) § 476 lg 1 ja lg 3 kohaselt peab kahjukindlustuse puhul kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. Vastavalt
lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus järeldab, et hageja kui kindlustusandja, saab esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu, kuna korteriomaniku kahju hüvitamise nõue on hagejale üle läinud. Kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on
lg 1, kuna hageja nõude aluseks on korteriomaniku ja korteriühistu vaheline lepinguline suhe. Kahju hüvitamise ulatus on reguleeritud
§-des 127 ja 128. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui on täidetud eelkõige üldised eeldused, et kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); et kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1), s.o rikkumine ei ole
lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud kahju (
lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
S) rakendussätted ei kehtesta seadusele tagasiulatuvat jõudu ja seega kohaldab kohus korteriomanikule tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kahju tekkimise aja seadust. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Lähtuvalt KOS § 2 lg 1 ja lg 2 on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kohus on seisukohal, et kogu elamut läbiv keskkütte süsteem, sealhulgas ka korterite reaalosades asuvad torud ja radiaatorid, on kaasomandi mõtteline osa. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt KÜS § 15 ja § 151 tähendab mõtteliste osade ühine majandamine nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lg 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Seega on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid ja selleks raha leidmine. Vajadusel tuleb kokku kutsuda korteriomanike erakorraline koosolek, muuta majanduskava või kinnitada uus majanduskava, kui senise alusel tehtavatest maksetest vajalike kulutuste katteks ei piisa. Vaidlust ei ole, et kahju korteriomanikule tekkis kaasomandi esemeks oleva keskküttesüsteemi toru ja radiaatori ühenduskoha vananenud tihendi purunemise tagajärjel. Kohus järeldab, et kostja kui korteriühistu ei ole täitnud oma kohustust kaasomandi eseme korrashoiuks sellisel määral, et tagada küttesüsteemi tõrgeteta toimimine. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks võtnud ette küttesüsteemi renoveerimise või muid meetmeid, mis tagaks küttesüsteemi korrashoiu. Kostja esitatud akt (t.l.-45) ei tõenda, et kostja oleks vajaliku hoolsusega korraldanud küttesüsteemi korrashoidu. Tõendi kohaselt on küttesüsteemi kontrollitud augustis 2015, s.o ligikaudu aasta enne veekahju juhtumit. Kolmanda isiku sõnade kohaselt ei olnud maja keskküttesüsteemi peale 1980. aastat remonditud. 6
lg 1 ja lg 3, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on kahju hüvitise suuruse tõendanud asja parandamiseks vajalike kulutuste osas B OÜ poolt koostatud hinnapakkumisega aadressil XXX tehtud remonditööde kohta (t.l.-9 pöördel). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et põranda remont oli tehtud suuremas ulatuses kui seda oli vaja kahju likvideerimiseks ja kahju eelse olukorra taastamiseks. Kohus järeldab, et hageja tõendatud kahjuhüvitis 2001,95 eurot vastab kahju suurusele ning oli vajalik kulu korteri põranda taastamiseks. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hageja on kokkuleppel korteriomanikuga vähendanud põranda taastusremondi kulude hüvitist 2686,20 eurolt 2001,95 euroni, s.o 684,25 euro võrra (koos KM-ga), mis B OÜ poolt koostatud hinnapakkumise (t.l.-9 pöördel) järgi on ligikaudu laminaatparketi eemaldamise, aluspõranda eemaldamise, talade õigumise, soojustuse väljavahetamise ja uue DSP plaadi paigalduse maksumus. Teostatud töödest on kahju hüvitisega kaetud uue laminaatparketi paigaldus alusvaibal uute põrandaliistudega, transport, utiliseerimine, koristus ja mööbli teisaldustööd. Kohus leiab, et kahju hüvitisega kaetud tööd on vajalikud parkettpõranda remondiks isegi juhul, kui kahjustada võis saada üks paneel. Kahju hüvitamise eesmärk on taastada kahju tekitamise eelne olukord. Ühe plaadi väljavahetamine tervest laminaatparkett põrandast ei taasta põranda esialgset välimust ning samuti 7
lg 1, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. KOS § 11 lg 1 kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kolmas isik selgitas, et ta elab selles majas alates
lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ja § 476 lg 1 alusel regressi korras kahju hüvitamist summas 2001,95 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 2001,95 eurot. Hagi hind Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks rahalise kahju hüvitise 2001,95 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1 on hagihind 2001,95 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Viru Maakohtu 14. veebruari 2018 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel. Kooskõlas TsMS § 167 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 177 lg1 p 1 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 250 eurot. Muid menetluskulusid osalised kohtule ei avalda. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisale 1 tasutakse hagilt hinnaga kuni 2500 eurot riigilõivu 250 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu, riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 250 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud kokku 250 eurot. Kohus jättis kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda ja seega kolmandale isikule hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 167 lg 2, menetluskulude jätmine kolmanda isiku enda kanda ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.