ÜS § 138 tuleneva hea usu põhimõttega ning hageja eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale. Kostja ei tunnista hagi, st ei tunnista, et tema oleks tekitanud kahju hagejale 17.07.2015 kell 15.45 toimunud vahejuhtumi ajal aadressil xxx, Tallinn. Kostja on seiskohal, et vaatamata väärteoasja nr 230215012376 lõpetamisele kohtuvälise menetleja poolt toimus osapoolte vahel liiklusõnnetus, milles oli kannatanuks kostja. Menetluse käik TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 21.11.2017 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (24.11.2017) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 2 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 17.07.2015 kell 15:45 xxx juures kostja lõi kolm korda käega vastu hagejale kuuluva sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx esiklaasi, mille tulemusena klaas purunes. Kostja on seisukohal, et 17.07.2016 toimus liiklusõnnetus aadressil xxx, milles kannatanuks oli kostja ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, millistel asjaoludele on tekkinud 17.07.2015 hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxx esiklaasi kahjustused ja kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida järgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-106-13 p-s 18 öelnud, et hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-62-09 p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10). Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕ S) § 1043 ja
Nimelt hageja väidab, et kostja lõi kolm korda käega vastu hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxesiklaasi, mille tulemusena klaas purunes. VÕ S § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕ S § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕ S § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕ S § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohtuistungil on tunnistaja Xxxandnud järgmisi ütluseid: “Sellel päeval sõitsin mööda Sütiste tee ja Retke tee ristmikult Tammsaare poole. Mööda sõites ma vaatan alati selle garaaži poole ja kaugelt nägin, et seal on konfliktne olukord, pargitud kostja auto ja hageja auto. Mööda sõites nägin, kuidas kostja lõi parema käe rusikaga vastu hageja Fordi esiklaasi. Ei hakanud peatuma, kuna ma kiirustasin kohtumisele (tlk 157 pöördel). Kohtule esitatud väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 17.07.2015 koostatud tunnistaja xxx ülekuulamise protokolli kohaselt 17.07.2015 a kell 16.00 Xxxsulges sõidutee garaažiühistust xxx ning kutsus välja munitsipaalpolitsei. Pärast helistas kuskile. 5 minuti pärast vabastas sõidutee, mina otsustasin välja sõita ja sulgeda väravad. Järsku hakkas Xxxlõhkuma minu autot esiklaasi reisija poolt. Lõhkus klaasi ära. Mina kutsusin politsei umbes 16:
lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Juhul kui kostja ei oleks löönud vastu hageja sõiduauto esiklaasi, siis ei oleks tekkinud sellesse mõra. Kuna kostja tegevuse tulemusena on kahjustatud hagejale kuuluvat sõiduautot, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades õigusvastane. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 5 3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi
lg 2 toodud õigusvastasust välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitisena välja mõista 130 eurot, mis seisneb autoklaasi vahetamise kuludes. Kohus leiab, et kahju tekkimine on tõendantud kohtule esitatud fototabeliga, millest nähtuvalt esinevad mõrad hagejale kuuluva sõiduauto esiklaasil (tlk 7481). Kahju suurus on tõendatud Autospetsialist Profi OÜ arvega, millest nähtuvalt on hageja tasunud autoklaasi vahetamise eest 130 eurot (tlk 144). Juhindudes
lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 130 euro ulatuses. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.