KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-7985 Tsiviilasi XX h

) §-ga 367 tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. APELLATSIOONKAEBUS

1. Kostja esitas
2. oktoobril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata. Ühtlasi palub kostja panna menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 371lg 1 p 4.

Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, sest sama kahju hüvitamise nõue on tsiviilhagina kriminaalasjas juba rahuldatud.

§ 371lg 1 p 4 eesmärk on välistada olukord, kus sama nõue rahuldatakse kohtu poolt enam kui üks kord. 2

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kaebuse elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. 6.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tuleneb mh, et apellatsioonkaebus tuleb lahendada lähtudes selles sisalduvatest väidetest. Kaebuses sisaldub ainult üks väide, mille kohaselt oleks hagi tulnud jätta läbi vaatamata samasisulise nõude kostja töötaja vastu varem rahuldamise tõttu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse väide ei võimalda ka selle õigsuse korral vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmist.

1. Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest TsÜS § 132 lg 1 järgi, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Järelikult saab töötaja põhjustatud kahju korral kannatanu esitada nõude ka tööandja vastu (vt ka Riigikohtu
2. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12, p 12). Solidaarvastutust ei välista ka see, et kahju hüvitamise aluseks olnud nõudenormid on erinevad, st kriminaalasjas mõisteti kostja töötajalt raha välja lepinguvälisel alusel ning praeguses tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt lepingust ja taganemisest lähtuva kohustuse täitmist.
3. Eelneva põhjal on alusetu kostja arusaam, et kohus peaks jätma hagi läbi vaatamata. Nõude esitamine ainult ühe solidaarvõlgnikku vastu ei mõjuta teise solidaarvõlgnikku vastutust. Nii on põhimõtteliselt võimalik, et solidaarne võlg mõistetakse mitmelt kostjalt erinevate kohtuotsustega eraldi välja. Sellisel juhul ei ole kohtulahendite resolutsioonides alust märkida, et tegemist on solidaarvõlgnikega, kui nõuet nende vastu ühiselt ei esitatud. Lahend omab

§ 457

lg 1 järgi tähendust üksnes konkreetse kohtumenetluse osaliste suhtes ja ei mõjuta raha väljamõistmist teistelt solidaarvõlgnikelt ega solidaarvõlgnike omavahelisi võimalikke tagasinõudeid (Riigikohtu 27. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). Seega ei takista sama kahju eest teise isiku hagemist tõsiasi, et ühelt isikult on hüvitis välja mõistetud. 9.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

§ 150

lg 1 p 2 alusel võib kostja taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist käesoleva määruse jõustumisel. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti kaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, mistõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. 10.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3