2-18-8539 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8539 Tsiviilasi Eesti Haige

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 04.06.2018 Harju Maakohtule hagi K-C Ti (kostja) vastu kahjuhüvitise 248,85 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 22.01.2018 tervisekahjustusi K E (kannatanu), mida tõendab 05.03.2018 prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 18231600164 koos lisadega. Hageja on võimaldanud kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu osutatud tervishoiuteenuste eest hageja poolt seaduse alusel üle võetud tasu maksmise kohustusena hageja andmekogu andmetel tervishoiuteenuste osutajate esitatud raviteenuste arve/arved: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 6109448 alusel 34,32 eurot; 2) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla raviteenuste arve seeria RH nr 6113992 alusel 214,53 eurot. Nimetatud raviteenuste arved on tervishoiuteenuse osutajale hageja poolt tasutud. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 248,85 eurot.
2. Kohus võttis 12.06.2018 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse. 2 2-18-8539
3. 01.08.2018 esitasid menetlusosalised kohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada (tulenevalt

§-st 430). Pooled palusid kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata ja neid kohtusse kutsumata. Seejuures kinnitasid pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 8.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled eraldi leppinud kokku menetluskulude kandmises (pooled on üksnes kokku leppinud, et juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid hageja kasuks, jäävad need kostja kanda), siis peab kohus lähtudes

§ 168lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Seejuures ei ole asja materjalidest nähtuvalt kummalgi poolel menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3