Obsah (7)

§ 121§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9619 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 121

lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning

§ 64lg 1 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ⅓ võrra ning kohus karistas R. Dubovi vangistusega 1 aasta 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis R. Dubovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 20.

aprilli

1. a otsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis R. Dubovile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust. Kohus arvas liitkaristusest maha Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsuse järgi täielikult ärakantud karistuse ning R. Dubovil kuulus lõplikult ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 69lg-te 1 ja 3 alusel asendati R.

Dubovile mõistetud karistus 595 tunni üldkasuliku tööga ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud.

§ 69lg 4 alusel kohustati R.

Dubovi üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule ning teda kohustati järgima

§ 75lg 2 p-des 2 ja 21 ettenähtud kohustusi.

1. Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrusega pöörati R. Dubovile Viru Maakohtu
4. novembri
5. a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges karistusest kantuks R. Dubovi poolt tehtud üldkasuliku töö ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 7 kuud ja 14 päeva vangistust. Kohus luges R. Dubovi karistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aja. Kohtumäärus jõustus
6. augustil
8. Viru Maakohtu
9. septembri
10. a määrusega jäeti R. Dubov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 3.1 R. Dubovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vanglas ei kanna ta karistust esimest korda. R. Dubovile on korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ning teda on üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (šokivangistus, kriminaalhooldusele allutamine, üldkasuliku töö määramine), kuid ta ei ole teinud mõistetud karistustest piisavalt järeldusi, jätkates kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab R. Dubov vanglas karistust seetõttu, et ta ei võtnud järjekordselt tõsiselt talle tingimisi mõistetud karistust ning kohus pööras karistuse ärakandmata osa täitmisele. Seega on R. Dubov oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ning kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldased meetmed uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks ega avalda talle positiivset eripreventiivset mõju. 3.2 Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et R. Dubovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on R. Dubov täitnud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke. Kinnipeetav on vangistuses töötanud ja läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning agressiivsust käsitleva sotsiaalprogrammi „Viha ohjamise treening“. Eelnevast saab teha järelduse, et R. Dubov on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. Samas ei saa mööda vaadata kinnipeetava iseloomustuses märgitud faktist, et R. Dubovi suhtes on varasemalt mitmel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid agressiivse käitumise, enese ohtu seadmise ja vangla vara lõhkumise tõttu. Eeltoodu peegeldab kinnipeetava madalat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. 3.3 Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused ei soodusta tema seaduskuulekust vabaduses. R. Dubovil puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. R. Dubov ise on avaldanud oma vabanemisjärgseks elukohas XXX, kuid kohus rõhutab, et öömaja ei saa samastada kindla elukoha olemasoluga. Vangla on lisaks märkinud, et R. Dubov võib eluaseme küsimusega pöörduda SA Narva Linnaelamu poole munitsipaaleluruumi saamiseks või kasutada varjupaigateenust, mida võimaldab Narva Linna Sotsiaalhoolekandekeskus.

§ 75

lg 1 p 1 sätestab, et süüdlane on kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Alalise elukoha puudumise korral ei ole võimalik teostada isiku üle kriminaalhooldust. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole kohtule uusi andmeid kindla elukoha olemasolu kohta edastatud, siis tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub kindel alaline elukoht, kus isik saaks alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. 3.4 R. Dubov on korduvalt pannud toime varavastaseid süütegusid (varguseid) ning tema toimetulekut vabaduses on läbivalt mõjutanud ka narkosõltuvus. Kohus hindab positiivselt, et R. Dubovi vanaema on valmis vabanemise korral teda materiaalselt toetama. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, mis aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses võivad mõjutada ka tasumata rahalised kohustused ning ametliku tööstaaži puudumine. Kinnipeetava seaduskuulekust 2 vabaduses võib mõjutada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R. Dubov võib alkoholijoobes teha impulsiivseid otsuseid, muutuda agressiivseks ning kasutada vägivalda. Karistusregistrist nähtub, et R. Dubovi on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi, tema suhtlusringkonnas on narkootikume tarvitavaid isikuid. Eelnevat arvestades ei saa kohus alahinnata riske seoses alkoholi ja narkootikumidega.

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Dubovi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja R. Dubovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. 4.1 Eeldused ja võimalused R. Dubovi ennetähtaegseks vabastamiseks on kaitsja hinnangul olemas. R. Dubov tunnistas ka ise, et on mõistnud tehtud vigu ning on edaspidi motiveeritud elama seaduskuulekat elu. R. Dubovi positiivselt iseloomustavad andmed näitavad, et ta on oma varasemast elust järeldused teinud ja karistus on oma eesmärgi täitnud. 4.2 Vabastamise otsustamisel ei saa olla määravaks asjaolu, et isikul puudub vabanemisel töökoht või et tal on võlgu. R. Dubovil on XX ja seega on tal vabanedes olemas XXX. Samuti soovib R. Dubov vabanemisel kohe asuda tööd otsima. 4.3 R. Dubovi näol on tegemist isikuga, kes tõenäoliselt vajab vabanemise järgselt abi resotsialiseerumisel ja selleks oleks asjakohane kohaldada talle kriminaalhooldust. Järelejäänud kuud (isik vabaneb
2. mail 2019) vangistuses vaevalt suudavad teda rohkem paremuse poole muuta kui see juba toimunud on. Seega oleks otstarbekas ja põhjendatud R. Dubov vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kohaldada talle kriminaalhooldust ning määrata katseajaks kohustused nii, nagu selleks on vabastamise korral ettepaneku teinud vangla. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 5.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad R.

Dubovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei leidu määruskaebuses asjaolusid, mis lükkaks maakohtu seisukoha ümber. Kaitsja on üksnes väitnud, et R. Dubov on oma vigu mõistnud ning on edaspidi motiveeritud elama seaduskuulekalt. Lisaks on kaitsja märkinud, et R. Dubovil on vabanedes olemas sissetulek XX näol ning tõenäoliselt on tegemist isikuga, kes vajab vabaduses kohanemisel abi ning seetõttu oleks asjakohane kohaldada talle kriminaalhooldust. Need kaitsja seisukohad ei veena ringkonnakohut, et maakohus oleks R. Dubovi vabastamata jättes teinud vea ning isiku puhul on tegelikult olemas kõik eeldused ja alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise 3 asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21.)

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et R. Dubovi poolt uute kuritegude toimepanemise oht on liialt suur, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Sellise ohu olemasolu nentimisel on kohus tuginenud R. Dubovi korduvale kriminaalkorras karistatusele ning asjaolule, et R. Dubov ei ole varasemalt õigustanud talle kohtu poolt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses. R. Dubovi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab paratamatult tema sõltuvus narkootilistest ainetest. On tõsi, et R. Dubov on läbinud „Eluviisitreeningu“ ning on sõnades väljendanud soovi proovida kainet eluviisi, ent kohtul puudub veendumus, et R. Dubovil oleks selleks piisavalt tahtejõudu. Varasemalt on teda korduvalt narkootiliste ainete tarvitamise eest väärteokorras karistatud, mis ilmestab tema sõltuvuse tõsidust. Kohtu hinnangul on üsna tõenäoline, et vabanedes ning samasse tutvusringkonda sattudes võib R. Dubov libastuda ning jätkata narkootikumide tarvitamist. Samuti on R. Dubov varem alkoholijoobes olles teisi rünnanud. Vabanedes ei ole R. Dubovil ei kindlat elu- ega töökohta. Seega puudub kohtul igasugune alus arvata, et vangistusest vabanedes keeraks R. Dubov elus uue lehekülje ning suudaks uute kuritegude toimepanemisest hoiduda.
2. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi R. Dubovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau 4