ja § 349 järgi üldmenetluses Süüdistatav Dmitri Kivi isikukood: 37802182716; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX, XXX; töökoht: XXX kriminaalkorras varem karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 24.03.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3130
järgi liitkaristusena 3 aasta 1 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega alates 26.05.2013; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Õigeks mõista Dmitri Kivi
Süüdi tunnistada Dmitri Kivi
järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ühesaja) päevamäära (1 päevamäär 10 eurot) ulatuses, s.o. summas 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1 alusel võimaldada Dmitri Kivil rahaline karistus tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt kuu viimaseks päevaks vähemalt 100 (ükssada) eurot kuni rahalise karistuse summa täieliku tasumiseni. Menetluskulud Välja mõista Dmitri Kivilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1282 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 58 senti, s.o: - I astme kuriteos süüdimõistmise korral välja mõistetav sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot; - 504 (viissada neli) eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust; - tunnistaja sõidukulu 27 (kakskümmend seitse) eurot ja 98 senti. Jätta riigi kanda 504 (viissada neli) eurot ja 60 senti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasust ja joobeseisundi tuvastamise kulu 126 (ükssada kakskümmend kuus) eurot. Võimaldada Dmitri Kivil temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud summad tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis. Rahalise karistuse tasumisel tuleb märkida viitenumbriks 99918400006891, menetluskulude tasumisel viitenumbriks 99918700059085 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad summad kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nimetatud summade osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Dmitri Kivi süüdistatakse selles, et tema juhtis 05.10.2017 kella 01.29 paiku Tartu linnas Paju ja Pika tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olles tarvitanud narkootilist, psühhotroopset või muu sarnase toimega ainet, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud, mis on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Nimetatud tegevusega rikkus Dmitri Kivi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Dmitri Kivi toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk
(alates 01.11.2017
2 Veel süüdistatakse Dmitri Kivi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, esitas 05.10.2017 kella 01.29 paiku politseiametnik K.S. R. B. nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr XXX ehk
tähenduses tähtsa isikliku dokumendi, eesmärgiga omandada juhtimisõigus ning pääseda seeläbi vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Seega Pani Dmitri Kivi toime teise isiku nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiaga omandada õigusi ehk
II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Süüdistatav Dmitri Kivi ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud ja kohtus ütlusi anda ei soovinud. 1.
järgi kvalifitseeritav kuritegu
Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (korrakaitseseadus (KorS) § 36 lg 1, 4). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 05.10.2017 kella 01.29 paiku juhtis Dmitri Kivi Tartu linnas Paju ja Pika tänava ristmikul mootorsõidukit BMW 530XD reg nr XXX, kui ta politsei poolt kontrollimiseks kinni peeti. Mootorsõiduki juhtimise aega ja kohta tõendavad tunnistaja K. S. ütlused (tl 25, 26) mille kohaselt kontrollis ta koos M. V. 05.10.2017 Paju 1a söögikoha juures võimalikke liiklusrikkujaid. Samas pidasid nad öisel ajal kinni sõiduki BMW reg märgiga XXX, mida juhtis süüdistatav Dmitri Kivi. Lisaks eeltoodule tõendab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll (tl 34) teo toimepanemise aega ja kohta, samuti mootorsõidukit juhtinud isikut, kelleks oli Dmitri Kivi ja kelle politsei kõrvaldas sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude ära langemiseni. Politseinikel oli alust arvata, et süüdistatav on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Kriminaalasjas on vaidlus aga selles, kas Dmitri Kivi juhtis 05.10.2017 kella 01.29 paiku mootorsõidukit Tartu linnas joobeseisundis ja kas joobeseisund on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatav. Tunnistaja K. S. ütluste (tl 25, 26) kohaselt teostas ta 05.10.2017 süüdistatavale alkoholi tarvitamise kontrolli, mille tulemus osutus negatiivseks. Kuna eelnevalt oli neid juhendatud jälgima ka võimalikke narkojoobe tundemärke, siis otsustas tunnistaja kontrollida juhi võimalikku narkojoovet. Joovet kontrolliti süljetestiga, mis reageeris kanepile ja amfetamiinile. Seetõttu toimetati Dmitri Kivi täiendava ekspertiisi teostamiseks SA TÜ Psühhiaatriakliinikusse. Dmitri Kivil tema kinnipidamisel tuvastatud tervislikku seisundit iseloomustab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 18), millest nähtub, et Tartu linnas Paju ja Pika tänavate ristmiku juures kontrollis patrullpolitseinik K. S. kella 01.39 ajal Dmitri Kivi seisundit indikaatorvahendiga Rapid STAT, mis andis positiivse näidu THC-le ehk kanepile ja AMP-le ehk amfetamiinile. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli Dmitri Kivi pilk rahutu, otsiv; tal esines nüstagm; reaktsioonikiirus oli häiritud; kõne oli segane, kiire; koordinatsioon kergete häiretega; kõnnak kergelt taaruv; käitumine rahutu, omamehelik, ärrituv. 3 Tunnistaja K.S. (tl 25) ütlustest järeldub piisav alus mootorsõiduki juhtimiselt kinnipeetud Dmitri Kivil joobeseisundi kontrollimiseks, mis on lubatud KorS § 37 lg 1 p 1 alusel. Narkootilise või psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi tuvastamise kontrollile allutatud Dmitri Kivile selgitati tema õigusi eelnimetatud seaduse § 41 lg 6 järgi, mida Dmitri Kivi on kinnitanud oma allkirjaga (tl 18 pöördel). Narkootilise aine tuvastamiseks toimetati isik SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikusse KorS § 41 lg 1 järgi lubatud seaduslikul alusel ehk joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 19). SA Tartu Ülikooli Kliinikum on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel vastu võetud haiglavõrgu arengukava § 2 lg 1 p 2 ettenähtud haiglate loetelus. Seega on raviasutus, kuhu Dmitri Kivi narkootilise aine tuvastamiseks toimetati, bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutaja ning seega pädev raviasutus. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 19) on tõendatud, et Dmitri Kivilt võeti uriiniproov SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus 05.10.2017 kell 03.35 uuringuks, et tuvastada, kas võetud proovis sisaldub narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti nähtub, et esimesel korral jäi kahtlus proovipettusele, mistõttu on lastud teha kordusproov. SA TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku arst-resident L. J. koostatud tervisesisundi kirjeldamise protokolliga (tl 20-21) on tõendatud, et narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetatud Dmitri Kivil tuvastati vegetatiivse reaktsioonina pulss 89 x minutis ja vererõhk 197/113 mmHg ning artikulatsioonihäirena kiire kõnetempo. Protokollis on märgitud, et isiku enda sõnul tarvitas ta viimase 24 tunni jooksul allergiaravimit Zyrtec. Uuringuakti nr 1894T (tl 19) kohaselt uuringuks esitatud Dmitri Kivilt 05.10.2017 kella 03.35 ajal võetud uriiniproovist 18.10.2017 võetud proovis narkootilisi aineid ei leitud. Samas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis kohtutoksikoloogiaeksperdina töötava M. T. 27.10.2017 andnud hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 22), millest nähtub, et Dmitri Kivil esinesid narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud füüsilised ja psüühilised muutumised, kliiniliselt esines joove. Antud hinnangu asjaolusid selgitas M. T. ka asjatundjana kohtuistungil. Asjatundja ütluste (tl 29 pöördel-31) kohaselt sai järelduse aluseks politsei poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isikut ennast ei ole ta näinud. Näiteks esinesid isikul protokolli kohaselt joobeseisundile viitavad tunnused: nüstagm, segane kõne ja koordinatsioonihäired, mis kokkuvõttes jätsid mulje, et isikul esineb joove või on märkimisväärne tervisehäire. M. T. selgitas kohtus, et kuigi arsti poolt terviseseisundi kirjelduses ei ole praktiliselt enam midagi leitav, on kahe kirjeldamise vahe 2 tundi, mistõttu joobe tunnused sõltuvalt tarvitatud ainest, võivad olla kadunud. Kuna toksikoloogia labor määrab ära ainult narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas olevad ained, aga mitte ravimeid nt antidepressante, siis võib olla tegemist ka mingite ravimite kasutamisega. M. T. selgituste kohaselt mõjutab tulemuse usaldusväärsust ka uriiniproovi puhtus. KorS § 41 lg 13 sätestab, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Eelnevast nähtuvalt on käesolevas kriminaalasjas hinnang antud aga indikaatorvahendi kasutamise protokolli põhjal. Kohus on küll veendunud selles, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli koostanud K. S. politseiametnikuna teadis, millistele asjaoludele tähelepanu pöörata - tema ameti eripära tingis vilumuse ning kogemuse taolistes olukordades, ent tema hinnang võis olla ekslik. Kohus on seisukohal, et tuleb arvestada ka seda, et indikaatorvahend narkojoobe tuvastamiseks võib anda valepositiivse tulemuse. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel esitati näiteks 2012. aastal Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile 3572 ekspertiisi ja uuringu proovid, millest 3084 puhul leiti 4 narkootilisi aineid. Samal aastal teostati 221 toksikoloogilist ekspertiisi, millest 155 ekspertiisi puhul oli enne tehtud kiirproov, neist 36 osutus ekspertiisi käigus negatiivseks ning 69 juhul leiti ekspertiisis muu aine, kui tuvastati kiirproov. Hinnates Dmitri Kivi kliinilist pilti võimaliku narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega joobe kohta, on ekspert tuginenud pelgalt politsei poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollile. Nagu alkoholijoobe puhulgi, ei tuvasta indikaatorvahend joovet ega oma tõenduslikku iseloomu, tõendiks saab süüteomenetluses olla bioloogilise vedeliku proovi uuringuga tehtud joobe tuvastamine (KorS SE). Narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit ei saa tuvastada ametiisik, sh politseiametnikust tunnistaja, väliste tunnuste põhjal, see on võimalik ainult kogumis bioloogiliste vedelike uuringuga, millele lisandub terviseseisundi kirjeldus, sest vastavalt KorS § 36 lg-le 1 tuvastatakse narkojoobena narkootilise või psühhotroopse aine esinemine organismis ning kehaliste või psüühiliste funktsioonide häirumine või muutumine. Kohus ei kahtle küll asjatundja pädevuses hinnangu andmisel, kuid ei saa eirata asjaolu, et asjatundja on arvamuse aluseks võtnud vaid politsei poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud andmed. Süüdimõistvat kohtuotsust saab teha ainult siis, kui isiku süü on ümberlükkamatult tõendatud. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kohtul jäi kohtuliku uurimise lõpuks kahtlusi, mida tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtu hinnangul ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistataval on narkojoove tuvastatud kooskõlas KorS §-s 41 ettenähtud korraga, mistõttu ei saa välistada võimalust, et Dmitri Kivi ei olnud kinnipidamise hetkel 05.10.2017 kella 01.29 ajal joobeseisundis. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 2.
järgi kvalifitseeritav kuritegu
näeb ette karistuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Mootorsõiduki juhiluba on tulenevalt
§-st 350 tähtis isiklik dokument. Et Dmitri Kivi kasutatud mootorsõiduki juhiluba oli väljastatud R. B. nimele, oli see
Kasutamiseks tuleb pidada dokumendi rakendusse võtmist selle otstarbekohasel viisil. Dmitri Kivi kasutas R. B. juhiluba eesmärgiga vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest ehk võttis selle otstarbe pärasel viisil rakendusse ehk kasutas seda arvestades asjaolu, et politsei andmebaasi õiendi (tl 35) kohaselt puudus Dmitri Kivil 05.10.2017 kehtiv juhiluba. Dmitri Kivi poolt R. B. nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr XXX kasutamine 05.10.2017 kelle 01.29 paiku Tartu linnas Paju 1a juures on tõendatud tunnistaja K. S. ütlustega (tl 25-26), mille kohaselt kontrollis ta 05.10.2017 Paju 1a juures mootorsõiduki BMW reg märgiga XXX juhti. Kontrollimisel esitas juht juhiloa R. B. nimele. Küsimusele, 5 mis tema nimi on vastas juht, et ta on R.. Eeltooduga haakuvad ka tunnistaja M. V. ütlused (tl 60-61), mille kohaselt „see dokument ja isik, kes roolis istus tundus imelik, et ei ole sama isik. Tunnistaja sõnul kutsuti isik enda autosse ja hakati küsitlema isiku sünniaega, isikukoodi, kus elab, sest politseil on need andmed arvutisüsteemis olemas. Tunnistaja selgitas, et iga kord kui küsitleti, siis ütles Dmitri Kivi vale koodi või sünniaja. K. S. selgitas, et süüdistatav ei olnud ise ka kindel vastates ja sellest tekkis kahtlus, et siis ei ole äkki seesama isik. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav ütles iga kord sama nime, kelle dokumendi ta andis.“ Kuna isikul enda dokumenti polnud, siis vormistati isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 17), millest nähtuvalt tuvastati Dmitri Kivi isik politsei andmekogu kaudu. Protokollis on kirjas, et isikul isikut tõendavat dokumenti pole esitada, algselt esitas R. B. nimele välja antud juhiloa XXX. Mis puutub kaitsja poolt viidatud parandusse isikusamasuse tuvastamise protokollis, siis nendib kohus, et selguse huvides oleks paranduse tegemise kohta õiend tulnud küll protokolli kanda, ent käesoleval juhul ei ole vastav puudus sellise kaaluga, mis muudaks protokolli või selles tuvastatud järeldused tühiseks. Seega leiab kohus, et tõendi sisu on selge ja vormistuslikud puudused ei muuda seda kohtukõlbmatuks. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt esitas süüdistatav 05.10.2017 politseiametnikule R. B. nimele väljastatud Eesti Vabariigi juhiloa nr XXX, kuna temal endal juhtimisõigus puudus ja niiviisi soovis vältida mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistust. Seega oli süüdistatava tegevuse, s.o teise isiku mootorsõiduki juhiloa kasutamise eesmärgiks vabaneda kohustusest, s.o vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest. Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult. Muude koosseisuasjaolude suhtes piisab kaudsest tahtlusest. Kohtu hinnangul pani Dmitri Kivi talle süüksarvatava teo toime kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et esitab teise isiku, s.o R. B. nimele väljastatud juhiloa olukorras, kus tal endal on kehtiv juhiluba puudus. Süüdistatav teadis, et ta ei ole R. B., ning tal puudub juhtimisõigus, kuid siiski kasutas teise isiku juhiluba, et enda tegelikku isikut varjata ja sedaviisi pääseda vastutusest ja karistusest. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega pani Dmitri Kivi toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustusest. III Kohtu seisukoht karistuse osas Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
toimepandud kuriteo eest on ettenähtud vaid rahaline karistus.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 kohaselt arvutab rahalise karistuse päevamäära suuruse kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.
lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase 6 suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaalasja toimikus on olemas teatis Dmitri Kivi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 53). Arvestades, et 2016 oli Dmitri Kivi keskmise päevasissetuleku suuruseks – XXX eurot, tuleb aluseks võtta miinimumpäevamäära suurus, mis on XXX eurot. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust teise isiku juhiloa kasutamises, eesmärgiga vabaneda juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest ettenähtud karistusest, leiab kohus, et süü on hinnatav alla keskmise. Oma sellise tegevusega süüdistatav reaalset kahju, s.o ei varalist ega moraalset kellelegi ei tekitanud. Kohtu hinnangul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel, arvestades isiku süü suurust ja karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, samuti arvestades asjaolu, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning seda, et süüdistatavat ei ole varem analoogse teo eest kriminaalkorras karistatud, peab kohus võimalikuks karistuse mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas on isikut varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras liiklusalaste süütegude toimepanemise eest ning ka käesolevalt menetlusesemeks olev süütegu on toime pandud liikluses, kuivõrd süüdistatavalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ning süüdistatav osales vaatamata juhtimisõiguse puudumisele taas liikluses sõiduki juhina ning kui ta kinni peeti, esitas ta teise isiku nimele välja antud juhiloa, tõendamaks oma õigust juhina liikluses osaleda ja vältimaks selle läbi uue süüteo toimepanemise eest määratavat karistust. Asjas tuvastatu pinnalt ja arvestades süü suurust, on kohus seisukohal, et Dmitri Kivi on võimalik mõjutada rahalise karistusega prokuröri poolt nõutavas määras. Seega kohus nõustub prokuröri taotlusega ja mõistab
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Dmitri Kivile rahalise karistuse 100 miinimumpäevamäära ulatuses. Seega tuleb Dmitri Kivi rahaliseks karistuseks mõista 1000 eurot (100 x 10).
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades, et Dmitri Kivil tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, leiab kohus, et Dmitri Kivile võib rahalise karistuse summa ühekorraga tasumine käia üle jõu. Eeltoodud põhjustel on mõistlik anda Dmitri Kivile võimalus tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9 järgi tunnistaja sõidukulu 27,98 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 126 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 7 ja kohtumenetluses kokku 1009,20 eurot ja teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 750 eurot, kokku 1913,18 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna karistusregistri andmetel (tl 36-43) on Dmitri Kivi korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid (sh karistusena määratud rahatrahvide tasumise kohta info puudub). KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb mõista Dmitri Kivilt menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 750 eurot, riigi õigusabi kulud 504,60 eurot ja tunnistaja sõidukulu 27,98 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel seoses Dmitri Kivi osalise õigeksmõistmisega jätta riigi õigusabi kulud summas 504,60 eurot ja ekspertiisitasu summas 126 eurot riigi kanda. Arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.