Obsah (8)

§ 396§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170§ 115§ 113

2-17-115063 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 02. oktoober 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-11

§ 396

lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 113 lg 1, § 94 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3, § 115 lg

2. Hageja märgib, et kostja on tasunud kokku 63,55 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 44,46 eurot ja intressi katteks 18,80 eurot. Kostja vastuväited
3. Kostja ei vaidlusta võlgnevuse olemasolu. Kostjal on väike sissetulek ja puudub vara, mille arvelt laenukohustust täita. Kohtu põhjendused
4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
6. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema 2 2-17-115063 nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis OÜ-ga Omaraha laenulepingu ja kostjal on laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata.
10. Kostja ei tunnista hagi, sest tema vähene sissetulek ja varaline seisund ei võimalda võlgnevuse tasumist. Kostja soovis sõlmida hagejaga kompromissi põhivõlast väiksemale summale, mida kostja saaks tasuda maksegraafikuga. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
11. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 23.08.2016 sõlmis kostja portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr S16189478, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot (tl 26 pöördel – 27 pöördel). Kostja ei vaidlustanud laenulepingu sõlmist ega asjaolu, et kostja sai raha laenulepingu alusel 300 eurot. Nõue on loovutatud hagejale 03.03.2017 (tl 28).
2. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks laenu koos intressidega hagejale tagastanud, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 255,55 eurot, intress 16,74 eurot, kahju 30 eurot ja viivised 120,26 eurot. Menetluskulud
3. Juhindudes TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 3 2-17-115063 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 100 eurot, õigusabikulud summas 270 eurot ning menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4