kostja panustama olulisel määral isiklikke vahendeid ettevõtte käigus hoidmiseks ning kostjale sai selgeks, et selline olukord ei ole ajutine, ettevõtte käive oli sisuliselt olematu, vastupidiselt hageja poolt lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatule. Tulenevalt
lg-st 3 on ilmne, et müüja oleks pidanud teavitama ostjat asjaolust, et ettevõtte väärtus on sisuliselt olematu, sellel puudub võimalus tulu teenida (sh ka vähemalt ulatuses, mis on vajalik majandustegevuse tavapäraseks käimas hoidmiseks). Kostja esitas 06.03.2018.a seisukoha, milles jäi varem esitatud vastuväidete juurde, kuid täpsustas neid. Pärast lepingu sõlmimist esitati OÜ Conference vastu järgmised nõuded: 22.08.2017.a EBETA AS nõue 667.43 eurot, 31.08.2017.a OÜ Eventtime nõue 820.08 eurot, 05.08.2017 Unilever Eesti AS nõue 306.04 eurot, 06.09.2017 AS A. Le Coq nõue 571.60 eurot, 12.09.2017 Kaupmees &KO AS nõue 724.82 eurot, 01.09.2017 teave Livikolt võlgnevusest 736.36 eurot, 06.09.2017.a EstNet Trading OÜ järelpärimine, milles paluti infot võla tasumise kohta, 28.08.2017 Trendfurniture OÜ teave, et tasumata on arve nr
) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning
lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole lepingus kokku lepitud ostu-müügi hinda tasunud, on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja hinna tasumist ostjalt OÜlt AndAir. Hageja palus täitmata kohustuselt välja mõista seadusjärgse viivise summas 14.16 eurot ja jooksva viivise põhuvõlalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
lg 1 p 6 kohaselt võib juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda võlgnikult viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.07.2016.a on nn seadusjärgseks viivise määraks 8% aastas (0.0219% päevas). Nõue muutus sissenõutavaks 02.09.2017.a. Hageja on hagi esitamise seisuga arvestanud viiviseks 14.16 eurot, kusjuures päevamääraks on arvestatud 0.832 eurot, mis on ilmselgelt ebaõige. Lähtudes põhivõla suurusest, on viivis siiski 8.32 eurot päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks 3469.44 eurot (417 päeva eest). Kokku on hagejal põhivõla ja viivise nõue OÜ AndAir vastu 41 469.44 eurot. Puudub vaidlus, et OÜ AndAir kohustus oli notariaalses lepingus tagatud kostja, Axxx Vxxxxpoolt antud käendusega: lepingu p 4.2. kohaselt vastutab käendaja ostja poolt tasumata müügihinna ning viiviste tasumise kohustuse rikkumist tulenevate nõuete hüvitamise eest; käendatavaks summaks on 40 000 eurot ja käendus on antud tähtajaga 14.08.2020.a.
lg 1 sätestab: Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt
lg 1 ja lg 2 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kostja oli lepinguga võtnud omale kohustuse tagada ostja kohustust põhivõla ja viivise tasumise nõudes. Käesolevalt põhivõlg ja lahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ületavad lepingus kokku lepitud käenduse ülemmäära 40 000 eurot, mistõttu on käendaja vastutus piiratud just nimetatud summaga.
lg 1 sätestab: Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. 8 Kostja on esitanud käesolevat hageja nõudele vastuväiteid. Kostja leidis, et hageja rikkus kohustust avaldada lepingueelsetel läbirääkimistel õigeid andmeid müüdava eseme kohta.
lg 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Riigikohus on nimetatud sätetele viidates asunud 31.01.2018.a tehtud lahendis 2-14-21710 seisukohale, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (p 25.1). Kohus märgib, et juhul, kui OÜ AndAir leidis, et talle on müüdud puudustega asi, võimalik kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Näiteks on Riigikohus eelviidatud lahendis märkinud, et lepingueelselt vastaspoole eksimusse viimine annab aluse lepingu tühistamiseks TsÜS § 92 lg 2 ja 3 lausel. Lepingu tühistamine eeldab tahteavaldust teatud aja jooksul (TsÜS 98 ja 99 lg 1 p 2), mida ostja aga esitanud ei ole. Samuti on võimalik teatud juhtudel keelduda vastastikuse kohustuse täitmisest
alusel, mis pole käesolevalt aga kohaldatav, kuna müüja on täitnud omapoolse põhikohustuse ostetud asi üle anda. Arvestades kostja etteheidete sisu on OÜ-l AndAir ja kostjal kõige asjakohasemaks õiguskaitsevahendiks esitada nõue hinna alandamiseks
alusel: hinda on võimalik alandada kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase väärtusesse. Käesolevalt siis nõuda hinna alandamist võlgade võrra, mida müüja väidetavalt ostja eest varjas või lubas ise tasuda. Vastavalt
lg 2 sätestab, et hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I köites /Kirjastus Juura , 2016/ märgitakse, et ka kostja vastuväiteid rahalise nõude olemasolu kohta hageja vastu saab lugeda vastavate eelduste olemasolul järelduslikuks hinna alandamiseks. Kostja on 06.03.2018.a menetlusdokumendi p 3.1 märkinud, et kuna hageja on tekitanud oma kohustuse rikkumisega hagejale kahju, puudub mõistlik alus müügihinna väljamõistmiseks terves ulatuses ning leidis, et kahju kindlaks määramiseks tuleb määrata ekspertiis. Hiljem kostja ekspertiisi taotlusest loobus, kuid ei ole täpsustanud ka oma hinna alandamise nõuet vaid esitas tasaarvestuse taotluse. Kostja oli seisukohal, et hageja on müünud talle lepingutingimustele mittevastava asja. Lepingueelsetel läbirääkimistel avaldatu muutub lepingu sõlmimisel lepingu osaks. Kostja väitis, et müüja on läbirääkimiste käigus andnud lubaduse ise tasuda kõik võlad, mis müüdaval osaühingul enne lepingu sõlmimist olid ning võlad ei olnud ka kuskilt nähtavad. Kohus märgib, et müüdud osaühingu võlad on selgelt kajastatud osaühingu 10.08.2017.a bilansis (t lk 119-120), mille hageja esindaja oli kostjale saatnud 10.08.2017: bilansi alajoatuses „Kohustused“ on lühiajalise kohustusena märgitud võlad tarnijatele summas 9940.83 eurot ja maksuvõlana -278.53 eurot. Kuna tegemist on bilansi kohustuste osaga, on maksuvõlg tegelikult ettemaks ja võlad tarnijatele on selgelt kajastatud summas 9940.83 eurot. Ka varasemas, 31.03.2017.a bilansis on kajastud võlad tarnijatele 9079.87 eurot, töövõtjatele 607.88 eurot, maksuvõlad 1638.87 eurot ja muud võlad 438.96 eurot. Nii enne 10.08.2017.a koostatud bilansid kui kasumiaruanded on saadetud kostja meilile 23.07.2017 (t lk 115-118). Nimetatud asjaolu kinnitas kostja ka vande all antud ütluses. Dokumentidega tutvumisel ei saanud kostja väita, et võlad ei olnud kajastatud. Kostja esitas 06.03.2018.a kohtule ülevaate sellest, millised nõuded 2017.a augusti lõpus-septembri alguses võlausaldajate poolt OÜ-le Confernece esitati (t lk 61-71). Nimetatud nõuete summad on kokku väiksemad kui bilansis 9 kajastatud võlad tarnijatele- seega ei saanud augustis–septembeis 2017.a esitatud nõuded olla mingid muud kui bilansis kajastatud nõuded. Asjaolu, et OÜ-l Conference oli enne selle osa müüki täitmata kohustisi ja müüja sellest ostjat teavitas, on tõendatud ka istungil ära kuulatud isikute ütlustega: hageja esindaja vande all kinnitas, et võlgadest oli juttu ja need olid tuhandetes; tunnistaja Oxxxxr Pxxxxx kirjeldas, kuidas viibis koos H. Jxxx, kostja ja P. Pxxxxxx kokkusaamisel pubis BigBen, kus arutati ka võlgu, kus tunnistaja selgitas, kuidas saaks võlgu ajatada; tunnistaja Pxxxx Pxxxxkinnitas kokkusaamist hageja esindajaga BigBenis koos A. Vxxx ja O. Pxxxxxxxx, kus räägiti ostu rahastamise küsimustest, müüja kinnitas, et on toimiv ettevõte, võlgadest sai räägitud, „… Hxxxx ütles, et pisivõlad on, mille ta ise likvideerib. Summadest ei rääkinud üldse. “; kostja mingit kokkusaamist BigBenis ei mäletanud ja võlgadest toimunud vestuste juures enda sõnul ei viibinud. Kohus leiab, et kostja ütlused kohtumisel mitteviibimise kohta on ebausaldusväärsed ja lükatud ümber tema enda tunnistaja P. Pxxxxütlustega. P. Pxxxxxütlustest selgus ka, et tema paberitega ei tegelenud, nendega tegeles A. Vxxx; samas A. Vxxx ütluste kohaselt pärines tema teadmine võlgade ja müügiprotsessi kohta peamiselt P. Pxxxxxx. Kostjale olid edastatud kasumiaruanded, millest nähtub, et äriühing oli perioodil 01.02.10.08.2017.a kasumis (vaid märtsi kasum oli negatiivne). Kostja ei ole ka tõendanud kokkulepet, et müüja tasub kõik OÜ Conference võlad enne lepingu sõlmimist. Kostja ise teadis väidetavast kokkuleppest vaid P. Pxxxa kaudu: kui on „sabad“võlad-, siis Hxxxx ajab korda; kokkulepped tegi müüja esindajaga P. Pxxx. P. Pxxx tunnistajana märkis, et Hxxxx Jxxx lubas tasuda pisivõlad. Tunnistaja O. Pxxxxx kokkulepet võlgade tasumise kohta eitas ja selgitas, et ettevõte müüdi „saba ja sarvedega“, vastasel korral poleks seda müüdudki. Kokkulepet võlgade tasumiseks eitas ka hageja esindaja ütlustes, kus kinnitas, et ostjaga arutati võimalikke võlgade maksegraafikuid. Kirjalikult võlgade tasumise kohustust ei reguleeritud. Notariaalse lepingu p-s 6.3 on pooled leppinud kokku, et müüja vastutab osaühingu tegevuse eest lepingu sõlmimiseni ja pärast lepingu sõlmimist vastutab selle eest ostja. Kohus leiab, et tegemist ei ole kokkuleppega, kes tasub OÜ Conference võlad, vaid üldise vastutuse jagunemise kokkuleppega ettevõtte tegutsemise kohta, eelkõige, kes tegeleb ettevõttele kuuluva pubi käigus hoidmise ja igapäevase majandamisega. Kohus leiab eeltoodud alusel, et enne osaühingu osa müüki oli ostjal võimalik saada piisavat infot äriühingu võlgade kohta ja need ei oleks tohtinud tulla ostjale üllatusena, ning võlad läksid koos varaga üle uuele omanikule, sest puudusid teistsugused kokkulepped. Pärast isikute ütluste andmist on kohus pigem arvamusel, et olukorra põhjustas see, et ostja ja P. Pxxx ei olnud nimetatud valdkonnas varem tegutsenud ja ei olnud hinnanud õigesti võlgade suurust ja nendest tulenevaid negatiivseid mõjusid ettevõtte igapäevasele käigus hoidmisele. Samades küsimustes ei orienteerunud ka kostja, kes OÕ AndAir esindajana osaühingu osa siiski ostis. Nimetatu tuleneb kostja ütlustest kogumis, millest nähtub, et tema usaldas ostuprotsessis Pxxxx Pxxxx- hinnas ja tingimustes leppisid kostja ütluste kohaselt kokku müüja ja P. Pxxx, samuti pubi avamises ning võlgade tasumise võimalikus kokkuleppes. Kostja osales OÜ AndAir esindajana asjas sisuliselt pubi ruumide esmasel vaatamisel, ühel kokkusaamisel pubis BigBen ja notariaalses tehingus, enne mida sai ta oma meilile bilansi ja kasumiaruanded ning kilekottides OÜ Confernece raamatupidamisdokumentatsiooni. Pxxxx Pxxxx ütluste kohaselt vaatas tema pubis ringi pigem selle pilguga, mida seal veel vaja teha/ehitada oleks ja kas saaks pubi kohe avada, paberitega tegeles A. Vxxx, P.. Pxxx käis pubis ajal, kui see oli avatud ja toimis. Lisaks avaldas tunnistaja, et teadis alguses, et ostab pubi rendilepingu, mis hiljem muutus sujuvalt osaühingu müügiks. Kuna üürilepingut müüa ei saa, on kohus arvamusel, et P. Pxxxxx puudus alguses selge ettekujutus ostetavast. Vaatamata olukorra muutumisele ostis OÜ 10 Conference osa siiski kostjale kuuluv OÜ AndAir. Millised olid ostja ja P. Pxxxx omavahelised kokkulepped, pole teada. Kostja väite kohaselt ei antud talle kõiki OÜ Conference raamatupidamise dokumente. Tõendatud on investeerimiskava, bilansi ja kasumiaruande seisuga 10.08.2018.a ja varasemate (30.04, 31.03, 28.08.2017) üle andmine kostjale (t lk 44-45, 113-120). Poolte vande all antud ütluste kohaselt andis hageja esindaja enne notariaalse lepingu sõlmimist kostjale üle kilekoti täie kaustadesse köidetud raamatupidamise dokumente. Millised dokumendid täpselt üle anti, kohtus tõendamist ei leidnud, sest lepingu pooled nimekirja ei koostanud. Notariaalses lepingus on poolte kinnitus, et müüja on ostjale kõik osaühingut puudutavad dokumendid üle andnud. Kostja väitel olid siiski üle antud hulgast puudu põhivara nimekiri, käibeandmik ja veel täiendavaid dokumente, mida ostja on müüjalt hiljem nõudnud, kuid pole saanud. Hageja esindaja väitel olid nimetatud dokumendid üle antute hulgas, kuid muid tõendeid lisaks oma ütlusele hagejal esitada ei olnud. Kohus märgib, et vaidluse korral peab oma väidet tõendama positiivse väite esitanud pool, negatiivse väite esitanud pool peab oma väidet usutavalt põhistama. Käesolevalt ei ole hageja kõigi raamatupidamisdokumentide üle andmist tõendanud. Tunnistaja P. Pxxxx ülekuulamisel selgus ka, et ostjal puudus teave lisaks Keeleinspektsiooni ja Veterinaar- ja toiduameti ettekirjutuse kohta. Hageja esindaja selgitas, et dokumendid oli kontoris olemas, kuid jällegi kohtule tõendeid nende üle andmise kohta ei esitatud. Kohus leiab, et kui esinesid puudused raamatupidamise dokumentide üle andmisel, ei ole need sellise mõjuga, et annaksid ostjale õiguse osaühingu hinda alandada. Muud kostja vastuväited: lepingueelselt ebaõige info avaldamine ja kokkulepe tasuda võlad- ei leidnud kohtus tõendamist. Kohus leiab, et pooltw esitatud seiskohad selles, millal pubi ruumid täpselt ostjale üle anti ja millal ostja seal tegevust alustas, et puutu asjasse. Pooltel puudub vaidlus, et pubi ruumid anti ostjale üle enne lepingu sõlmimist ja ta alustas tegevust seal samuti enne lepingu sõlmimist: kas see oli nädal või kaks varem, ei muuda kohustuse täitmise nõuet. Ruumide üle andmine ei vabasta müüjat kohustusest anda müüdava asja kohta tõest ja ostjat huvitavat teavet. Samas võimaldas pubi ruumide üle andmine ja ostjal seal varasem tegevuse alustamine ostjal veenduda, et pubi saab avada. Puudusi, mida käesolevas vaidluses kostja poolt esitati-eelkõige võlad, ei olnud võimalik pubi ruumide füüsilisel üle andmisel nagunii avastada, kuna nimetatud info sisaldus eelkõige raamatupidamise dokumentides või oleks tulnud saavutada poolte omavahelise kokkuleppega. Kohus märgib, et tunnistaja P. Pxxxx ja kostja ütlustega on tõendatud, et e-postkastile ei saanud ostja ligi enne lepingu sõlmimist nagu väidab hageja- samas ei oma see asjas ka tähtsust. Pangakontole ei saanud ostja samuti enne lepingu sõlmimist vaba juurdepääsu- see, et kontot ühel korral arvutist ostja esindajale näidati (hageja esindaja ütlus, P. Pxxxx ütlus) ei ole samastav juurdepääsuga pangakontole. Kohus möönab, et osaühingu konto uurimisel olnuks ostjal võib-olla võimalik teha ka järeldusi ostetava asja seisukorra kohta, samas puudub müüjal kohustus sellist juurdepääsu võimaldada, sest sellega kaasnevad riskid. Kostja tegi aga menetluses tasaarvestuse avalduse. Kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingut ja jätnud ostajele üle andmata 2016-2017.a majandusaasta jaotatava kasumi, kuigi notariaalses lepingus olid pooled selles kokku leppinud: p 6.2. Kostja nõuab kasumi välja andmist ja selle tasaarvestamist hageja nõudega enda vastu. Kostja on nõude omandanud OÜ-lt AndAir 14.08.2017.a sõlmitud kokkuleppega (t lk 99).
lg 1 sätestab: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav 11 pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus eespoolt tuvastas, et hagejal on sissenõutav nõue kostja vastu summas 40 000eurot. Hageja leidis, et OÜ-l AndAir puudub õigus nõuda OÜ Conference 2016-2017.a jaotamata kasumit, kuna seda äriühingu osa müügil rahaliselt olemas ei olnud. Kohus tegi esitatud bilansside alusel kindaks, et 14.10.2017.a seisuga oli OÜ-l Conference eelmiste perioodide jaotamata kasum 14 548.49 eurot (t lk 119p). Analoogses suuruses (vahe 1-2 eurot) oli kasum kajastatud ka bilansis seisuga 28.02, 31.03 ja 30.04.2017.a ning 2016.a majandusaasta aruandes (t lk 73-78). Seega kajastus jaotamata kasum osaühingu raamatupidamises. Hageja esindaja leidis, et jaotamata kasum ei peagi olema rahas, kuid ei osanud täpselt selgitada, millisesse osaühingu varadesse oli kasum paigutatud: selgituse kohaselt ehitati väliterrass, tehti remonti, soetati mööblit ja muud käibevara. Hageja koostatud OÜ Conference bilanss 10.08.2017.a seisuga hageja esindaja väiteid aga ei toeta: bilansis on 4 päeva enne müüki kirjas jaotamata kasum, materiaalne põhivara on summas 23 504.35 eurot, raha 65.30 eurot. 30.04.2017.a seisuga koostatud bilansis (t lk 117p) on kasum samas suuruses, põhivara üldse puudub ja rahalisi vahendeid on 28 245.53 eurot. Kohtule andis hageja selgituse, et varem olemas olnud raha kulus samuti vara ostuks ja remondiks. Kohus leiab, et hageja selgitused ei tõenda, et nii äriühingul olnud raha kui jaotamata kasum on kulunud/muutunud põhivaraks. Bilansi kohaselt tekkis põhivara nimetatud aja jooksul vaid summas 23 504.35 eurot, samas kui bilansis näha olev vara muutus (raha) ja mitte nähtav vara muutus (jaotamata kasum) oli kokku üle 42 000 euro (s.o 2/3) võrra rohkem). Kohus märgib, et sellisel juhul pidanuks 10.08.2017 bilanss kasumi muutumist muud liiki varaks ka kajastama. Kuna bilanss seda ei kajastanud, jäeti ostjale ekslik mulje, et kasum on jätkuvalt äriühingul olemas ja kinnitati ka lepingus ostja õigust saada nimetatud kasum omale. Kas ja millisel kujul müüja ostjale jaotamata kasumi on üle andnud, pole hageja tõendanud. Kohus leiab, et kuna hageja pole tõendanud 2016-2017.a jaotamata kasumi üle andmist OÜ-le AndAir rahas või muul kujul, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole nimetatud lepingulist kohustust täitnud ja kostjal on nõue OÜ Conference 2016-2017.a jaotamata kasumile 10.08.2017.a bilansis kajastatud summas 14 548.49 eurot. Kohus leiab, et nõue muutus sissenõutavaks notariaalse lepingu täitmisel, so osaühingu osa üle andmisel ostjale. Kohus leiab, et hageja tasaarvestuse taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada: hageja põhinõue kostja vastu summas 38 000 eurot tuleb tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu summas 14 548.49 eurot. Seega on kostjal hagejale täitmata kohustus summas 23 451.51 eurot, milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellele lisandub käenduse piirmäära arvestav viivis summas 2000 eurot ning jooksev viivis alates kohtuotsuse tegemisest. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 12 Kostja palus kohaldada ka TsMS § 163 lg 2: Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus käesolevalt rahuldas hagi osaliselt- ligikaudu 2/3 osas. Kostja pakkus hagejale kompromissiks summat 15 000 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ikkagi oluliselt suuremas määras, kui pakutud kompromiss, mistõttu ei saa käesolevalt kohaldada TsMS § 163 lg 2 ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jagada poolte vahel hagi rahuldamise proportsiooniga sarnaselt: 1/3 jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. Kohus teeb menetluskulude kattuvas osas tasaarvestuse. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 5810 eurot. Summa on koos käibemaksuga. Nimetatud kulud koosnevad esindaja tasudest kokku 4830 eurot, tasutud riigilõivudest 950 eurot ja esindaja sõidukuludest 30 eurot. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3990.20 eurot. Summa on esitatud koos käibemaksuga. Menetluskulu koosneb kostja esindamisega seotud kuludest. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja leidis, et taotlusest ei ole arusaadav, kui palju aega on konkreetsele toimingule on täpselt kulunud. Kostja on ka arvamusel, et mitmete tegevuste osas on hageja kulud paisutatud ja esitatud ebamõistlikus suuruses. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 950 eurot vastavalt TsMS § 147 lg
MS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise selle andja avalduse alusel. Kuna käesolevalt ei esine ühtegi TsMS § 391 lg 1 sätestatud alusest, mis annaks kostjale õiguse esitada lg 1 nimetatud kahju hüvitamise nõuet, on hagejal õigus kohtuotsuse jõustumise järel esitada taotlus tagatise tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.