2-15-7287/32

(7)2-15-7287 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja nõue ja faktilised asjaolud Hageja nõudeks on lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnisasjade registriosa numbritega 1550209 3639109 suhtes, müües nimetatud vara TMS sätestatud avaliku enampakkumise korras ning jagades saadava raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades ning asendada kostja II nõusolek kinnistute registriosa numbritega 1550209 ja 3639109 müümiseks avalikul enampakkumisel kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülesandeks maksukorralduse seaduse (MKS) § 5 lg 1 ja § 10 lg 2 p 3 tulenevalt nõuda sisse maksuvõlad. Seisuga

1. mai 2015 on täitmisel kostja I nõuded kokku 21 520,93 eurot, sh intressinõue 11 690,36 eurot. Maksuhaldur esitas
2. oktoobril 2002 kohtutäiturile täitmisavalduse nr 5-07/8370 (ettekirjutus summas 152 655 krooni täitmisele pööratud
3. juunil 2002). Korraldusega nr 13-11/25902
4. juulist 2010 kohustati kostjat I tasuma maksuvõlga 11 483 krooni;
5. oktoobril 2010 arestis maksuhaldur võlgniku pangakontod krediidiasutustes. Maksuhaldur edastas
6. oktoobril 2014 kohtutäiturile päringu menetluse hetkeseisu kohta. Täituri
7. jaanuari 2015 vastusest selgub, et võlgnikul endal registervara puudub. Kohtutäitur on saatnud rahalise nõude (töötasu) arestimise akti OÜ E kostja I suhtes. Lisaks on võlgnikul kohustus esitada kohtutäiturile varade ja kohustuste nimekiri. Ajavahemikul
8. jaanuar 2010 kuni
9. mai 2015 täitmisel olevate nõuete katteks kostjalt I laekumisi ei olnud. Vaatamata maksuhalduri ja kohtutäiturite poolt läbi viidud täitetoimingutele ei ole õnnestunud kostja I maksuvõlga sisse nõuda. Kuna kohtutäiturilt
10. jaanuaril 2015 saadud kirjast on selgunud, et võlgnikul, kostjal I ei ole lahusvara, mille arvel MTA nõudeid rahuldada, küll aga on olemas ühisvara, siis on põhjendatud sissenõude pööramine abikaasade ühisomandile. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on kostja I abielus kostjaga II alates
11. märtsist
12. Kostjale II kuulub kinnistusraamatu, liiklusregistri ja äriregistri andmetel järgmine vara: - sõiduk Ford Scorpio

(1992), XXX, kasutaja kostja I; - kinnisasi registriosa numbriga 1899209, korter, elamumaa aadressiga XXX, soetatud

1. jaanuaril 2007 kinkelepingu alusel; - kinnisasi registriosa numbriga 1550209, korter, elamumaa aadressiga XXX, soetatud
2. jaanuaril 2003; - kinnisasi registriosa numbriga 3639109, elamumaa XXX, soetatud
3. mail
4. 2

(7)2-15-7287 Kostja II nimel olev ülaltoodud vara on omandanud abielu ajal. Kostja I ja kostja II vahel ei ole abieluvaralepingut sõlmitud ja nendevahelistes varalistes suhetes kehtib varaühisus. Seega kokkulepe ühisvara hulka kuuluvate kinnistute ja sõidukite jagamise kohta puudub. Kuna Maksuja Tolliameti nõuete rahuldamine kostja I lahusvara arvel ei ole õnnestunud, saab MTA nõuda abikaasade ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja viidatud vara on kostjate ühisomandis. Hageja leiab, et kostjate vahel tuleb võrdsetes osades jagada kostjate abielu ajal omandatud vara, kinnisasi registriosa numbriga 1550209, korter, elamumaa aadressiga XXX, soetatud

1. jaanuaril 2003 ning kinnisasi registriosa numbriga 3639109, elamumaa XXX, soetatud
2. mail
3. Hageja taotleb kostjate ühisvara jagamist avalikul enampakkumisel müümise teel ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Nimetatud ühisvara jagamise viis on hageja hinnangul kõige mõistlikum, sest see tagab abikaasadele õiglase hüvitise omandi eest ning võimaldab vältida vara väärtuse paratamatult subjektiivset hindamist, mis võiks aset leida näiteks asja ühele kaasomanikule andmise korral. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastus hagiavaldusele Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Kostjad avaldavad, et soovivad esitada vastuhagi, sest vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esitatud nõude rahuldamist. Maksu-ja Tolliameti maksunõude kostja I vastu summas 152 655 krooni sundtäitmise tähtaeg on aegunud sest vastavalt maksukorralduse seaduse § 132 lg 1 on haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumise tähtaeg viis aastat. Viru Maakohtule
4. septembril 2018 esitatud avalduses märgivad kostjad, et võlgnikuks täitemenetluses on kostja I, kelle abikaasa kostja II ei ole nõus sissenõude pööramisega abikaasade ühisvarale. Kostja II on teovõimeline isik. Ei ole arusaadav ja põhjendamatu hageja nõue asendada tema nõusolekut kohtulahendiga. Mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti ei ole. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 14 lg 1 on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lisaks märgivad kostjad, et täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hagiavalduses palub hageja müüja kostjale II kuuluvat vara enampakkumise teel. Ühisomand ei ole lõpetatud ega osadeks jagatud. Kostja II varale on seatud käsutamise keelumärge kinnistusraamatus. Hageja nõue on alusetu. Kostjad paluvad jätta hagi ühisvara jagamiseks täitemenetluses rahuldamata ja vabastada käsutamise keelust kostjale II kuuluvat kinnistut aadressil XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1550209 ja XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr
5. Kostjad paluvad jätta menetluskulusid hageja kanda. Kostjad avaldavad, et kostjatel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja seisukoht kostjate vastusele 3

(7)2-15-7287 Hageja viitab, et TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kõnesoleval juhul kohustas kohtutäitur võlgnikku esitama vara nimekirja. Võlgnik, kostja I teatas

1. oktoobril 2014 vara nimekirjas kohtutäiturile vara puudumisest. Hageja jääb kohtule esitatud hagiavalduse juurde ning palub jätta kostjate taotlus sundtäitmise aegumise kohaldamise osas rahuldamata. Hageja avaldab, et on nõus tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjate vastuhagi Kostjad esitasid
2. mail 2015 kohtule vastuhagi. Viru Maakohtu
3. novembri 2015 kohtumäärusega keeldus kohus vastuhagi menetlusse võtmisest, kuna kostjad palusid
4. oktoobri 2015 avalduses lugeda vastuhagi avaldus esitatuks Maksuameti
5. juuni 2002 ettekirjutuse maksusummas 152 655 krooni sundtäitmise aegumise vastuväitena, mitte vastuhagina. Kostja I esitasid Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tsiviilasjas nr 2-16-7702, milles ühe nõudena palus tunnistada MTA
6. juuni 2002 ettekirjutuse maksusummas 152 655 krooni (täiteasi nr 169/2002/2794) sundtäitmine lubamatuks aegumise tõttu. Viru Maakohtu
7. juuli 2017 kohtuotsusega jäeti kostja I hagi rahuldamata. Kohus leidis, et MTA nõue kostja I vastu, mis on täitmisel täiteasjas nr 169/2002/2794, ei ole aegunud. Kohtuotsus on jõustunud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnisasja registriosa numbriga 1550209 ja kinnisasja registriosa numbriga 3639109 suhtes, müüa nimetatud vara avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades ning asendada kohtulahendiga kostja II nõusolek kinnistute registriosa numbriga 1550209 ja registriosa numbriga 3639109 müümiseks avalikul enampakkumisel. Hageja väitel on
8. mai 2015 seisuga täitmisel kostja I nõuded kokku 21 520,93 eurot, sh intressinõue 11 690,36 eurot (täiteasi nr 169/2002/2794). Vaatamata maksuhalduri ja kohtutäiturite poolt läbi viidud täitetoimingutele ei ole õnnestunud kostjalt I maksuvõlga sisse nõuda. Kohtutäiturilt
9. jaanuaril 2015 saadud kirjast on selgunud, et kostjal I ei ole lahusvara, mille arvel hageja nõudeid rahuldada. Kostjal I ja kostjal II on olemas ühisvara, kostjad on abikaasad. Hageja leiab, et osa kostjate ühisvarast tuleb jagada avalikul enampakkumisel müümise teel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 ja lg 2, kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, 4

(7)2-15-7287 anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlust ei ole, et kohtutäituri täitmisel on hageja maksunõue, maksuhalduri

1. oktoobri 2002 täitmisavalduse nr 5-07/8370 on alustatud täiteasi nr 169/2002/
2. Täitemenetluse käigus ei ole õnnestunud kostjalt I maksuvõlga sisse nõuda ega hageja nõuet rahuldada, seisuga
3. mai 2015 on täitmisel kostja I vastu nõuded kokku 21 520,93 eurot. Samuti ei ole vaidlust, et kostja I ja kostja II on abielus; kostjate vara, mida hageja soovib jagada, on kostjate ühisvara. Kostjad vara jagamise viisile, vara müümine enampakkumisel, vastuväiteid ei esitanud. Kostjad esitasid vastuväite, et Maksu-ja Tolliameti maksunõue kostja I vastu summas 152 655 krooni sundtäitmise tähtaeg on aegunud, kuna haldusakti alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumise tähtaeg on viis aastat. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega maksunõude sundtäitmise aegumise kohta. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu
4. juuli 2017 kohtuotsusega jäeti kostja I hagi Eesti Vabariigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) vastu rahuldamata nõudes kohaldada Maksu-ja Tolliameti
5. juuni 2002 ettekirjutuse ja Maksu- ja Tolliameti
6. juuli 2010 korralduse osas aegumist ning tunnistada Maksu-ja Tolliameti
7. juuni 2002 ettekirjutuse sundtäitmine täiteasjas nr 169/2002/2794 lubamatuks. Kohus leidis, et MTA nõue kostja I vastu, mis on täitmisel täiteasjas nr 169/2002/2794, ei ole aegunud ja sundtäitmine on lubatav. Kohtuotsus on jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagis esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Kohus järeldab, et kuna jõustunud kohtuotsusega on kohus juba tuvastatud, et hageja maksunõue, mille alusel toimub täitmine täiteasjas nr 169/2002/2794 ei ole aegunud, ei saa kohus kostjate vastuväidet aegumise kohaldamiseks rohkem lahendada. Kohus ei saa muuta jõustunud kohtuotsust ega uuesti anda õiguslikku hinnangut jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaoludele. Kostjad on esitanud vastuväite, et vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kohus nõustub kostjate vastuväitega, et ühisvara jagamise hagi on esitatud peale üheaastase aegumistähtaja möödumist. Vaidlust ei ole, et täitemenetlus kostjalt I maksuvõla sissenõudmiseks on alustatud oktoobris
8. Hageja selgituste kohaselt esitas maksuhaldur
9. oktoobril 2002 kohtutäiturile täitmisavalduse nr 5-07/8370, ettekirjutus summas 152 655 krooni (9756,43 eurot) (t.l.-8), täitmisele pööratud
10. juunil
11. Korraldusega nr 13-11/25902
12. juulist 2010 kohustati kostjat I tasuma maksuvõlga 11 483 krooni (733,90 eurot);
13. oktoobril 2010 arestis maksuhaldur võlgniku pangakontod krediidiasutustes. Saldopäringust (t.l.-6-7) selgub, et
14. aastal arvutatud algsaldo on jäänud muutumatuks ka väljavõtte tegemise ajaks
15. aasta mai seisuga. Kohus järeldab, et vähemalt 10 aasta jooksul ei olnud kostjalt I maksuvõla katteks laekumisi toimunud, kuigi täitemenetlus oli alustatud
16. aastal. Maksuhalduri
17. oktoobril 2002 täitmisavalduses nr 5-07/8370 on täitmisele suunatud ettekirjutus summas 152 655 krooni (9756,43 eurot), sama saldo on ka
18. aastal, lisandunud on vaid intress 11 690,36 eurot. Seega ei olnud
19. aasta jooksul peale täitemenetluse alustamist kostjalt I mingit raha hagejale laekunud. Seda, et täitemenetluse käigus midagi makstud ei ole, kinnitas kostja I ka kohtuistungil, hageja sellele vastu ei vaielnud. 5

(7)2-15-7287 Hageja tõendite kohaselt tehti järgmine toiming täitemenetluses

1. oktoobril 2014, s.o 12 aastat peale täitemenetluse alustamist, kui maksuhaldur edastas kohtutäiturile päringu menetluse hetkeseisu kohta. Täituri
2. jaanuari 2015 vastusest (t.l.-17) selgub, et võlgnikul endal registervara puudub. Võlgnik on esitanud kohtutäiturile
3. oktoobril 2014 oma vara nimekirja, millest nähtub, et võlgnikul positiivne vara puudub, kohustused hageja ees moodustavad 31 756,14 eurot. Kohtutäitur on arestinud kostja I töötasu OÜ E, kes on teinud kostjale I väljamakseid alates juunist
4. Hageja järeldas kohtutäituri
5. jaanuari 2015 vastusest, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks kostja I lahusvara arvelt on ebaõnnestunud ja esitas
6. mail 2015 kohtule hagi kostjate ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse esitamise ajaks oli täitemenetlus kestnud ligikaudu
7. aastat. Kohus järeldab, et täitemenetlust nõude rahuldamiseks kostja I lahusvara arvelt saab lugeda ebaõnnestunuks rohkem kui üks aasta enne hagi esitamist, kuna alates täitemenetluse alustamisest oktoobris 2002 kuni
8. oktoobrini 2014, s.o
9. aasta jooksul ei ole täitemenetluses toiminguid tehtud ega kostjalt I raha saadud. Kohus arvestab aegumise tähtaja määramisel ka asjaoluga, et
10. juuli 2010 korraldusega nr 13-11/25902 kohustati kostjat I tasuma täiendavalt maksuvõlga 11 483 krooni (733,90 eurot) ja et
11. oktoobril 2010 arestis maksuhaldur võlgniku pangakontod krediidiasutustes. Kuna selleks ajaks kostjalt I hagejale raha maksuvõla katteks laekunud ei olnud, pidi hagejale olema
12. aasta lõpuks, s.o peale kaheksa aasta möödumist täitemenetluse algusest, selge, et hageja nõuet ei ole võimalik kostja I lahusvara arvelt täita, ning hageja oleks pidanud esitama ühisvara jagamise hagi hiljemalt
13. aasta lõpuks. Kohus leiab, et täitemenetluses ühisvara jagamise hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind Hagiavalduses esitas hageja kohtule kaks nõuet, lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnisasja registriosa numbriga 1550209 ja kinnisasja registriosa numbriga 3639109 suhtes, müüa nimetatud vara avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades ning asendada kohtulahendiga kostja II nõusolek kinnistute registriosa numbriga 1550209 ja registriosa numbriga 3639109 müümiseks avalikul enampakkumisel. Lähtuvalt TsMS § 132 lg 11, lg 4 p 5, § 125 ja § 134 lg 1 on hagihind 7000 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kostjad avaldasid, et ei soovi hagejalt menetluskulude hüvitist ja ei esitanud ka menetluskulude nimekirja ning lähtuvalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda, kostja I menetluskulud kostja I kanda ja kostja II menetluskulud kostja II enda kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel oli hageja, Eesti Vabariik, TsMS § 145 lg 1 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1, § 59 lg 17 alusel kuulus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 500 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ja seega tuleb hagiavalduse esitamiselt ja hagi 6

(7)2-15-7287 tagamise esitamiselt tasumata jäänud riigilõiv kokku 500 eurot jätta TsMS § 190 lg 2 ja § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Hagi tagamine Viru Maakohtu 15. mai 2015 kohtumäärusega tagas kohus hagi ja seadis hagi tagamiseks käsutamise keelumärke kostja II kinnisasjadele, korteriomandile aadressil: XXX(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1550209) ja kinnistule aadressil: XXX(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3639109) hageja kasuks. Kohus jättis hagi rahuldamata ja lähtuvalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7