) § 18 kohaselt on avaliku teenindamise kohustus pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel.
lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt on pädevaks asutuseks avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Maanteeamet või piirkondlik ühistranspordikeskus.
lõike 1 kohaselt saab avaliku teenindamise kohustuse panna vedajale üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu (ATL) alusel. ATL punkti 5.1.1 kohaselt on vedaja kohustatud korraldama lepingu kehtivuse perioodil sõitjatevedu lepingus sätestatud tingimustel ning sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel. ATL lisa kohaselt vedaja kohustub teenindama maakonna bussiliini nr 22 (Rapla-Valtu-Kumma) väljumistel järgmiselt: väljumine 14:50 suunal Rapla-Kaerepere, saabumine Kaereperre on 15:08. Riikliku Ühistranspordiregistri kohaselt on sama väljumise kohta teave lõpp-peatuse osas 15:09 Kaereperes ning sellest kellaajast tulenevalt on kõnealuse juhtumi puhul sõidugraafiku ennetamine 4 minutit. Kohapeal vaatluse teel tuvastati, et ühissõiduk riikliku registrimärgiga 773MJY, sõites Rapla maakonnaliinil nr 22 marsruudil Rapla-Valtu-Kumma, saabus Kaereperre ettenähtust 4 minutit varem (15:09 asemel 15:05). Igal juhul jutt käib sõidugraafiku ennetamisest, mille üle pooled kohtus vaidlevad. Vastustaja esitas kohtule Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingu nr 850703476, millega soovib tõendada, et Maanteeameti järelevalveametnik J. P. kasutuses olev mobiiltelefoni number kuulub Maanteeameti mobiilsidepaketi hulka. 08.06.2018 toimunud kohtuistungil kuulati J. P. vande all üle. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt on tema kasutuses olev mobiiltelefon sünkroniseeritud satelliidiga ning järelevalvet teostades on telefonil signaal sisse lülitatud ja see oli ka Karepere peatuses olemas. Vastustaja esitas kohtule ka Tele2 Eesti AS vastuse Maanteeameti päringule, millega vastustaja soovib tõendada asjaolu, et Tele2 võrku ühendatud mobiiltelefonide kellaaja kalibreerimine toimub automaatselt läbi NTP (Network Time Protocol) serveri (terminile „Network Time Protocol“ ehk „NTP“ vastab eesti keeles termin „võrguaja protokoll“). Vastustaja selgitas kohtule, et võrguaja protokolli kasutatakse internetis täpse UTC-aja edastamiseks ning et UTC-aja järgi on automaatselt kalibreeritud seade, mis vastab Mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 1 nõuetele. MõõtS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõtS § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Vastustaja kinnitusel kohtule esitatud tõendid tõendavad, et J. P. kasutatud mobiiltelefoniga riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumise ajahetke fikseerimine vastas MõõtS nõuetele, millega nõustub ka kohus. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja väited bussijuhi kirjalike vastuväidete esitamata jätmise kohta on asjakohatud. Menetlustoimingu protokolli nr 1101JP-2 koostas 11.01.2018 kell 15.00 Maanteeameti ühistranspordi osakonna ühistranspordi järelevalvetalituse peaspetsialist J. P. 4 Protokollis on märge
Protokolliga tutvus ning allkirjastas selle liini nr 22 bussijuht R. J. Bussijuht kohapeal mingit vastuväidet protokollile ei esitanud ega teinud seda ka hiljem. Kohus nõustub kaebajaga, et liini teenindaval bussijuhil puudub küll kohustus sisuliste avalduste esitamiseks, kuid tal on õigus seda teha, kui tal selleks soovi on. Kohus märgib, et keegi ei ole nõudnud bussijuhilt kohapeal Maanteeameti menetluse õiguspärasust hinnata (bussijuht ei peagi hindama menetluse õiguspärasust), kuid tal on võimalus esitada oma vastuväited, kui ta ei ole nõus tuvastatud asjaoludega (nt sõidugraafiku ennetamisega vms) ning seda ta võib teha kas kohapeal või hiljem. Bussijuht ei ole vastu vaielnud järelevalvet teostava isiku poolt fikseeritud kellaaegadele ega väitnud, et need on valed.
lg 1 sätestab, et vedaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks. Eelloetletud erandlikke asjaolusid sõiduplaani mittejärgimiseks antud juhul ei esinenud. J. P. oma 25.01.2018 selgituses märgib, et vastavalt kinnitatud sõiduplaanile pidi buss saabuma lõpp-peatusesse (Kaereperre) kell 15:09, kuid tegelikult saabus sinna 4 minutit varem ehk kell 15:05. Kuid buss oleks pidanud kell 15:05 olema alles Öökulli peatuses (kaugusel 2,5 km) ja kell 15:07 Valtu peatuses (kaugusel 1,1 km Kaereperest). J. P. selgituse kohaselt bussijuht hakkas juba kell 15:06 Kaereperest reisijaid peale võtma. Kontrolltrükist nähtub, et esimene pilet Kaereperest Rapla jaama (nr 131) oli väljastatud kell 15:06, kui buss pidi olema alles Öökulli ja Valtu peatuste vahel. Kohtus tunnistajana vande all ütlusi andnud Maanteeameti ühistranspordi osakonna ühistranspordi järelevalvetalituse peaspetsialist J. P. ütluste kohaselt teostab ta riiklikku järelevalvet ning tema tööülesandeks on kontrollida sõidugraafikust kinnipidamist vastavalt
Menetlusprotokolli kohaselt oli tegemist sõidugraafiku ennetamisega (
Bussijuht kirjutas kohapeal protokollile alla, ei hakanud vastu vaidlema. Tunnistaja kinnitas kohtule, et bussijuht jõudis peatusesse 4 minutit varem, läbides Öökulli ja Valtu peatused sõidugraafikus ettenähtud ajast varem. Tunnistaja kinnitas, et vaatas aega mobiiltelefonist ja siis trükkis välja ka kassaaparaadi väljatrüki (kontrollväljatrükk). Tunnistaja kinnitusel Maanteeameti telefon on sünkroniseeritud satelliidiga, seega kellaaeg oli automaatselt sünkroniseeritud satelliidiga. Tunnistaja kinnitas kohtule, et bussis olev kellaeg ja tema mobiiltelefonis fikseerunud kellaaeg klappisid, mida tõendab kontrolllint, mis on menetlustoimingu protokolli nr 1101JP-2 all ääres ning millel on näha sama kellaeg mis bussijuhil. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Kohus leiab, et J. P. kasutatud mobiiltelefoniga riikliku järelevalve käigus tuvastatud rikkumise ajahetke fikseerimine oli seaduslik ning vastas MõõtS § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 nõuetele. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja tuvastatud asjaolud või annaks kohtule alust kahelda vastustaja poolt tuvastatud asjaolude paikapidavuses.
lg 4 kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks Maanteeamet maakonna- ja kaugliiniloa ning rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle ning maakonna-, kaug-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. Käesolevas haldusasjas vaidlust ei ole selles, et Maanteeamet on pädev teostama riiklikku järelevalvet muuhulgas ka avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle. 5
lg 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostajal õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslik ettekirjutus
-s,
alusel kehtestatud õigusaktides, Euroopa Liidu määrustes ja välislepingutes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või kohustuste täitmiseks.
lg 2 kohaselt
lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Üht kohustust täitma sundimiseks rakendatav sunniraha ei või füüsilise isiku puhul ületada 6400 eurot ja juriidilise isiku puhul 32 000 eurot. Asendustäitmise ja sünniraha seaduse (ASS) § 5 lg 1 kohaselt on sunnivahendi adressaat füüsiline isik või eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebajale sunniraha määramine ei saa teda enam ohustada, kuna kaebaja uut rikkumist toime ei ole pannud ning seega sunniraha kohaldamise küsimus ei tõusetugi. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleva vaidluse esemeks olev ettekirjutus ei saa mõjutada kaebajale sunniraha määramise otsustamist tulevikus, mis peaks sellisel juhul põhinema uutel faktilistel asjaoludel ja uuel ettekirjutusel. Kohus leiab, et vastustaja on järelevalvemenetluse läbi viinud õiguspäraselt, sh kogunud ja analüüsinud/hinnanud tõendeid, mille tulemusel on teinud kaebajale ettekirjutuse. Kuna vastustajal ei ole kaebajale ettekirjutuse täitmise osas pretensioone, siis on ära langenud ka sunniraha kohaldamise küsimus, mida vastustaja kinnitas kohtule ning kaebaja ümber ei lükanud. Eelnevat kokku võttes kohus asub seisukohale, et kaevatav ettekirjutus on piisavalt põhjendatud ja õiguspärane, mis ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. HKMS § 101 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Vastustaja on esitanud taotluse kantud õigusabikulude (vastustajat esindavad Advokaadibüroo DERLING vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Priit Lember) kaebajalt väljamõistmiseks summas 3560 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud on Advokaadibüroo DERLING arved Maanteeametile (summad koos käibemaksuga): 09.03.2018 arve nr 1824042 summas 576 eurot; 16.04.2018 arve nr 1824081 summas 2184 eurot; 09.05.2018 arve nr 1824101 summas 120 eurot; 04.09.2018 arve nr 1824173 summas 1392 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati õigusteenust kokku 44,5 tundi, tunnihinnaga 80 eurot (ilma käibemaksuta). Käesolevas menetluses on vastustajaks Maanteeamet haldusorganina. Kohtupraktika (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-9-10, p 15) kohaselt ei ole haldusorganil küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-124-07 (p 16) selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (nt 10.05.2001 määrus asjas nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsus asjas nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007 otsus asjas nr 3-3-1-16-07). 06.11.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-52-07 (p 10) märkis kolleegium, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Kohtuasjades nr 3-3-1-62-08 (p 15), nr 3-3-1-16-07 (p 13) ja nr 3-3-1-49-04 (p 10) on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine. Riigikohus on aga kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise 6 võimalikkust piiranud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Lisaks võib menetluskulude jagamisel arvestada ka muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse erilist tähendust õiguskorras (15.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p 13). Kohus leiab, et riikliku järelevalve teostamisega seotud tegevus (Maanteeameti põhimääruse § 9 p 4; § 10 p 21) kaebuse esemega seonduvalt ei ole antud juhul väljunud Maanteeameti põhitegevuse raamest. Seega välise õigusabiteenuse kasutamine käesolevas kohtumenetluses ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Kuna antud juhul ei esine asjas ka erandlikke asjaolusid (nt ülekaalukat avalikku huvi vms), mis annaksid aluse Maanteeameti kasuks menetluskulude väljamõistmiseks ASlt Hansa Bussiliinid, jäävad Maanteeameti menetluskulud ameti enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.