1-16-5081/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5081 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus Aleksandr Arsentjevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aleksandr Arsentjev (isikukood 39310270813) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. määruskaebused rahuldamata. septembri 2018 määrus muutmata ning Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu 29.06.2016 otsusega karistati Aleksandr Arsentjevit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 järgi loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistusaja algust hakati lugema alates A. Arsentjevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.05.
6. Karistuse kandmise aja lõpp 12.11.
8. Tartu Maakohtu 11.09.2018 määrusega jäeti A. Arsentjev ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
9. Maakohtu menetluse ajaks oli A. Arsentjev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta rehabilitatsioonikeskuses Living Israel. Elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning eluruumi kontaktisik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused A. Arsentjevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2.
10. A. Arsentjevit on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral (üks karistus kustunud). Vanglakaristust kannab süüdimõistetu kolmandat korda. Varasemalt on kinnipeetav pannud toime nii isikuvastaseid, varavastaseid kui rahvatervisevastaseid kuritegusid. Käesolevat karistust kannab ta taaskord rahvatervisevastase narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest, vajadus rahaliste vahendite järele ning puudulikud probleemide ja konfliktide lahendamise oskused. Süüdimõistetu on pikaaegne uimastite tarvitaja. Ta tunnistab sõltuvust ning mõistab uimastite tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav soovinud vabaduses ravile minna, kuid tal ei ole selleks võimalust olnud. Käesoleva karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Ta on läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, täitnud töövihiku teemal „Viha ja kriitika“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla tööhõives. Vangla hinnangul on kinnipeetaval soov oma elu muuta, kuid puudu võib tulla sihikindlusest ja tahtejõust. A. Arsentjevi käitumine vanglas on paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.
11. Vabanemise korral soovib A. Arsentjev minna ravile rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel. Lisaks elukohale kindlustab keskus süüdimõistetule ka töö. Hiljem plaanib süüdimõistetu minna tööle Soome kasuisa ettevõttesse. Lähedastest on kinnipeetaval head suhted säilinud veel ema, õdede ja vanaemaga. 2.
12. Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab maakohus, et A. Arsentjevi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole siiski põhjendatud. A. Arsentjevi varasema elukäigu ning kuriteo toimepanemise asjaolude põhjal on alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus nõustus, et käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetava suhtumises ja käitumises toimunud positiivseid muutuseid. Maakohus ei olnud vaid veidi rohkem kui poole karistusaja ärakandmise järel veendunud, et toimunud muutused on ka püsiva loomuga. Varasemad karistused, sealhulgas reaalsed vangistused ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Seega korduvalt karistatud isiku vabastamine esimesel võimalusel oleks ennatlik, vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebused
13. Tartu Maakohtu 11.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Arsentjev, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt on vabastamata jätmise põhjusteks varasem elukäik ja oht uute kuritegude toimepanemisele. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas süüdimõistetu saab jätkata kuritegude toimepanemist, kui tal oleks vabanemisel jalavõru ning ta asuks elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus ta soovib tegeleda oma probleemiga. Oma käitumisega vangistuses on süüdimõistetu näidanud oma muutumist ja ta soovib jätkata seda rehabilitatsioonikeskuses, et jätkata õiguskuulekat elu. Edasise õiguskuuleka käitumise tagab jalavõru ja rehabilitatsioonikeskus.
14. Tartu Maakohtu 11.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Arsentjevi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuses korratakse veelkord üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Maakohtu järeldustega ei ole võimalik nõustuda lähtudes vangla iseloomustusest ja perekondlikest asjaoludest. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu tõttu on isik katseajal kontrollitav ja rikkumise korral tagasi vanglasse paigutatav. Vanglatingimustes ei ole võimalik vastavat ravi saada ja tegelikku ravi ei ole seetõttu põhjendatud edasi lükata. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta 2 on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võiks süüdimõistetule anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas ning on võimeline läbima katseaega positiivselt.
15. Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2018 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 08.10.
16. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Määruskaebustes ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid võrreldes maakohtuga aluse teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebustes korratakse üksnes üle esinevad positiivsed asjaolud ja et kõik süüdimõistetuga seotud riskid maandab jalavõru ja rehabilitatsioonikeskus.
18. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks lähtunud üksnes üld- ja eripreventiivsetest asjaoludest, vaid on arvestanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis. Samuti ei saa arvestada üksnes süüdimõistetu suhtes esinevaid positiivseid asjaolud nagu on välja toonud kaitsja, vaid kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb arvestada kogumis. Süüdimõistetu varasem karistatus iseloomustab ilmekalt süüdimõistetu suhtumist ning varasemat elukäiku. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et puudub alus teda usaldada ning anda talle võimalus kanda karistust vabaduses kriminaalhooldusel elektroonilise valve all. Ning lisaks ei ole selliseks usalduse aluseks ka rehabilitatsioonikeskusesse asumine. Süüdimõistetu seisukohad on kohati vastuolulised, väites kord, et jääb rehabilitatsioonikeskusesse nii kauaks kui vaja, kuid teisalt märgib, et soovib peale vangistust lahkuda Soome. Korduvalt määratud karistused, sh ka vangistus ning kriminaalhooldus, ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud. Ka ei selgu käesoleval ajal, mis on selliseid asjaolud, mille pinnalt asuda seisukohale, et just nüüd on süüdimõistetu valmis oma käitumist muutma ning tegemist ei ole üksnes sõnas väljendatud sooviga. Ei möödunud palju aega, kui süüdimõistetu vabanes eelmise karistuse kandmiselt, kui tal tuli uuesti asuda vangistust kandma uues süüteos. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu puhul oleks maandatud risk sellisele tasemele, et ka jalavõru ja rehabilitatsioonikeskus hoiaksid ära uusi kuritegusid. Samuti ei ole need võrdsustavad vangistuse efektiivsusega. Lisaks vastusele kaitsja määruskaebuses väljatoodule, siis isikul on võimalik saada vajalikku ravi ka vangistuses – seega väide, et isikul on ravivajadus, ei ole asjaolu, mille alusel isikut vabastada. Maakohus on analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid ning on põhjendatult leidnud, et A. Arsentjev tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
20. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3