Obsah (5)

§ 199§ 68§ 65§ 118§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9712 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaid

§ 199lg 2 p-de 8 ja 9 järgi (kuriteoepisoodid 31.

mail 2013) ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Mikišini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31. mai 2013, s.o 1 päev, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti A.

Mikišinile kuriteo eest mõistetav karistus kaetuks Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõistetud karistusega ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Samuti tunnistati A. Mikišin süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (kuriteoepisoodid 31.

juulist 2014 kuni 30. septembrini 2014) ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Mikišini kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. septembrist 2014 kuni
2. oktoobrini 2014, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.

märtsi 2014. a otsusega A. Mikišinile

§ 118

lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 1572 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. A. Mikišinit kohustati ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse

1. detsembril
3. detsembril 2016 peeti A. Mikišin Euroopa vahistamismääruse alusel Läti Vabariigis seoses kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmisega kinni ning ta asus edasist karistust kandma Eesti Vabariigis.
4. Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega jäeti A. Mikišin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. A. Mikišin on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Varasemalt on teda karistatud varguste, kinnipeetavana narkootikumide kasutamise ja massiliste korratuste tekitamise, asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat liitkaristust kannab A. Mikišin süstemaatiliste sissetungimisega toime pandud varguste, raske tervisekahjustuse tekitamise ja võõra identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Eelöeldu tähendab seda, et A. Mikišinit saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi A. Mikišin on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja tal on olemas kindel töökoht ning toetav lähivõrgustik, on kohtu hinnangul A. Mikišini puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. 2.2 Positiivne on, et A. Mikišinil on vabaduses olemas kindel elukoht ja töökoht ning tema käitumine vangistuse jooksul on olnud pealtnäha korrektne: ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelöeldu ei anna siiski alust arvata, et A. Mikišini uute kuritegude toimepanemise oht on maandatud. A. Mikišini ohtlikkus selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavatest andmetest. Samuti suurendab ohuprognoosi asjaolu, et
7. oktoobrist 2017 kuni
8. veebruarini 2018 on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses keelatud ainete vanglasse organiseerimisega. 2.3 Ei saa mööda vaadata ka sellest, et A. Mikišinit on ka varem karistatud ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab A. Mikišini õiguskuulekal rajal hoida. Samuti on A. Mikišin pannud kuritegusid toime katseajal. Järelikult ei ole A. Mikišin hoolinud temale tingimisi määratud karistustest. Kinnipeetaval on enda selgituste kohaselt toetavad suhted lähedastega, kes saadavad talle ka raha. Samas ei ole see asjaolu uus. Lähedaste tugi on A. Mikišinil ka varem olemas olnud, kuid sellest hoolimata on ta pannud toime arvukalt eriliigilisi seaduserikkumisi. 2.4 Vaadates kinnipeetava poolt minevikus toime pandud kuritegusid, ilmneb, et temas on juurdunud kuritegelik mõtte- ja eluviis ning puudulik empaatiavõime teistele tekitatud kahju osas. A. Mikišin sattus esimest korda vanglasse 14-15-aastaselt ja on pärast seda toime pannud arvukaid seaduserikkumisi. A. Mikišini kuritegelik käitumine on kestnud pikalt ning selliste käitumisharjumuste murdmine nõuab vigade tunnistamist, vastutuse võtmist ning tõsikindlat motivatsiooni. Praegusel hetkel kohus A. Mikišinis selliseid muutusi ei näe. Käesoleva kohtuotsuse täitmisest proovis kinnipeetav esialgu välisriigis viibides kõrvale hoiduda, mis viitab isiku kalduvusele probleemide eest põgeneda. 2.5 Murekoht on kinnipeetava jaoks ka narkootikumid ja alkohol. A. Mikišin ise leiab, et suudab neist eemale hoida, kuna on endaga tööd teinud. Peale isiku enda selgituse ei nähtu materjalidest, et selle probleemiga oleks tegeletud. Samas on A. Mikišin olnud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitaja ning nendega seonduvalt pannud toime ka kuritegusid. Viimasel korral hakkas kinnipeetav uuesti alkoholi tarbima võrdlemisi kergekäeliselt – enda ütluste kohaselt, kui ei leidnud ema juures 2 elades Valgas tööd. Seega on käesoleval hetkel piisavalt maandamata tõsiseltõetav risk, et vabaduses asub A. Mikišin uuesti alkoholi ja/või narkootikume tarvitama.
9. Maakohtu määruse peale esitas A. Mikišini kaitsja kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja A. Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 3.1 Süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tema iseloomustuses on märgitud, et programmi käigus tegi ta realistliku plaani, kuidas oma elus positiivseid muutusi ellu viia. Ta on töötanud oma enesehinnanguga ja suudab erinevates olukordades objektiivselt ning ärritumata reageerida. A. Mikišinit ei ole vangistuses viibimise ajal distsiplinaarkorras karistatud. 3.2 Vabanemisel on A. Mikišinil olemas võimalus asuda tööle XX OÜ-s raietöölisena. Elama asuks ta Valga linna XXX korterisse, mida üürivad tema ema koos oma abikaasaga. Nii korteriomanik kui ka selles elavad isikud on nõus A. Mikišini elamaasumisega sellesse korterisse. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja lugenud vajalikud tingimused täidetuks. A. Mikišin kinnitas kohtuistungil, et on ennetähtaegse vabanemise korral nõus ja soovib osaleda kriminaalhoolduse ajal sotsiaalprogrammis. 3.3 A. Mikišin ei ole nõus vangla iseloomustuses toodud retsidiivsusriskide hindamise tulemustega. Kaitsja hinnangul on kinnipeetava seisukoht mõningal määral ka õige, sest oma käitumisega viimase vangistuse jooksul on ta tõestanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ja järgida seadusi ka vangistusest vabanemisel. A. Mikišin on motiveeritud muutma oma senist eluviisi ja alustama vabanemisjärgselt uut elu. Selleks on tal olemas ka toetavad lähedased. Kinnipeetava resotsialiseerumisele aitaks kaasa tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine ja selle raames uute täiendavate sotsiaalprogrammide läbimine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 4.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A.

Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21.)

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et A. Mikišini poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Seejuures on kohus põhjendatult tuginenud A. Mikišini varasemale elukäigule ning asjaolule, et tal on neli kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib 3 A. Mikišin neljandat korda. Tähelepanu väärib seegi, et A. Mikišin on pannud kuritegusid toime katseajal. Seega järeldub A. Mikišini elukäigust, et senised karistused ja kohaldatud kriminaalhooldus ei ole talle positiivset mõju avaldanud ega pannud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtul puudub alus arvata, et hetkel kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja A. Mikišin oleks sel korral vangistuse kandmisest vajalikud järeldused teinud. Ainuüksi sotsiaalprogrammi läbimine ei ole vastupidise tõendamiseks piisav. Samuti pole selleks piisav vabaduses kindla elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus. Ehkki tegemist on vaieldamatult positiivsete asjaoludega, ei ole need varasemalt olnud A. Mikišini õiguskuuleka käitumise garantiidena piisavad. Maakohus on põhjendatult leidnud ka seda, et endiselt eksisteerib oht, et A. Mikišin võib vabanedes jätkata narkootikumide ja alkoholi tarvitamist, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist.
2. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi A. Mikišini kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau 4